Uuring: Kuigi töökohtade arv turunduses kasvab, kõigile spetsialistidele tulevikus erialast tööd ei jagu
OSKA kultuuri ja loometegevuse II uuring: audiovisuaalvaldkond, sõna ja keel, turundus ja kommunikatsioon, disain ja kunst, trükitööstus. Väljavõte olulisematest tulemustest.
Täna avalikustati OSKA kultuuri ja loometegevuse II uuring, kus analüüsiti muuhulgas ka turunduse ja kommunikatsiooni valdkonna töökohtade arvu muutust tulevikus ning oskuste vajadust aastani 2026 ja võrreldi seda erialase hariduse lõpetajate arvudega. Selgus, et tulevikus kasvab mõnevõrra (+10%) vajadus disaini, audiovisuaalvaldkonna ning turunduse ja kommunikatsiooni töötajate järele, aga vaatamata sellele ei jagu kõigile spetsialistidele erialast tööd. Turundust, disaini ja kunsti ning keelespetsialistiks õppijaid on rohkem, kui neile on tulevikus erialast tööd pakkuda.
OSKA uuringujuhi Katrin Pihli sõnul on keelespetsialistiks õppijaid märkimisväärselt enam kui erialaseid töökohti. „Osad tõlgiks õppinud võiksid töötada näiteks ekspordijuhina, kuid selleks on vaja omandada ka müügi- ja turundusoskused. Kui materjalidisaini lõpetajatel on raske end õpitud oskustega ära elatada, siis puudu jääb toote-, teenuse- ja kasutajakogemuse disainereid, kelle töökohtade arv tulevikus kasvab,“ lausus Pihl.
OSKA uuringust selgus, et turundusspetsialistiks ning disaini ja kunsti tehniliseks teostajaks õpivad kutsekoolides paljuski täiskasvanud, et täiendada oma oskusi erinevatel elualadel edukaks tegutsemiseks. Nemad tavaliselt erialasele tööle ei suundu. Seega ei saa kindlalt väita, et ülikooli- või kutsekoolilõpetajaid tööpuudus kummitama hakkab – on mitmeid õppijaid, kes ennast oma töö kõrvalt õpingutega täiendavad, näiteks õpib väikeettevõtte juht turundust juurde, mitte ei asu ise turundusspetsialistina tööle.
Noppeid uuringu tulemustest:
- Tehnoloogia areng toob kultuuri ja loometegevusse töökohti juurde, mitte ei asenda neid.
- Nutikamate toodete ja teenuste arendamise vajadus suurendab kasutajakogemuse-, toote- ja teenusedisainerite töökohtade arvu.
- Audiovisuaalvaldkonda, turundust ja kommunikatsiooni ning disaini ja kunsti tehnilisi teostajaid ootab ees väike hõive kasv.
- Töötajate arv sõna ja keele alal ning trükitööstuses jääb samaks.
- Valdkonna haridust kasutavad ka täiskasvanud õppijad lisaoskuste omandamiseks muudes ametites või lisasissetuleku teenimiseks.
- Keelespetsialistiks õppijaid on märkimisväärselt enam, kui erialaseid töökohti. Õppekavade arendamisel oleks keele ja kultuuri tundjatel võimalik tegutseda ka ekspordijuhi, diplomaadi jt ametites.
- Suurel osal materjalipõhise (nahk, keraamika, klaas jne) disaini eriala lõpetajatel ei õnnestu end õpitud oskustega ära elatada.
- Kommunikatsioonispetsialistiks õppijate arv väheneb ning seetõttu on lõpetajatel tulevikus lihtsam erialast tööd leida.
- Audiovisuaalvaldkonna, trükitööstuse ja ajakirjanduse lõpetajatele erialast tööd jagub.
- Vabakutselise ja projektipõhise töövormi tõttu on vajalikud head teadmised majandusest, ettevõtlusest ning õigusest.
Audiovisuaalvaldkonnas, sõna ja keele, turunduse ja kommunikatsiooni, disaini ja kunsti alal ning trükitööstuses töötab kokku umbes 14 000 inimest, mis moodustab üle 2% Eesti töötajatest.
Audiovisuaalvaldkonna, sõna ja keele, turunduse ja kommunikatsiooni ning disaini ja kunsti erialasid õpetavad:
- Kõrghariduses Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Ülikool, Kõrgem Kunstikool Pallas, Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Estonian Business School ja Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor.
- Kutseõppes Tallinna Polütehnikum, Tallinna Majanduskool, Võrumaa Kutsehariduskeskus, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus, Kuressaare Ametikool, Pärnu Saksa Tehnoloogiakool, Tartu Kunstikool ja Tartu Kutsehariduskeskus.
OSKA kultuuri ja loometegevuse II uuringus analüüsiti audiovisuaalvaldkonna, sõna ja keele, turunduse ja kommunikatsiooni, disaini ja kunsti ning trükitööstuse tööjõu- ja oskuste vajadust aastani 2026 ning esitati ettepanekud haridussüsteemile, kuidas seda täita.
Tuleviku tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteem OSKA koostab aastaks 2020 kõigil elualadel Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses ning täienduskoolitustes.
Kokkuvõtte tegi: Silja Oja, TULI