18.06.2020

Juhend ürituste korraldamiseks eriolukorra järgsel ajal. Mida pidada silmas korporatiivürituste korraldamisel?

Kultuuriministeerium andis välja COVID-19 käitumisjuhendi avalike ja kultuuriürituste korraldajatele. TULI juht Liis Tippel küsis täpsustavaid küsimusi.

ürituste korraldamine
Kuldmuna 2019 gala Kultuurikatlas. Foto: Harry Tiits.

Ürituste korraldamine pärast eriolukorda

Alates 1. juunist on lubatud avalikud üritused (etendused, kontserdid, festivalid, rahvakultuurisündmused, laadad, konverentsid jne), sh nii ühe- kui mitmepäevased ettevõtmised, mille raames võib toimuda eraldi üritusi (sh eri kohtades üheaegselt), milles igal ühel eraldi ei viibi rohkem kui 100 külastajat vabas õhus või sisetingimustes (sh arvestades kuni 50% täituvusega), kes ei puutu omavahel kokku, ning korraldaja tagab nõuetest kinnipidamise ka üritusi teenindavatel aladel (st toitlustusalad, tualetid jm).

Alates 1. juulist on lubatud avalikud üritused (etendused, kontserdid, festivalid, rahvakultuurisündmused, laadad, konverentsid jne), sh nii ühe- kui mitmepäevased ettevõtmised, mille raames võib toimuda eraldi üritusi (sh eri kohtades üheaegselt), milles igal ühel eraldi ei viibi rohkem kui 1000 külastajat vabas õhus või 500 külastajat sisetingimustes (sh arvestades kuni 50% täituvusega), kes ei puutu omavahel kokku, ning korraldaja tagab nõuetest kinnipidamise üritusi teenindavatel aladel (st toitlustusala, tualetid).

Sealjuures ei tohi ühel üritusel osalejad (vastavalt üritusel osalejate piirarvule) kokku puutuda teisel üritusel (sh sama ürituse alaüritused erinevates toimumispaikades) osalejatega ürituste toimumise ajal, nende vahel, enne ning pärast.

Avalike sündmuste puhul, mille osas annab loa kohalik omavalitsus, jääb viimane otsus kohaliku omavalitsuse kanda. Kohalikul omavalitsusel on õigus vastavalt vajadusele piiranguid kitsendada.

Ürituste korraldamine siseruumides

Siseruumi maksimumtäituvuseks tuleb arvestada kuni 50% ning tagada piisava distantsi hoidmise võimalus nii pealtvaatajatele kui korraldajatele (see tähendab, et sõltumata isikute arvust on võimalik hoida distantsi teistest 2 meetrit). Esinejate puhul tuleb järgida sama reeglit, kui see on võimalik. Piirarvu hulka arvestatakse nii korraga ürituse alal/ruumis viibivad ürituse korraldajad, personal, esinejad kui ka pealtvaatajad.

Siseruumides tohib päevas rohkem kui 500-le inimesele üritusi korraldada juhul, kui üritus toimub paralleelselt erinevates ruumides, millel ei ole ühiselt kasutatavat pinda ega õueala ja millel on eraldi sisse- ja väljapääsud ning üheski ruumis ei ole rohkem kui 500 inimest. Ka telk on käsitletav siseruumina, sest tegemist on piiritletud alaga (olenemata telgi seinte paigutusest).

Statsionaarsete istmetega ürituse ruumides tohib välja müüa kuni pooled istekohad (kuni 500 inimesele), arvestades seejuures, et avalikus kohas võib liikuda kuni kaks isikut üheskoos, välja arvatud koos viibiv ja liikuv perekond. Muudes ruumides arvestatakse 50% täituvust vastavalt ruumi tehnilisele võimekusele ning tagatakse isikutega omavaheline distants, välja arvatud koos viibival ja liikuval perekonnal.

Näide 1: 1000 inimesega üritus vabas õhus ja 500 inimesega üritus siseruumis võivad toimuda ühe festivali raames, kui festivalil ei ole nende inimeste gruppidega kogunemise ühisala (toitlustus vmt).

Näide 2: Kui hoones on erineva sissepääsu ja väljapääsu, teenindusalade (tualetid, garderoobid, toitlustuspunktid) ja teenindajate / korraldajate / esinejatega ürituse ruumid, võib hoones korraga olla paralleelselt erinevates ruumides maksimaalselt 500 inimest, kui tagatakse erinevates ruumides osalevate inimeste omavaheline mittekohtumine.

Mida pidada silmas korporatiivürituste korraldamisel?

TULI juht Liis Tippel küsib,Kultuuriministeeriumi õigus- ja varahalduse osakonna juhataja Merle Põld ja riigikantseleist nõunik Siiri Pirn vastavad:

Mida pidada silmas korporatiivürituste korraldamisel? Ehk et kui tegemist ei ole eraelulise ega avaliku üritustega. Millega peab arvestama ürituse puhul, kuhu avalikkusel puudub ligipääs? Näiteks firma suvepäevad või kutsetega üritused, mis on suunatud kindlale inimeste ringile. Ka konverents võib olla kinnisele ringile, kutsetega ja suunatud üritus. Need on üritused, millele ei ole vaja taotelda avaliku ürituse luba, kuna toimuvad eraomandis oleval pinnal, mitte avalikes kohtades. Samas võivad need olla ka väga suured üritused ja neid on palju – suurem osa üritusturundusagentuure just selliste töödega tegelebki.

„Piirangud üritustele on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 16.05.2020 korraldusega nr 172. Üritus võib sõltuvalt asjaoludest (nt korraldamise koht, inimeste osalus- ja juurdepääsuvõimalused) olla nii avalik kui eraüritus. Piirangud on kehtestatud avalikele üritustele ega hõlma eraeesmärgilist inimeste kogunemist.

Kui korporatiivürituse puhul ei ole tegemist avalike üritustega, vaid hoopis näiteks koostööpartneritele või töötajatele suunatud sündmusega, siis selliste ürituse puhul on meie hinnangul tegemist eraüritusega. Korraldusega ei ole kehtestatud sellistele üritustele muid reegleid kui 2 m vahemaa järgimise kohustus, kui üritus leiab aset avalikus kohas.“

Kokkuvõtteks: mitteavalike sündmuste (näiteks firma suvepäevad) korraldamise osas ei ole alates 1. juulist juriidiliselt piiranguid, aga üldiseid terviseohutuse reegleid on soovituslik endiselt silmas pidada.

Silja Oja, TULI

Kõik uudised

TULIs on üle saja liikme. Liitu sinagi Eesti suurima turunduskogukonnaga!

Loe siit, mis hüvesid TULI liikmed naudivad.

TULIst lähemalt