TULI juht Maarit Mäeveer: Eesti agentuuride suurim probleem on müük

Alates maikuust Turundajate Liitu vedav startupper Maarit
Mäeveer väidab, et igaühest meist võib saada hea esineja ja oma ideede müüja.
Mõnikord kulub selleks aga pisut pisaraid laval. TULI juhina on Maariti ambitsiooniks
viia turundusvaldkond Eestis uuele tasemele ja tuua sektorisse rohkem raha.

Fotol: TULI juht Maarit Mäeveer Creative Unioni kontoris

Tegid hiljuti oma tööelus muudatuse, startupperist sai
Turundajate Liidu (TULI) juht. Räägi palun endast.
 

Ma olen maalaps, kasvasin kuni 8. eluaastani Ohtu külas
talus, meie perel olid lehmad, lambad ja sead. Sealt edasi kolisime Sauele, kus
lõpetasin saue Gümnaasiumi, peale mida õnnestus mul TLÜ reklaami ja imagoloogia
erialale sisse saada. Tänu sellele tekkiski mul turunduse ja meediaga seotud
tulevik.  

Kolmandal kursusel helistas mulle Magnus Lužkov, kes oli
TLÜ õppejõult Tiina Hiobilt mu numbri saanud ja ma läksin Magnuse agentuuri
projektijuhiks. 

Peale kooli lõppu astusin magistrantuuri ja sõitsin
vahetusüliõpilasena Barcelonasse, kus tegelesin audiovisuaalse meedia õpingute kõrvalt ka ühe kultuuri- ja kunstigalerii
suhtekorralduse ning üritustega. 

Eestisse naastes liitusin taas Optimistiga, kus mu
kliendiks oli EMT, kes mind mõne aja pärast oma turundustiimi tööle kutsus.
Kõigepealt turundasin seal fighter-brände nagu Diil, Simpel ja Super,
hiljem vahetasin maja sees ametit ja minust sai erakliendi koduteenuste
turundusjuht. Sellesse aega langes ka EMT ning Elioni rebränding Teliaks, mis
oli vägev töö ja kogemus. 

Eelmise aasta suvel tulin Teliast ära, sest olin loonud
oma startupi Votemo, mis muudab see telesaated interaktiivsemaks ja
poliitilised saated demokraatlikumaks. Vaataja saab saate käigus kaasa rääkida
ja reaalajas veebis hääletada või kommenteerida ning kommentaarid ilmuvad saate
ajal ekraanile.  

Ja maikuus tegi TULI juhatus mulle ettepaneku tulla
Turundajate Liitu juhtima. Mulle meeldis TULI juhatuse turundusvaldkonna arengut puudutav visioon. Sellist asja ei ole Eestis varem olnud, et
agentuurid ja kliendid on ühes organisatsioonis ning tahavad koos
muudatusi ellu viia. Võtsin pakkumise vastu. 

Nüüd žongleerid nii TULI kui Votemo tegemistes?  

Jah, ma olen ettevõtjana edasi ka Votemos, kus meid on
kokku kuus inimest. Meie investoriks on Levira, kelle klientideks on
telekanalid. Minu rolliks on tegeleda partner- ja investorsuhetega ehk olla
ärijuht.  

Votemo on seotud meediavaldkonna innovatsiooniga, TULI
arendab turundus- ja meediavaldkonda Eestis. Need kaks maailma polegi nii
erinevad. 

Mu ambitsioon TULI juhina on viia turundusvaldkond Eestis uuele
tasemele, tuua sektorisse rohkem raha. 

Kuidas TULI eesti turundusvaldkonda uuele tasemele viib? 

Selles mängivad suurt rolli hiljuti TULI sisse loodud
kolm töörühma.

Esiteks, turustandarditega tegelev grupp soovib aidata
ettevõtteid ja riigiasutusi, kes tegelevad hangete ja konkursside
korraldamisega. Me tekitame juhendid ja alusdokumendid, et see protsess oleks
lihtsam ja läbipaistvam. Lisaks panustab TULI reklaami- ja turundusalaste
seaduste korrastamisse.  

Eraldi grupp tegeleb meil järelkasvuga, et tulevased
valdkonna eksperdid saaksid kaasaegse ja turu vajadustele vastava hariduse.
Tekitame praktikaprogrammi, millest nii tudengitel kui ettevõtetel kasu oleks.  

Kolmandaks arendame aktiivselt oma uudistesaiti, mille
eesmärgiks on kasvada paari aastaga Eesti juhtivaks turundus- ja
reklaamiuudiste portaaliks. Lisaks korraldame erinevaid üritusi, välisreise ja
seminare  

Mida pikemas plaanis saavutada tahad? 

Ma saan rahule jääda siis, kui TULI liikmed suudavad
saavutada rahvusvahelist edu. Kui tänu meie tegevustele hakkab sektorisse
tulema rohkem raha. Kui rahvusvaheliste ettevõtete peakontoreid hakatakse avama
Eestis. Selle eesmärgi saavutamiseks tahan teha aina rohkem koostööd
välismaiste erialaliitudega, luua sidemeid ja vahetada infot, et viia kokku
meie ettevõtteid nende välismaiste ettevõtetega, kes tahavad meie pakutavaid
teenuseid osta – ja vastupidi, kui keegi tahab siinsele turule siseneda. 

Eraldi eesmärgiks on see, et siinsed ettevõtted ei peaks palkama
välismaalt rahvusvahelise kogemusega turundusdirektorit, sest eestlastel endil pole
kogemusi. Sageli helistatakse mulle küsimusega, kust leida väliskogemusega
turundusstrateegi. 

Kuidas seni läinud on? 

Oleme startinud kõigi eelnimetatud töögruppidega,
iganädalane töö käib. Lisaks alustasime eksportprogrammiga, järgmisel nädalal
sõidame Eesti agentuuride ja klientide grupiga Kopenhaagenisse sealsetele
kolleegidele külla ja ettevõtteid külastama. Näiteks teeme visiidi Hjaltelin Stahli, mis on neljal
viimasel aastal pälvinud Taani Aasta Agentuuri tiitli. 

Samuti oleme
alustanud TULI liikmete omavahelise suhtluse elavdamisega, nimelt toimub nüüd
iga paari kuu tagant mõne TULI liikme kontoris meelelahutuslik networking
õhtu Alibi, mis algab alati asjalikumas õhkkonnas ehk et töörühmade juhid
annavad aru, mis vahepeal saavutatud on. Esimene Alibi leidis aset Optimistis,
järgmine tuleb Elamusstuudios. 

Kuna minu roll on leida TULI-le ka uusi liikmeid, siis
suur osa ajast kulub mul kohtumiste peale. Seni on läinud väga hästi, iga nädal
on meiega liitunud mõni uus ettevõte, viimaste seas näiteks Kuukulgur Film,
Agenda PR, Telia ja All Media Eesti. 

Kuna TULI seisab ka Kuldmuna korraldamise taga, siis
oleme sellegi tööga alustanud. Esmaspäeval toimus esimene suur koosolek, paika
said kuupäev – 20. märts 2020 – ja kontseptsioon „Loovus liidab,“ mis kannab
TULI väärtusi. Kindel on see, et Kuldmuna tuleb suurem kui kunagi varem. 

Mis sind TULI töös üllatanud on? 

Olen üllatunud, kui hästi ja aktiivselt see liit töötab.
Kogu juhatus – Katre Uibomäe (Omniva), Ivo Kallasmaa (Dalton), Helen Roonet
(ImagineTBWA), Taivi Koitla (Viru Keskus), Magnus Lužkov (Optimist), Patrik
Kupenko
(MIXD) ja Martin Rauam (Jolos) – ning lisaks töögrupid, kuhu kuulub laiem
ekspertide ring, teevad iga kuu kümneid tasuta töötunde, et valdkonda arendada.
Kõik on väga positiivselt meelestatud ja tahavad aina rohkem ära teha. Sellist
asja pole ma varem kogenud! Selline entusiasm saabki tekkida ainult siis, kui
inimestel on soov koos midagi muuta.  

Ma tunnen, et ka uute liikmete puhul pole kedagi vaja
eriti palju veenda. Need, kel on sisemine soov meedia ja turundusvaldkonda
panustada olemas, astuvadki liitu. Need, kel pole äriarenduse ambitsiooni ega huvi valdkonna vastu, ei tule ja pole vajagi.  

Milliste väljakutsetega TULI-s rinda pistad? 

Eestlasliku tagasihoidlikkusega. Ma pean silmas
agentuuride julgust ja oskust ennast müüa. Minu väljakutseks on süstida
kõikidesse liikmetesse usku, et kõik on võimalik, sh teenuste müük
välisturgudel. Meil on vaja paari väga head edulugu eeskujuks, et nad mind
uskuma hakkaks, õnneks on meil mõned liikmed, kel ka eksportmüük juba õnnestub.
 

Kuidas sa enda eestlaslikust tagasihoidlikkusest üle oled
saanud?
 

Tänu startupile. Igaüks meist suudab müüa oma äriidee
maha sõpradele, aga kui sõprade asemel pead esinema laval suure publiku ees või
tutvustama oma ideed investorile, tabab paljusid meist rambipalavik. 

Mõned aastad tagasi mul polnud veel julgust esineda ega
müüa, aga ma tegin läbi paar kiirendit – Elevator Startups ja Storytek. Need on
praktilised programmid, kus startupid arendavad oma äriideed ja õpivad seda
presenteerima. Nö esinemise- ja müügikool ühes, kus õpid laval teiste ees pitchima
ehk end selgelt väljendama ja eitavatest vastustest mitte heidutada laskma.
Koolituse käigus saavad osalejad nii žüriilt kui teistelt osalejatelt muuhulgas
ka karmi tagasisidet nii oma kõneoskuse kui kehaliikumise kohta.  

Minu jaoks näiteks oli raske see, kui küsiti negatiivse
alatooniga küsimusi. Nägin, kuidas inimesed laval koolituse käigus nutma hakkavad…
Märkasin, et üllatavalt raske võib karmi tagasiside saamine olla just meeste
jaoks. Siiski usun, et kui oled peale koolitust juba 3-4 korda esinenud, siis
kaob hirm ja kõik muutub loomulikumaks – soost olenemata. 

Lisaks on mind elus aidanud meie startupis kehtinud reegel
– kui lähed välismaale konverentsile, siis reisid üksi ja valid need kohad, kus
saad ka ise laval oma ideed esitada. Kui sul ei ole võimalik ennast oma kolleegide
sekka ära peita, siis harjud sellega ja hakkad võõraste inimestega suhtlema. 

Praegu ei tunne ma enam mitte mingit ebamugavust uute
inimestega vestlust alustades. Väidan, et igaüks suudab pitchimise ära
õppida. 

Kas meie agentuuride suurim probleem on müük? 

Agentuuridel on raske, sest neid on palju ja Eesti turul
turundusraha vähe. Et üle piiride teenuseid müüa, tuleb süstemaatiliselt
müügiga tegeleda. 

Mis on lahendus? 

Tuleb ennast koolitada. Eestis on väga häid koolitajaid.
Näiteks viimati käisin Taanis koolitusel, mille viis läbi Gleb Maltsev, kes on koolitanud esinejaid suurte rahvusvaheliste konverentside nagu Slush,
Latitude59, TechChill ja LOGIN tarbeks. Taanis koolitas ta 60 startuppi, kes
esindasid 60 erinevat riiki. 

Sa ütlesid varem, et meeste jaoks võib negatiivse
tagasiside saamine olla üllatavalt raske. Miks see nii on?
 

Ühest Slushi uuringust tuli välja, et naised saavad laval
mitukümmend protsenti rohkem raskeid küsimusi kui mehed. Ja vähem
investeeringuid. Ärijuhtidena äratavad mehed täna veel rohkem usaldust. See on
ühiskonna taak, mis on naised vastupidavamaks karastanud. Naised on harjunud
rohkem pingutama, et meestega sama saavutada.

Olid Optimistis kunagi projektijuht. Suurem osa
projektijuhtidest eesti agentuurides on naised. Olen kuulnud ühe agentuuri (naissoost)
juhti väitmas, et ta ei võtakski meest projektijuhiks, kuna naised on selles
ametis paremad. Kas oled selle väitega nõus?
 

Agentuurides töötades olen puutunud kokku mitmete meessoost
projektijuhtidega, aga nad liiga kaua sel positsioonil millegipärast töötada ei taha, liiguvad
edasi. Projektijuhi töö nõuab iga 15 minuti tagant ümberlülitumist uuele
teemale, pidevalt on laual 20 eri projekti, kõigile see ei sobi.  

Miks naine projektijuhi ametisse paigale jääb? 

Aga ju siis meeldib. Agentuuris on projektijuhina
üldiselt lõbus ja väga huvitav töötada, loovtiime juhtida on tore. See töö
annab väga hea kogemuse, saad erinevate ärivaldkondadega tuttavaks ja näed
lähedalt nende tööprotsesse. 

Kas sa läheks tagasi tööle agentuuri? 

Hetkel ei taha uskuda. Mulle on sisse kirjutatud, et pean
kogu aeg arenema. Mulle meeldib, kui töö mind inimesena edasi arendab ja õpin
selle käigus midagi, millega varem pole kokku puutunud. Hea meelega teen mitut
projekti või tööd korraga. Kui mul oleks ainult startup ja poleks Turundajate
Liitu, oleksin kuskil vabatahtlikus projektis abiks. Muidu muutun rahutuks. 

Kuhu sa vabatahtlikuna panustaks? 

Loomade aitamise teema on mulle kõige südamelähedasem.
Olen 5. eluaastast saati taimetoitlane. See on seotud mu lapsepõlvega talus, ma
ei tahtnud oma loomi ära süüa. Ma ei ütle, et liha on ebatervislik, aga usun,
et masstootmises ei ole lihaloomade elu hea ja mina olen otsustanud neid mitte
süüa. Ma ei taha sellega lihasööjatele öelda, et „mina olen parem kui teie“, ma
ei mõista lihasööjaid hukka. Usun, et inimeste valikud sel isiklikul teemal põhinevad
elukogemusel. 

Taavi Madiberk ütles ühes hiljutises intervjuus, et
inimkonna suurim väljakutse pole tehisintellekt, vaid loomulik lollus. Mis on
turundajate suurim väljakutse – kas kiiresti arenev tehnoloogia või midagi
muud?
 

Tehnoloogia areng ja andmed mängivad turunduses suurt
rolli ning sellest räägitakse ka palju. Turundajad harivad end uute andmepõhiste
lahenduste osas igakuiselt.

Minu jaoks on huvitav teema loovuse paigutumine andmete maailma.
Kui teame andmete põhjal, et brändid peaksid võtma tugevaid hoiakuid ja tegema
väärtuspõhist turundust, siis miks see nii vähestel õnnestub? 

Turundusmaailmas tahaksid ju kõik, et nende bränd
kuuluks inimeste südametes 10% armastatuimate brändide hulka. See tuleneb ärilistest
eesmärkidest – kui su brändi armastatakse, siis on sul soodsam teha taktikalisi
kampaaniaid ning sul on oma tarbijaga suhe. Viimaste aastate analüüsid on
näidanud, et suhte loomiseks on vaja, et bränd võtaks mingil sotsiaalselt
põletaval teemal seisukoha, astuks millegi eest või vastu välja. Tahame, et
brändid oleksid armastatud, aga seda ühiskondlikku rolli võtta on väga raske,
sest tihti sünnib idee turundusosakonnas ja juhatus ei ole valmis sellega sisuliselt kaasa tulema, teema jääb vaid turunduse ja kommunikatsiooni kanda. 

Sellest ei piisa, kui turundusjuht mõtleb välja, et toetame
geisid, sest me armastame kõiki inimesi ja seega võiks meie bränd seista
geide õiguste eest. Ning paneb selle mõtte tiivul reklaamplakatile ühe
geipaari. Tegelikult peaks ettevõte sel juhul toetama kogu geikogukonda,
võtma meedias sõna ja tegema midagi ühiskonnas ära, mis geide elukvaliteeti
päriselt parandaks. Aga kui turundusjuht ei suuda seda ideed maja sees
juhtkonnale maha müüa, jääb sõnum toetamisest pinnapealseks.  

Küll see muutus varsti juhtub, ettevõtetel ei jää muud üle.
Turundus saab ettevõtte arengus suurema rolli ning äriarendust hakatakse tegema
väärtuspõhiselt. Seetõttu tahab ka TULI kõnetada rohkem ettevõtete juhte ja
selgitada, kuidas ehitada tugevaid brände. 

Kas iga bränd peaks võtma ühiskonna ees vastutuse ja
andma midagi tagasi?
 

Kui su tootel pole konkurente ja kõik vajavad su toodet, siis
ei pea sa brändi eristumisega nii palju tegelema ja see pole ilmtingimata
vajalik. Aga kui sa tegutsed konkurentsitihedas sektoris, kus pead leidma
viise, kuidas oma kommunikatsioonis eristuda, siis jah. 

Too palun mõni hea kodumaine näide. 

(Mõtleb pikalt…) Ei tule meelde. Meenub aga üks rahvusvaheline näide, Dieseli Facebooki postitus, kus nad
rõõmustasid 14 000 fänni kaotamise üle, kuna need fännid ei toetanud
#loveislove kampaaniat. 



Mul ka ei tule ühtki siinset näidet meelde. Miks meil neid ei ole?
 

Eestis kardame oma niigi väikest sihtrühma lõhestada,
teist tarbijagruppi pahandada. Kõik soovivad kõigile meeldida ja siis
minnaksegi keskteed pidi. Aga sellega on nagu muusika tegemisega – sa ei saa
meeldida kõikide žanrite armastajatele. 

Mida turundajatel startupperitelt õppida on? 

Turundajatel startupperitelt: pivotimist – kui
miski ei tööta nii nagu soovid, siis õpi, kuidas olemasolevat kampaaniat käigu
pealt paremaks muuta. 

Startupperitel turundajatelt: kõrgema eesmärgi
kommunikeerimist ja mis kasu lõppkliendid sellest saavad. 

Kuidas startupid tekivad? 

Tavalised sünnivad startupid nii, et keegi tuleb ideele,
kuidas mingi tehnoloogia abil inimeste elu lihtsamaks ja maailma paremaks
muuta. Kui sellesse ideesse hakkavad uskuma ka investorid, saavad startupperid
raha, et idee ellu viia. Kui idee hakkab meeldima mõnele suurkorporatsioonile,
ostavad nad ettevõtte ära ja startupperid saavad rikkaks. Või siis jäävad
startupi asutajad oma edukat ettevõtet juhtima ning vallutavad maailma. Ma
soovitan minna „Ükssarvikut“ vaatama, filmi autor ja lavastaja, edukas
tehnoloogia-ettevõtja Rain Rannu saab asjast väga hästi aru. 

Millega sa töö kõrvalt vabal ajal tegeled või tegelenud
oled?
 

10 aastat tegelesin ratsutamisega, käisin isegi
võistlustel. Nüüd olen jõudnud sinnamaale, et mulle meeldib lihtsalt
looduses ratsutada, et hobusel ka lõbus oleks. Mulle ei ole enam oluline
võistlustelt saadav tunnustus. Eks ma olen siiani maalaps ja akusid laen
looduses ja maal olles.  

Milline tunnustus sulle nüüd korda läheb? 

Mitte niivõrd väline, kui just see, et ma ise endaga
rahul oleks: näe, keegi ei uskunud, aga ära tegin! 

Kas TULI rahuldab su ambitsioone? 

Jah, see on minu jaoks loogiline koht, kus praegu
tegutseda. Meil on 55 liiget ja ma tunnen, et saan neid aidata. Ma pole kunagi
varem saanud olla sellisel kujul valdkonna eesotsas ja seda arendada. See on
väga hea tunne. 

Intervjueeris: Silja Oja, TULI

Kõik uudised