TLÜ reklaami ja imagoloogia eriala 2020 bakalaureusetööde paremik

Vaata, millega Tallinna Ülikoolis tegeletakse: valik reklaamitudengite parimatest bakatöödest, mille kaitsmised toimusid tänavu Zoomi vahendusel juunis.

TLÜ reklaami ja imagoloogia õppekava lõpetajate aktus Zoomi vahendusel TLÜ BFMis 12. juunil 2020

Hendrik Jaanre

BCT taksonoomia rakendamine käitumist muutvate tehnikate tuvastamisel sotsiaalreklaamides ja sotsiaalkampaaniate edukuse hindamisel Päästeameti tuleohutuskampaaniate näitel.

Uurimistöö eesmärgiks oli leida seoseid BCT (behaviour change technique) taksonoomias kirjeldatud käitumise mõjustamise tehnikate telereklaamides rakendamise ning kampaania tulemuste vahel Päästeameti tuleohutuskampaaniate näitel. Peamiseks uurimisküsimuseks oli: milliseid käitumist muutvaid tehnikaid on kasutatud PÄA tuleohutuskampaaniate telereklaamides? Valim moodustati kõikse valimina PÄA arhiivist ja avalikest allikatest kättesaadavate materjalide põhjal. Selle hulka kuulusid 17 videoreklaami ja 16 PÄA tellitud tuleohutusalaste teadmiste ja tuleohutuskampaaniate märgatavusuuringut. Uurimisküsimustele vastamisel kasutati kvalitatiivse ja kvalitatiivse sisuanalüüsi meetodeid.

Uurimise tulemusel selgus, et BCT taksonoomia abil on võimalik välja selgitada kampaania telereklaamides esinenud käitumist muutvaid tehnikaid. 

Ingrid Kääramees

Tööandja reklaamvideod Eestis 2013-2019.

Bakalaureusetöö eesmärgiks oli analüüsida Eesti tööandjate reklaamvideoid aastatest 2013-2019. Töö uuris videote tüüpe, videotes esitatud tööandja väärtuspakkumist ning seda, kas videod olid suunatud tööotsijatele. Analüüsiti 103 videot, mis olid avaldatud ettevõtete sotsiaalmeediakanalitel antud perioodil ja olid leitavad märksõnaotsingu abil. Töö tulemuseks on tüpoloogia, mis jagab tööandjate reklaamvideod viite gruppi vastavalt jutustuse viisile: soovitusvideo, tööle kutsumise video, dokumentaal, humoorikas video ja imidžireklaam.

Videote sisuanalüüsis leiti, et kõige enam oli videotes tekstiliselt välja toodud tööotsijatele pakutavad hüved, sobilikud töökaaslased ja töörõõm. Väljatöötatud metoodika alusel hinnati, et 26% vaadeldud videotest ei olnud suunatud tööotsijatele.

Hanna Rattasepp

Instagramis tegutsevate mõjuisikute postituste ja noorukite enesehinnangu seose uurimine Q-meetodiga.

Bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida sotsiaalmeedia mõjuisikute ja noorukite enesehinnangu seost. Antud töös keskenduti platvormile Instagram, kuna seal tegutseb kõige rohkem mõjuisikuid. Andmete kogumiseks kasutati Qmeetodit, milles on kombineeritud nii kvantitatiivsed kui ka kvalitatiivsed uurimisviisid. Valitud meetodit eristab teistest meetoditest see, et uuringus kasutatakse kaartide sorteerimist, kus igale kaardile on kirjutatud väide antud teema kohta. Teemale läheneti kahe uurimisküsimusega: missugune on seos jälgitava mõjuisiku ja nooruki enesehinnangu vahel ning kuidas nooruk oma jälgitavat mõjuisik eeskujuna tajub. Uuringus osales kümme 16-18 aastast noorukit, kes jälgivad mõjuisikuid ning omavad Instagrami kontot.

Tulemused näitasid, et sotsiaalmeedia mõjuisiku ja nooruki enesehinnangu vahel on seos. Nii, kuidas nooruk tajub enda lemmik influencerit, nii soovib ta, et ka teised inimesed tajuksid teda samamoodi. Lisaks kinnitasid tulemused, et mõjuisikud on eeskujuks noorukitele erinevate teemade puhul. Peamiselt on eeskujuks tervisliku elustiili edendajad ja julged arvamuse avaldajad. Seega uuringus osalenud noorukid tajuvad mõjuisikute postitusi positiivselt.

Matis Piir

Bränding Eesti räpiskeenes: grupi 5MIINUST sotsiaalmeedia kasutamise näitel.

Bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida brändingu avaldumise viise Eesti räpiskeenes grupi 5MIINUST sotsiaalmeedia kasutamise näitel. Töö eesmärgist tulenevalt kaardistatakse 5MIINUST poolt kasutatavad sotsiaalmeediakanalid ja nende eesmärgipärasus, analüüsitakse 5MIINUST brändi elemente ja nende kasutamise viise, hinnatakse 5MIINUST brändingu terviklikkust ja järjepidevust erinevate sotsiaalmeediakanalite lõikes. Töö teoreetilises osas mõtestatakse muusika kui eripärase toote lisandväärtuse loomise võimalusi, avatakse brändingu mõistet traditsioonilise bränditeooria raames ning selgitatakse isiksusepõhist lähenemist brändingule. Teoreetilise osa lõpetab ülevaade brändingu senisest avaldumisest Eesti räpiskeenes, rõhuasetusega isiksusepõhisel brändingul. Empiirilise osa sisuks on 5MIINUST sotsiaalmeediakanalite kvalitatiivne sisuanalüüs.

Uurimistöö tulemusena selgub, et 5MIINUST kasutab verbaalse ja visuaalse orienteeritusega sotsiaalmeediakanaleid kui peamisi toote lisandväärtuse loomise platvorme, 5MIINUST brändi elementide rakendus lähtub isiksusepõhisest lähenemisest brändingule, 5MIINUST puhul on tegemist tugeva brändiga, mille brändingu võib erinevate sotsiaalmeediakanalite lõikes lugeda terviklikuks ja järjepidevaks.

Sulev Sillaste

Väärtuspakkumine 18–19-aastastele noormeestele ajateenistuse turundamiseks.

Bakalaureusetöös käsitleb autor 18–19-aastaste noormeestele ajateenistuse turundamist ja selleks vajalikke imagoloogilisi teadmisi. Eesti ühiskonnas esineb väljakutseid motiveeritud inimvara värbamisel ajateenistusse, kus paljud kutselaused kahtlevad selle vajalikkuses (Turu-uuringute AS, 2017, viidatud Müürsoo, 2018, järgi). Et koguda sisendit ajateenistust turundava kampaania sõnumite valikuks on püsitatud kaks üürimisküsimust:

  • Mida väärtustavad sihtgruppi kuuluvad noormehed ajateenistuse juures?
  • Millised eelarvamused on sihtgrupil ajateenistusse asumisega?

Antud töös põhjendatakse varasemate teoreetiliste allikate ja uuringute toel, miks välja valitud sihtgrupil on eeldused sujuvaks värbamiseks ajateenistusse ja milliseid turunduslikke tõdesid selleks silmas pidada. Uurimisküsimustele vastamiseks viis autor läbi kümme süvaintervjuud ja analüüsis vastuseid kasutades kvalitatiivset sisuanalüüsi.

Andmete analüüsis selgus, et vastajad leidsid väärtusi ajateenistuse juures üheksa teema jagu. Nendeks olid: eluliste oskuste omandamine, eesmärgipõhisted oskuste omandamine, militaarsed oskused ja tegevused, juhiks ehk liidriks olemine, soov omandada auaste, ajateenistus vaheaastana, sõprussuhted ja uued tutvused, füüsilised eeldused teenistuskohustuseks, vormiriietus ja vormi kandmine. Eelarvamusi ajateenistuse suhtes esines töös viie teema jagu: üleolevad ülemad, ajateenistus elu segava tegurina, ajakulu, Eesti kaitseväe võimekus ja väljaõppe professionaalsus, ajateenistus seostub sõjaga.

Käesolev töö leiaks rakendust Eesti kaitseväe poolt esitatava ajateenistust turundava kommunikatsiooni sisu loomisel 18–19-aastastele kutsealustele.

Kelly Mändlo

Tehisintellekti loovuse kasutamine reklaaminduses.

Bakalaureusetöö eesmärgiks oli selgitada tehisintellekti loovuse kasutamise võimalusi reklaamivaldkonnas ning Eesti loovagentuuride praktikaid. Selleks viidi läbi kirjanduse ülevaade ning kaardistusuuring Eesti loovagentuuride seas, et saada teada, kas ja kuidas hetkel AI loovust reklaamide loomeprotsessis kasutatakse. Lisaks viidi läbi 3 ekspertintervjuud loovjuhtidega AI loovuse kasutusperspektiivide teemal. Töö autor pani teooriale toetudes paika kriteeriumid, mida antud töös käsitleda AI loovusena.

Kaardistusuuringu läbiviimisel Eesti loovagentuuride seas ei õnnestunud töö autoril nende kriteeriumite alusel leida agentuuri, kus kasutatakse AI loovust ehk on suur tõenäosus, et hetkeseisuga Eesti kontekstis AI-d loomeprotsessides ei kasutata.

Ekspertintervjuude analüüsist selgus, et hetkel peetakse kõige tõenäolisemaks AI loovuse kasutusvaldkonnaks copywritingut ning disainide/visuaalide loomist. Potentsiaali nähakse ka teistes AI kasutuskohtades, kuid seda kaugemas tulevikus. AI loomingu tunnuseks peetakse selle juhuslikkust ning ootamatust, tänu millele võib AI luua midagi sellist, mille peale inimaju ei tuleks. Tehisintellekti ei peeta ohuks loomeinimeste töökohtadele, pigem nähakse seda efektiivse töövahendina. Praktikud ei arva, et hetkel oleks Eesti reklaamivaldkonna kontekstis tegemist väga perspektiivika uue AI kasutusviisiga, sest tegu on veel liialt eksperimentaalse ning kalli valdkonnaga.

Emeli Hurt

Kersti Kaljulaidi kuvand.

Antud uurimistöö keskendus kontseptide Kersti Kaljulaid ning sümboli “president” kuvandi uurimisele. Eesmärgiks oli välja selgitada, milline on Eesti esimese naispresidendi kuvand. Uurimismeetodina kasutati Tuckeri testi. Valimi moodustas mugavusvalim, kuhu kuulus kakskümmend inimest.

Tulemustest selgus, et vastajad ei omanud kummagi objekti kohta selget pilti, kuna enamik vastuseid kaldus skaala keskele. Faktoriseeringu tulemusel pakuti Kersti Kaljulaidile kujundiks “kõrberoosi”, mis autori arvates vastas kõige enam uuringute käigus saadud neljale dominantsele omadusele. Presidendile kui sümbolile pakkus autor faktoriseeringu järel kujundiks “kuldlõike”.

Silver Huberg

Absurdimaneeri rakendamise käsitus eesti videoreklaamide põhjal.

Uurimistöö eesmärk oli eesti videoreklaamide praktikast, mida esindas eesmärgipäraselt valitud 48 reklaami, mõõta absurdimaneeri identifitseerivad tunnused ja määrata nende reklaamide põhitunnused. Uurimistöö on esimene omalaadne, mis seob absurdimaneeri kohta läbiviidud uuringud reklaamituru praktikaga, juhtides tähelepanu senistelt uurimata jäänud valdkondadele ja suunates praktikat varasemate teoreetiliste uurimuste põhjal.

Töö tulemusel on mõõdetud absurditunnuste esinemishulk ja põhitunnused eesti videoreklaamides. Muuhulgas rakendatakse absurdimaneeri eelkõige hedooniliste kaubakategooriate reklaamides, peamiselt esitatakse meeleoluna üllatust ja lõbu. Valimi põhjal on leitud, et kohalik reklaamiturg ei kasuta absurdimaneeri vaid mitmetähenduslike ja ootamatute reklaamide loomiseks, vaid sageli on absurdil vastupidine looedastust abistav ja illustreeriv ülesanne. Analoogseid erinevusi teooria ja praktika vahel ilmneb tulemustes veelgi, ning töö lahendus juhib edasist absurdimaneeri rakendamise uurimist reklaamivaldkonnas.

Merlin Paadam

Eesti reklaamiagentuuride töökuulutuste analüüs reklaami ja suhtekorralduse õppekava arendamise eesmärgil.

Käesoleva bakalaureusetöö uurimisprobleemiks oli traditsiooniliste reklaamiagentuuridega kaasnev uute ametikohtade teke, mis nõuab uut tüüpi oskusi. Kuna tegemist on aktuaalse probleemiga ning Reklaami õppekava üks eesmärkidest on „kujundada valmisolekut töötamaks reklaami- ja suhtekorralduse valdkonnas, väärtustades professionaalset arengut ning eetilisi printsiipe”, siis on oluline olla teadlik olukorrast tööturul ning tuua õppekavasse sisse muudatused, mis toetaks Reklaami vilistlaste tööle suundumist.

Uurimisprobleemist tulenevalt oli uurimistöö eesmärk analüüsida Eesti reklaamiagentuuride kompetentsinõudeid töökohtadele kandideerijatele ja mõtestada analüüsitulemusi reklaamieriala arendamise kontekstis.

Reklaamiagentuuride töökuulutuste analüüs andis ülevaate sellest, et töökuulutustes sisalduv informatsioon, sõnastust ning stiil, väljendavad väga selgelt agentuuride olemust ning orienteeritust leida kõrge professionaalsuse potentsiaaliga töötajaid. Reklaamiagentuuri tööle kandideerimise eelduseks on küll teatavad erialased oskused, aga praktiliste oskuste kõrval on veelgi olulisem reklaamikeele mõistmine.

TLÜ BFMi direktor Katrin Saks ning reklaami ja imagoloogia õppekava juht Tiina Hiob tänavustele lõpetajatele diplomeid ulatamas

NB! Kui mõni ülalloetletud töödest pakub huvi ja soovid sellega lähemalt tutvuda, võta ühendust TLÜ reklaami ja imagoloogia õppekava juhi Tiina Hiobiga:

Silja Oja, TULI

Kõik uudised