Patrik Kupenko: turundussektor vajab uut, sihitud abipaketti

MIXD-i tegevjuht Patrik Kupenko on riigilt toetuse
taotlemise teemaga viimasel kuul aktiivselt tegelenud. Tema
hinnangul võiks riik töötada turundussektori tarvis välja uue, sihitud meetme,
sest praegusest ei piisa. Kupenko sõnul on väga oluline aidata turundus- ja
meediasektoril kriis üle elada, sest kui kriis lõppema hakkab, on just turundus koostöös meediaga mootoriks, mis majanduskasvu
tekitab.

Fotol: interdistsiplinaarse agentuuri MIXD-i tegevjuht, TULI juhatuse liige Patrik Kupenko kodukontoris

Tööandjad,
kes on koroonakriisi tõttu raskustesse sattunud, saavad nüüd oma töötajatele
taotleda töötasu hüvitist, mis peaks välja makstama viie tööpäeva jooksul, kui
taotlusega on kõik korras. Töötasu hüvitise taotlus tuleb esitada töötukassa
iseteenindusportaalis e-töötukassa, taotluste
vastuvõtmine algas täna, 6. aprillil.

Töötasu
hüvitist saab taotleda tööandja, kes vastab kahele tingimusele kolmest:

  • ettevõtte
    käive või tulu on sellel kuul, mille eest hüvitist taotletakse, langenud
    vähemalt 30% võrreldes eelmise aasta sama kuu käibe või tuluga;
  • vähemalt
    30 protsendile ettevõtte töötajatest ei ole kokkulepitud mahus tööd anda;
  • vähemalt
    30 protsendil ettevõtte töötajatest on vähendatud töötasu vähemalt 30 protsendi
    võrra või alampalgani.

Töötukassa
hüvitab töölepinguga töötajale 70 protsenti tema varasemast keskmisest palgast,
aga mitte rohkem kui 1000 eurot kuus brutos ja mitte vähem kui alampalk. Tööandja
on kohustatud maksma töötajale, kes saab töötasu hüvitist, brutotöötasu
vähemalt 150 eurot. Tööandjal tuleb oma osa välja maksta enne taotluse
esitamist. Hüvitise
avalduse esitab töötukassale tööandja, kuid hüvitis makstakse otse töötajatele. Hüvitist
makstakse perioodi märts-mai 2020 eest, tööandja saab töötajale hüvitist
taotleda kahe kuu eest.
Patrik,
sa oled loovettevõtteid ühendavas klastris Creative Fuel, kuhu ka sinu agentuur
MIXD kuulub, riigilt toetuse taotlemise teemaga viimasel kuul aktiivselt
tegelenud. Ole hea, jaga oma kogemusi.
 

Täpse
info saamine on väga keeruline olnud. Toetusmeetmed käidi teatava konkreetsuse
astmega välja, aga sisulisem pool tuli arusaadavatel põhjustel üsna aeglaselt
järgi. Püüdsin iga avalikuks saanud detailiga kursis olla ja kaasasime ka juristidest spetsialistid. Tänaseks on määrused väljas ja kogu
protsess üsna selge. Ettevõtete juhatustel on vaja
lihtsalt asi endale selgeks teha, kuigi väikseid detaile on muidugi palju.

Ühelegi
valdkonnale eraldi pakette välja töötada ei ole jõutud, toetusmeede peab sobima
kõigile Eesti ettevõtetele põhimõttel one-size-fits-all. Kuidas see abipakett
turundusagentuuride vajadustele vastab? Millist nõu riigile annaksid?
 

Mulle
isiklikult tundub, et meede on väga „keskmine“. Saan aru, et see oli vaja teha
kiiresti ja seadust muutmata (st läbi Töötukassa) ning välja tuli selline
kõigile ühe puuga lahendus. See pakett sobib nendele ettevõtetele ja
sektoritele, kes saavad kriisis tööd vähemalt 50% ulatuses jätkata. Agentuuride
puhul sõltub see palju kliendiportfellist ja konkreetsest valdkonnast. Kui me
räägime näiteks üritustest, siis see pakett ei ole kindlasti piisav. Kui äri on
6 kuuks täiesti maas, aga toetatakse 50% ulatuses kahel kuul, siis see ei ole
piisav.

Paketi
mõte oli vältida koondamisi, ent juba märgata, et sellest ei ole piisanud.
Agentuurid teevad järjest kärpeid nii palga kui inimeste osas. Raskemaks teeb
olukorra see, et keegi ei tea, millal kriisi lõpp saabub ja seetõttu on
loogiline, et valmistutakse pigem eriti mustadeks stsenaariumiteks.

Viimasel
nädalal on olnud juttu uutest, sihitud meetmetest. Minu suurim hirm on see, et
kogu jõud läheb suurettevõtete toetamisele, kelle käed pikemad ja appikarjed valjemad.
Turunduse, meedia ja agentuuride sektorite hoidmine täiskomplektsuses (ja jõus)
on aga eriti oluline. Kohe, kui kriis hakkab üle minema, on just see sektor mootoriks,
mis hakkab majanduskasvu tekitama, tarbimist suurendama ja ettevõtete juhte
investeeringutele motiveerima. Eks me teeme ka kõik, mis suudame, et seda
valitsusele selgitada.

Mida
peaks tegema agentuur, kes on aasta jooksul kõvasti nii käivet kui töötajate
arvu kasvatanud? Kas ainus variant on koondada 30% töötajatest ja vähendada
olemasolevate palka 30%?
 

Jah,
see on selle üldise meetme probleem. Enamus agentuure loomulikult püüab oma
meeskondi hoida ja palkade kärpimist vältida. Praeguse meetme ülesehitus on
selline, et toetuse saamiseks peaks käive olema langenud 30% ja siis tööandja
saavab valida kas a) lihtsalt vähendada töötajate töömahtu, säilitades inimeste
palgad või b) vähendada palkasid vähemalt 30% (mis sisuliselt täidab ka eelneva
töömahu vähenemise kriteeriumi).

Siin
aga jäävad hammasrataste vahele kriisini kiirelt kasvanud ettevõtted, kes on kulubaasi ja töötajate arvu aasta jooksul palju kasvatanud. Nemad on sunnitud
kasutama palkade langetamist, et meetmesse kvalifitseeruda. Tekib situatsioon,
kus tööandja võiks olla nõus maksma koos riigiabiga summaarselt inimesele välja
täispalga, aga kvalifitseerumiseks on ta sunnitud palka vähendama. Otseselt 30%
töötajatest sel juhul koondama ei pea, pigem meede just üritab seda vältida.

Kes
agentuuridest kriisis kõige valusamalt kannatada on saanud?
 

Pakun,
et üritusturundajad on kõige raskemas seisus. Aga kerge pole kellelgi.

Kuidas
loovagentuuridel läheb? Millist teenust neilt praegu ostetakse?

Loovagentuuride
puhul sõltub kindlasti alles jäänud töö maht sellest, milline on nende
kliendiportfell. Üldine suundumus turul on see, et
klientidel puudub julgus uusi projekte alustada, pigem töötatakse nende kallal,
mis juba varem töös olid. Julgustaksin aga agentuure ja kliente mõtlema ka
rasketes tingimustes sellele, et tarbija kogeb hetkel kodus istudes
frustratsiooni. Kui tekib vabanemine, siis saavad poed, kohvikud ja kinod täis
olema. Iga turundaja peaks endalt küsima, kas ta on selleks hetkekeks valmis?
Sest otsus võib tulla kiiresti ja siis peaks turundajal olema „plakat ja klipp
valmis“. Kui alles siis hakata asju mõtlema ja looma, on natukene hilja. Hetkel
on brändi sõnumite edastamiseks soodus aeg – meedia on järgnevatel kuudel väga
soodne, pikema perspektiiviga mõtlejatel
on siin palju võita.

Riik
püüab ilmselgelt päästa töökohti. Miks on meeskondade hoidmine praegu kõige
tähtsam? Mida me eelmisest kriisist ses osas õppisime?
 

Kui headest inimestest ilma jääd, siis on raske neid
hiljem tagasi tuua. AGE Comis, kus mina eelmise kriisi ajal töötasin, olid eelmise
majanduskriisi ajal palgakärped, aga kedagi ei koondatud, kuigi riigipoolset
abi ei olnud. Aga siis oli teine olukord. Praegune kriis ei ole nagu eelmine
majanduskriis, vaid nagu sõda.  

Kuidas
teie klientidel praegu läheb? Kas on kedagi, kes praegu edeneb? Kas praegu
kasvavad ainult e-ärid ja kas mitmesaja protsendiline kasv e-poes kompenseerib
füüsilises poes teenimata jäänud tulu?
 

Meie
portfellis on mitmeid kliente, kelle e-ärid hetkel väga kiiresti kasvavad.
Püüame neid toetada nii palju kui suudame. Kahjuks aga summaarselt on kõik
ikkagi raskustes, sest e-äri kasv ei kompenseeri „traditsiooniliste“ mudelite
suuremat langusi. Hetkel ei oska nimetada kedagi, kes oleks kriisi üle rõõmus.
Kõik ärid saavad kannatada, jääb ainult lootus, et see natukene liidab inimesi.


Intervjueeris: Silja Oja, TULI 

Loe
ka:

MIXD on Turundajate Liidu
(TULI) liige. TULI ühendab turundusega tegelevaid professionaale, kes on
huvitatud erialase taseme tõstmisest ning valdkonna ärksaimate kaasamõtlejate
hulka kuulumisest. Liitu kuulub praegu 74 ettevõtet.

Kõik uudised