Kuidas eriolukord on avaldanud mõju raadiokuulamisele

Tavapärane meediatarbimine on märtsi keskpaigast, mil valitsus kuulutas välja eriolukorra, pööratud pea peale. Kui kaua see olukord kestab ning millal on oodata normaalse elurütmi taastumist, on keeruline öelda. Selge on aga see, et alates 13. märtsist on liikumispiirangud sundinud inimesi oma tavapärast käitumist muutma. Milline mõju on sellel raadiokuulamisele, sellest annavad aimu Kantar Emori raadio- ja muusikakuulamise uuringu tulemused.

Kui tavaliselt on raadio- ja muusikakuulamine näidanud üsna korrapärast mustrit, mida mõjutavad peamiselt aastaajad, siis märtsikuu lõi suhteliselt korrapärase lainetava mustri nihkesse.

Näha oli mitmeid muutusi nii kuulamisajas kui ka -kohtades. Et eriolukorra ajal raadioturul toimuvat paremini mõista, jagame märtsi andmestiku kaheks eraldiseisvaks ajaperioodiks: 1.–15. märts (eriolukorrale eelnenud aeg ja eriolukorra väljakuulutamine) ning 16.–31. märts (peale eriolukorra väljakuulutamist).

Üldine kuulamisaeg on märtsis võrreldes eelmiste kuudega tervikuna mõnevõrra kasvanud. Kogu audio kuulamisele pühendatud aeg märtsis oli keskmiselt 4 tundi ja 6 minutit päevas (kuu esimeses pooles 3 tundi ja 54 minutit ning teises pooles 4 tundi ja 30 minutit). Kui vaadata ainult raadiojaamadele pühendatud kuulamisaega, on näha, et kõikidele jaamadele tervikuna kulus 2 tundi ja 46 minutit. Peamiselt on kuulamisaeg kasvanud kodus.

Vähenes raadiole ja muusikale kulunud aeg kõigis muudes kuulamiskohtades ning eriti tuli langus esile muu kuulamiskoha osas, milleks varasemalt olid kaubandus- ja teenindusasutused ning toitlustuskohad.

Peamine kuulamisaja muutus toimus märtsi teises pooles, mil eriolukorrast tingitud liikumispiirangud sundisid inimesi oma tavapärast käitumist muutma ning kõrgendatud tähelepanu oli uudisvool – raadiojaamade kuulamisele kulunud aeg kasvas 2 tunnilt ja 36 minutilt märtsi esimeses pooles 3 tunnile ja 2 minutile märtsi teises pooles.

Eriolukorrast tulenevalt otsiti rohkem aktuaalsete sündmustega seotud informatsiooni ning tavapärasem raadiokuulamine – autosõidul või töökohas taustaks olev foon – vahetati välja uudistekanalite vastu, et rahuldada infonälga.

Keskmise päeva kuulatavuse osas kasvasid raadiojaamad, kus on eetris rohkem uudissisu – Vikerraadio, Raadio 4, Raadio Kuku, aga ka Raadio 2 ning Rock FM. Ülejäänud raadiojaamade keskmise päeva kuulatavuse osas toimus kas langus või jäi see samale tasemele võrreldes eelmiste kuudega.

Ka aprillis on põhifookus uudislugusid edastatavatel raadiojaamadel. Inimesed on paiksed ning jaamad, mida harjumuspäraselt kuulati autoga sõites või ka taustamuusikana töökohal, jäävad madalseisu.

Kindlasti tekib küsimus, et miks ei võiks kodus viibides jääda oma varasemate harjumuste juurde ning panna mängima oma tavapärane jaam? Siinkohal tuleb tõdeda, et meie kuulamisharjumusi mõjutavad enam teised tegurid, alates kodus olevatest teistest leibkonna liikmetest ning nende eelistustest, kodus raadio kuulamise võimalustest, valikust valida ainult heli või heli koos pildiga ehk raadio versus teler jne.

Samas viitavad Kantar Emori Teleauditooriumi mõõdikuuringu andmed uudistesaadete vaadatavuse kõrghetke möödumist. Uudised hakkavad ammenduma ning vaja on midagi muud.

Tõenäoliselt raugeb inimeste huvi ka raadio vahendusel saadava info vastu ning taas hakatakse otsima taustaks ja meeleolu tekitamiseks sobivaid kanaleid, olgu need siis peamiselt muusikat mängivad raadiojaamad, oma salvestatud muusika või mõne voogedastusteenuse pakkuja muusika. Võib aga tekkida ka olukord, kus peamiseks meediakanaliks saab raadio ees hoopis televiisor kui meelelahutaja.

Autor: Elvin Heinla
Allikas: Kantar Emor

Kõik uudised