Petturitest, reklaamiseadusest, investeerimisest ja muust räägib värskelt Turundajate Liiduga liitunud Swedbanki turundus- ja müügiosakonnajuht Arno Pae.

Paranda, kui ma eksin, aga mul on tunne, et suhtumine pankadesse pole praegu just kõige parem. Inimestel läheb kehvasti, pankadel on hiigelkasumid. Kas ja kuidas see teie turundust mõjutab?

Mnjah, mõnes mõttes olen nõus. Teistpidi – suhtumine pankadesse õnneks nii halb ka ei ole. Kliendiuuringuid vaadates pole näha, et usaldus pankade suunas oleks väga langenud. 

Inimesed on informeeritud ning mõistavad, et inflatsioon ja euribor on omavahel seotud ning nende otsuste taga on keskpangad. Arusaadavalt on praegu raske olukord ning pankadel on korraks suhteliselt parem olukord.

Mäletan neid kümne aasta taguseid aegu, kui intressid nulli läksid – siis olime meie kössis ja mõtlesime, kust ja kuidas tulud tulevad. Hetkel on tõepoolest selline situatsioon, kus pankadel on kergem periood. 

Nüüd on ka lihtsam suurte bosside juurde minna ja öelda, et turundusraha võiks rohkem olla? 

Naiivne oleks arvata, et kasum ja turundusrahad ei ole seotud. Kõigil ettevõtetel on, nii ka meil, kuid see seos ei ole nii otsene. Koostame eelarved vajaduspõhiselt ja pigem minimaalselt, mitte maksimaalselt. Teeme seda, mida vaja on. 

Panga turundamist nähakse pigem traditsioonilise ja igavana. Kuidas valdkonnas värskust leida? Muidugi võid vastu vaielda ja öelda, et see on kõige põnevam üldse! 

Panganduse turundus on eriti põnev, kui osata näha võlu reeglistikus, mis seda juhib ja reguleerib (muigab – toim.). 

Mis kliendile välja jõuab, on heas mõttes igav. Aga metafoorid, mis lubavad kiiret kasvu ja rikastumist, ei peakski pankade reklaamiampluaasse kuuluma. See ei ole ainuke viis, kuidas reklaami põnevaks teha. 

Pankasid saab põnevalt ja huvitavalt reklaamida. Kas see meil alati maksimaalselt välja tuleb, on juba vaataja hinnata. 

Teemas sees olles tundub see maailm väga põnev, aga arvestada tuleb, et pankade turundus ei ole ainult reklaam, vaid pankade turundus on ka väärtuspakkumise loomine. Siia hulka mahuvad näiteks klientide hoidmine ja tarbijate harimine rahatarkuse, pettuste ja muudel teemadel. Seda osa on väga palju.

Teeme väga palju, mida tänapäeval kutsutakse turunduse automatiseerimiseks. Meie kipume seda kliendisuhtluseks nimetama. Saadame meeldetuletusi, millal leping lõppema hakkab ja mida edasi teha. Inimese elu lihtsamaks tegemist on meie turunduses väga palju. 

Rahapettused lähevad AI abil aina hullemaks. Juba osatakse küsida inimeselt raha tema isa, tütre või sõbra häälega. 

Nagu ütlesid, kardan, et pettuste teema areneb edasi. Petturitel on alati mingi uus samm. Selle teema kurbloolisus on, et inimesed, kes meie teateid kuulavad ja maailma asjadega rohkem kursis on, jäävad ka vähem pettuste küüsi. Info petuskeemidest ei kipu vähemaktiivsemate inimesteni jõudma. Ja ka selleteemalised reklaamid ei jõua nendeni hästi. 

See on keeruline teema ning oluline on, et kõik aktiivsed inimesed levitaks petuskeemide kohta sõna, et info jõuaks ka nendeni, kelleni muidu ei jõua. 

Aga petturid ongi väga taibukaks läinud. Me teeme oma majas teste – pettustega võitlemise osakond saadab välja õngitsuskirja ning vaatame, kas keegi läheb õnge või mitte. 

Kui on kiire – oled kahe koosoleku vahel ning tead, et pead midagi allkirjastama – ning saabub dokument, siis ei saa välistada, et kiire elutempoga inimene saab petta. Kõik tundub nii õige, et allkirjastadki. Tuleb end treenida igale oma tegevusele tähelepanu pöörama. 

Reklaamidest rääkides. Tean, et olete piirangute leevendamise poolt. Näiteks kodulaenu kohta võiks Swedbanki arvates saada reklaamis rohkem informatsiooni jagada. 

Jah, see kodulaenu nurk on esile kerkinud, aga teame, et kogu reklaamiseadus on ettepanekuteks avatud. Neid asju, mida peaks muutma, on rohkem kui üks. 

Praegused kodulaenu reklaamide piirangud on põhjendamatult ranged. Kodulaenu võtmine on inimese kaalutletud otsus. Näeme, et neist võiks natuke rohkem rääkida. 

Turundusinimesed teavad, et reklaamiseadust on vaja korrastada, et reklaami tegemiseks oleks mõistlikud ja võrdsed tingimused. See on väga raske ülesanne, aga peame koos riigiga hakkama saama ning töötama välja reeglid, mis teevad inimestele elu arusaadavamaks ja reklaamijatele võrdseks. 

Vist kardetakse, et hakkab mingisugune arutu reklaamimine peale.

Kui kõik oleks lubatud, võiks tõesti karta, et hakatakse üksteise võidu reklaamima. See võib olla tüütu. Nägime seda olukorda, kui linnas oli väga palju “piiks-piiks, raha tuleb” tüüpi reklaame. Ei tahaks sinna tagasi jõuda. Aga praegu on reklaamivõimalused kuidagi väga piiratud. 

Kui palju on teie hinnangul vaja piiranguid leevendada? Ma ei tea, mis mõõtkavas vastata, aga kindlasti on sul oma nägemus.

See on nii kompleksne lugu, et lühidalt on raske vastata. Asjad, mis on reklaamiseadusega seoses ette võetud, on õiged asjad, mida küsida. Kuidas reklaamida sotsiaalmeedias? Kuidas digimeedias? Kas tele- ja digimeedia on erinevad või samasugused kanalid? 

Kõik need peatükid on vaja rahulikult laua taga läbi käia ning leida õige tasakaal. Selles mõttes on olnud tore istuda erinevate tööstusharude ja riigi esindajate ning TTJA-ga koos laua taga. Seadusandlus peaks olema lihtne ning kõigile üheselt mõistetav. 

Sotsiaalmeedia on huvitav. Suunamudija võib igasugust sisu toota, pööramata piirangutele suuremat tähelepanu.

Jah. Me ei või koolidesse jagada rahatarkuse materjale, sest neil on Swedbanki logo peal. See on keelatud, aga sotsiaalmeedias ei pea influencer mõnest piirangutega teemast rääkides seaduse pärast muretsema. Kas see on kõige mõistlikum lahendus? Võib-olla tõesti ei ole. 

Sügiseti on lasteaedades helkuripuu aktsioonid ning see on meile alati huvitav sisekaemuse koht. Meilt küsitakse, kas meil on helkureid, mida puu otsa anda. Kas helkuripuu on hea mõte? Muidugi on! Aga me ei tohi sinna helkureid anda. Ühesõnaga, reklaamiseaduses on ruumi korrastamiseks. 

Üldiselt tundub pank hea toode, mida turundada. Kõigil on seda vaja, see on elu loomulik osa. On lihtsalt tarvis konkurentidest paremini kõlada.

Suur osa panga turundamisest on võitlemine teadmiste laiendamise nimel. Esimene teadmine on, et pank on olemas. Teine, et pangaäpp on olemas. Kolmas, et sealt saab PIN-koodi vahetada. Neljas, et sealt saad investeeringuid vaadata jne. 

Pangas saab teha paljut ning tähtis on nende teadmiste inimesteni viimine. Peame rääkima, mida kõike saab inimene teha, et tema rahaasjad oleksid hoitud. Esimene konkurents on selles kohas. See on nö tühi turg. 

Konkurentidega võitlemine on loomulikult väga lõbus, aga see on võib-olla järjekorras teine. Kõige olulisem on panna inimene oma rahaasjade üle mõtlema ning seejärel tegutsema. Teadlikkus on küll tore asi, aga teadlikkus ei aita tegutseda. 

Tahame, et inimesed teeks samme. Paneks raha kõrvale ja prooviks investeerida. 

Just oli uuring, et 32% Eesti elanikel on sääste üheks kuuks või pole neid üldse. 

Meil kõigil tasub peeglisse vaadata. Ma ei tea, kas meil alati on kolme kuu säästud – nagu soovitatakse – olemas või mitte. Seda ei ole nii lihtne omada. Inimestel on palju mõtteid, mida teoks teha. 

Üldiselt ei ole meil rahvana palju sääste, kuid kui arvame, et oleme oma vaesuses unikaalsed, siis globaalses võrdluspildis see nii ei ole. Jõukad põhjamaalased ei ole nii suurte reservidega nagu me kohati ette kujutame.

Raha on alati väljakutse. Kui seda on, on meelerahu. Aga teistpidi on kiusatus kõik ära kulutada. 

Samas on rahatarkust kindlasti juurde tulnud. Olen 20ndates inimestega rääkides üllatunud ja isegi ehmunud – nad teevad väga mõistlikke rahalisi otsuseid. Kui ma mõtlen 30 aastat tagasi, mil minu põlvkond oli sama vana, siis meie suhtumine rahasse oli teistsugune. Kõik raha, mis seinast välja tuli, läks kohe kasutusse. Praeguseks on mõtlemist, planeerimist ja investeerimist palju juurde tulnud. Rõõm vaadata!

Investeerimine tundub erakordselt popp. Inimesed unistavad finantsvabadusest ja sellega kaasnevast. Samas on ju selge, et kõik ei saa seda saavutada.

Keeruline dilemma. Mõnes mõttes tahaks pangana, et kõik alustaks investeerimisega. Teistpidi, kui küsime inimeste käest, kas nad on ka valmis investeerimisega raha kaotama, siis nad ei ole selleks valmis. Tekib küsimus, kas need inimesed, kes pole valmis raha kaotama, peaksid ilmtingimata investeerimismaailma tormama? 

Meie roll on riskidele tähelepanu pöörata ja levitada sõnumit, et kindel tootlus on tähtajalistel hoiustel ning investeeringud võivad kasvada ja kahaneda. Disclaimer’is on see kirjas ja see on tõepoolest õige lause. 

Samas ma pole väga kuulnud, et pangad seda ütleks. 

Võib-olla see kipub tagaplaanile jääma. Tooni annavad sotsiaalmeedia influencer’id, kes ei pea disclaimer’it juurde lisama. Nemad veavad mingi seltskonna eest ära. Kui küsida neilt, kas olete ka pankade investeerimismaterjale lugenud, vastatakse, et ei. Kõik on ammu selgeks tehtud! Raha krüptosse ja krüpto kasvab, mis siin enam lugeda. Sellega on pankadel tegelikult päris raske sammu pidada. 

Kas sul on krüptos raha?

Jah, olen alla 100 euro investeerinud. Poeg ütles, et krüpto kasvab, pane raha sisse. Panin 20 eurot, aasta pärast oli see väärt 8 eurot. Sain päriselus viia läbi katse, et investeeringud kasvavad ja kahanevad (muigab – toim.). 

Miks TULI-ga liitusite?

Teen komplimendi, millel on oht kõlada arrogantselt: seepärast, et oli rahaliselt kasulik (muigab – toim.). 

Hakkasime TULI tegevusest ja üritustest reaalset kasu saama. TULI on praktiliselt kasulik ning see on väga kõva kompliment. 

Loomulikult toetame kogu TULI ideed ja turunduse laiemat dialoogi. Lausa piinlik, et me varem liikmeks ei tulnud! Oleme olnud oma asjades kinni ning pole leidnud piisavalt ressurssi ja aega, et panustada. Praegu tunnen, et suudame rohkem kogukonda panustada ja seepärast tulime ka liikmeks. 

Autor: Siim Kera, TULI

Kõik uudised