Tervitame TULI ridadesse uut liiget – Riigimetsa Majandamise Keskust! RMK kommunikatsiooniosakonna juhataja Triin Küttim räägib, mida arvata lageraiest, kuhu “kaovad” metsamüügi pealt teenitud miljonid, kui oluline on ettevõttes kommunikatsioon ning paljustki veel.

RMK pole ehk kellelegi võõras. Aga räägi ikka paari lausega, mida te teete. 

Me oleme riigi ainus riigitulundusasutus ehk asutus, mille riik on loonud selle jaoks, et metsaga seotud teemad oleksid võimalikult mõistlikult ja efektiivselt organiseeritud.

Pool Eestimaast on kaetud metsaga, millest omakorda pool on RMK hoida, kasvatada, hooldada ja majandada. Lisaks looduskaitse all olevatele metsadele on olemas ka majandatavad metsad, mida inimesed on kasvatanud eesmärgiga saada sellest eluks vajalikku puitu. Puit ümbritseb meid igal pool – ajalehed, t-särgid, WC-paber, küte; puidukeemia on muutunud nii palju, et suudame juba asendada osa asfaldist puiduga jne.

Aastate jooksul on lisaks riigimetsa majandamisele juurde tulnud looduskaitsetööd ning metsa ja looduse kasutusse andmine inimestele nii, et see oleks võimalikult hästi tehtud ja loodust hoidev. Soovime RMK-s, et inimesed teaksid ja saaksid aru, et meie roll on hoida mets võimalikult heas korras ja nii, et seda jätkuks põlvest põlve. 

Inimesed siis ei taipa, et RMK eesmärk ongi metsa korras hoida?

Me soovime, et metsas toimuv oleks inimestele arusaadav. RMK ei kuulu ainult ministrile või nõukogule, vaid kõikidele Eesti inimestele. Meie omaniku esindaja ehk kliimaminister, nõukogu ja üleüldse kõik Eesti elanikud soovivad, et see, mis metsas toimub, oleks neile arusaadav.

Üritan aina rohkem hoida fookuses seda mõtet, et alati on meie “publikus” neid, kes ei tea metsast midagi. Ja selles pole midagi halba, vaid nii lihtsalt on. Siin ei saa ka vaid kooliharidust süüdistada. RMK-s töötavad Eesti parimad metsamajandamise spetsialistid ja looduskaitsjad, kuid sihtgrupp, kellele me oma sõnumit üritame edastada, ei tea erialaseid termineid ja kommunikatsiooniinimeste ülesanne ongi teha keeruline lihtsaks või vähemalt lihtsamaks.

Meie töö tulemusi ei näe üleöö. Selleks, et teha reaalset ja nähtavat ning tuntavat vahetust ükskõik millise asutuse maines ja kuvandis, on vaja hästi pühendunult tegeleda kommunikatsiooni kõigi erinevate külgedega.

Varasemalt oli meie kommunikatsioonitiim pisike. See tähendas, et kõikidel oli töölaud täis väga erinevaid ülesandeid, pidevalt käis nn tulekahju kustutamine. Kui käed-jalad on pidevalt rakkes, ei jõua luua pikka vaadet ja näha suurt pilti. Seetõttu olengi koostamas meeskonda, mille liikmed saavad keskendunult oma valdkonna asjadega tegeleda. Loodan, et ca 1,5 aasta pärast oleme mitmed oma kommunikatsioonialased eesmärgid täitnud.

Kuidas ikkagi inimesele metsanduses toimuv selgeks teha?

Augustikuus toimus Arvamusfestival, kus üle mitme aasta oli ka eraldi metsa ala, mida RMK koordineeris. Hoidsime toimuvad arutelud ja tegevused metsapõhised. Aga me ei rääkinud ainult sellest, et metsamajandamine on oluline, vaid ka muudest väärtustest. Näiteks vastasime küsimustele: kuidas mets aitab vaimsele tervisele kaasa ning miks on metsatarkus oluline? Rääkisime puidu väärindamisest ning looduskaitse hinnast ühiskonnale ja loodusele.

Viimane paneel oli “Metsasõjas ei ole võitjaid – kuidas edasi?”. Võtsime selle teema ette, sest metsanduses on infosõda või vastasseis olnud vähemalt kümme aastat ja midagi pole muutunud. Tihti on emotsioonid kõrgemal kohal kui faktid. Ja see on mõistetav, sest mets ja üldse loodus on Eesti inimestele väga hingelähedased. Samas ei anna ainult tunnetus ja emotsioonid sageli olukorrast täpset pilti. Vaja on fakte ja neid me koostöös ekspertide ja erinevate loodusteadlastega tahamegi inimestele tutvustada, selgitada, visualiseerida ja näidata.

Mismoodi visualiseerida ja näidata?

Plaanime sisse panna uue käigu meie sotsiaalmeediale, mida ma ise pean pigem metsa ringhäälinguks. Seal hakkame senisest rohkem rääkima, kuidas ja mismoodi metsal päriselt läheb, näitame RMK inimeste töid ja tegemisi, laiendame inimeste arusaama sellest, millega RMK tegeleb. 

Mis sa selle all mõtled, et emotsioonid on kõrgemal kohal kui faktid?

Arvamusfestivalil jäi kõlama, et mõlemad pooled (nii RMK kui ka looduskaitsjad – toim.) on teineteisele palju haiget teinud ja rahu leidmine on väljakutse. Et konstruktiivselt koos toimida ja positiivset olekut hoida, tuleb mõlemal poolel panna emotsioonid kõrvale, ilmselt ka vabandada ja proovida leida ühisosa.

Looduskaitsjate puhul ei kahtle keegi, et nad armastavad metsa ja kõike sellega seonduvat. Samamoodi armastavad metsa ka RMK metsakasvatajad ja teised meie töötajad. Kui metsamees istutab uued istikud metsa, siis tema loodut naudivad suure tõenäosusega võib-olla alles tema lapselapsed. Nii nagu naudime praegu selle metsa võlusid, mille on omal ajal istutanud meie vanavanemate põlvkond. Mets võtab ja vajab aega. Tuleb olla kannatlik, et näha tulemusi.

RMK ja üldse metsandus on õrn teema. Meedias on üha rohkem artikleid, kuidas lageraiet tehti siin-seal, kuidas RMK teenib müügilt miljoneid jne. Miks nii?

Olen RMK-s töötanud kõigest 11 kuud, kuid juba julgen väita, et vähene teadlikkus ja haridus tekitab paratamatult erimeelsusi.

Näiteks tekitab paljudes vastumeelsust lageraie. Meile öeldakse, et ärge võtke langilt kogu metsa maha, vaid jätke osa kasvama. See kõlab esimese hooga loodussõbralikumalt, aga tegelikult on uue metsa rajamiseks kõige paremad tingimused just endisel lageraie alal.

Noored puud vajavad kasvuks valgust ja toitaineid. Kui maha võtta vaid osa metsast ja istutada vabanenud kohtadele pisikesed istikud, siis head elu neil pole – vanad puud varjavad valguse ning ammutavad oma suurte juurtega mullast vajalikud toitained. Nii jäävad väiksemad lõpuks nälga ja kängu. Kas teadsid, et vana puu raadiuses on 7-meetrine ala, kus noor istik kasvada ei suuda?

Lageraie ala näeb küll paljude inimeste jaoks ehmatav välja, kuid sinna saab kasvama panna uue metsa ja uue suure raieni läheb seal aega aastakümneid. Kui aga võtta metsast puid maha iga natukese aja tagant jaokaupa, käiakse metsa ja selle elanikke häirimas tunduvalt tihedamalt. Mis ei tähenda, et kõikjal RMK metsades käiks lageraie. Aga ka sel raietüübil on metsamajandamises oma koht ja põhjus. Selliste põhjuste pärast ongi mingi hetk vaja teha mingeid tegevusi, et ilus mets oleks ka 50, 100 ja 150 aasta pärast olemas.

RMK on mitmete inimeste arvates olnud looduse suhtes liiga robustne. Kuna inimesele on vaja puitu, siis ongi teatud osa metsas majandatav mets ja seda metsa on nii ka kasvatatud – teadmisega, et siit tuleb puit, millest saab toota kvaliteetseid pikaaegseid tooteid, mitte vaid kodusoojust. Metsa osas ollakse tundlikumad kui põllumajanduse osas. Põllumaal kasvatatakse kartulit, sest see ongi selle maatüki funktsioon. Samalaadne teadvustamine võiks tekkida ka metsa osas.

Aga mis teema selle rahaga on?

Kui arvatakse, et kasvatame metsa, müüme selle maha ja kogu raha läheb otse riigikassasse, siis nii see ei ole. Me hooldame saadud rahaga matkaradasid, neid on kokku üle 3300 km, rajame juurde uusi matkaradasid, vaatetorne, külastuskeskusi, metsamajakesi, lõkkekohti ja kuivkäimlaid. 

Inimestele väga meeldivad need tasuta hüved, mida oleme Eesti metsadesse loonud ja mida aastaringselt hooldame. Tihti ei teadvustata, et see kõik vajab vahendeid, niisama ei juhtu ju midagi. Või kes koristab metsa viidud prügi? Meie, RMK inimesed. Prügikoristus on suur töö, eelmine aasta viisime metsast välja ligi 146 tonni prügi.

Lisaks teeme looduskaitsetöid. Oleme Eesti suurim looduskaitsetööde teostaja ja saame neid töid teha paljuski tänu Eesti riigi metsadest saadud rahale. Meie omaniku ehk riigi ootus on, et teeksime kõiki neid eelpool mainitud tegevusi, mis on vajalikud nii Eestile kui ka riigile, aga ka loodusele ja inimesele. Seda ikka selleks, et inimesed saaksid elada elusamat elu.  

Tuleme kommunikatsiooni juurde. Mis on sinu jaoks üldse kommunikatsioon?

Kommunikatsiooni töö on rääkida teiste tööst. Rääkida sellest, mis on valmis saanud, aga ka kirjeldada läbitud või veel eesootavat teekonda. Kui turunduse eesmärk on tekitada nõudlust, siis kommunikatsiooni eesmärk on tekitada arusaamist ja valmistada inimesi ette muutusteks, nügida nende käitumist soovitud suunas.

Me teame, mida RMK omanik meilt ootab. Me teame, missugused on RMK eesmärgid nii sisuliselt kui ka rahaliselt. Kommunikatsioon ning turundus on vahendid, et selle nimel toimuv tegutsemine oleks arusaadav inimesele nii RMK sees kui ka väljas.

Mida sa kommunikatsiooni juures kõige tähtsamaks pead?

Sisekommunikatsiooni. See on A ja O. Sisekommunikatsioon on osa väliskommunikatsioonist. Eriti kui tegemist on nii suurearvulise meeskonnaga kui RMK, kus töötab 700 inimest. Nii suure kollektiivi puhul on täiesti ootuspärane, et info siseasjadest jõuab ka organisatsioonist väljapoole ja edasi meediasse. Me peame oma inimestega suhtlema; uurima, kuidas neil läheb; mis neile muret teeb; mida nad vajavad, et oma tööd veel paremini ja suurema rõõmuga teha.

Aga RMK inimesed ei tööta ühes ja samas majas, seega on olukord ka vastupidine – meedia ja väliskommunikatsioon on osa sisekommunikatsioonist. Tihti võib juhtuda, et terve päeva metsas müttav metsakorraldaja või raietööline loeb uudiseid alles õhtul online’is või kuuleb AK-st RMK kohta. 

Sul saab novembris aasta RMK-s. Milliseid eesmärke oled endale seadnud?

Eesmärk on näidata ühiskonnale, et RMK on päriselt muutunud. Ja et kasvaks nende inimeste hulk ühiskonnas, kes meid usaldavad. Et meie energia ja töine panus jõuaks olukorrani, kus RMK ei pea pidevalt selgitama ja end tõestama. Näen, et praegu tegemisel oleva arengukavaga liigub RMK tuleviku suunas, kus meie tegemised räägivad juba enda eest ja inimesed mõistavad meie tööd senisest enam.  

Võib öelda, et meie unistus on olla nii klienditeeninduse kui ka üldse kliendikogemuse mõistes kombinatsioon Tele2-st ning Maksu- ja Tolliametist. Maksu- ja Tolliamet on hea näide, kuidas keeruline ja riiklikult oluline funktsioon on tehtud väga mugavaks ja arusaadavaks. Tele2 on avatud ja julge suhtleja. Nad on julged vajadusel vabandama ja tegema ning proovima uusi asju.

Ise tunneme, et oleme erilised juba praegu, kuid töötame selle nimel, et olla iseenda parim versioon. 

Miks liitusite TULI-ga?

Turundus ja kommunikatsioon on võimsad tööriistad, mille kaudu oma sõnumiga inimesteni jõuda. See on suur mõjuvõim, aga ka suur vastutus, sest turunduse ja kommunikatsiooni abil on teatud piirini võimalik kujundada inimeste mõtteid, hoiakuid ja uskumusi.

Soovin, et mu tiim saaks võimalikult häid koolitusi ja kuulda teiste liikmete kogemusi ning jagada mõtteid ka teiste sama valdkonna esindajatega. Oleme valmis testima TULI liikmetega oma uusi ideid, saama tagasisidet ja vaatama, kuidas oma tööd senisest paremini teha. Üksi me RMK-d ja suhtumist metsandusse ei muuda, kuid ühiselt liigutame kindlasti metsi!

 Kärt Tomp, TULI

Kõik uudised