Millistes vanades mallides turundajad kinni on? Kuidas pürgida välismaale? Kas minna brändiga TikToki või mitte? Sellest ja muust räägime Turundajate Liidu värske liikme NOH Productioniga. Sõna saavad turundusagentuuri asutaja ja tegevjuht Birgit Karus ning partner Mervi Pirhonen.

Vaatasin, et teil on koduleht lisaks eesti ja inglise keelele ka saksa keeles. See ei ole Eesti agentuuride puhul väga tavaline. 

Birgit: Me ei ole Eesti fookusega agentuur. Meie jaoks on eksport väga oluline. Kui tahta teha põnevaid ja suuri projekte, siis ainult Eesti turust ei piisa. Saksamaal on meil päris mitu klienti, näiteks üks suur filmifestival Frankfurtis. Kuu aega tagasi oli terve Frankfurt meie disaine, animatsioone ja digireklaame täis. 

Mervi: Laias laastus tuleb 30% meie käibest välisturgudelt. Pakume töid, mida on võimalik teistele turgudele teostada, olenemata sellest, kus ise asume. Meil pole vahet, mis välisturgu teenindame või mis turule meie klient minna tahab. 

Kui keegi tuleb ja ütleb, et tahab Dubaisse laieneda, siis me ei ütle, et me ei tea Dubaist midagi. Meie digikompetentsid on sellised, et saame kõike teha. Lisaks Saksamaale teeme ka USA turule, muidugi on olulised ka Soome ja Baltikum.

Birgit: Vaatame ka Dubai ja kogu Lähis-Ida poole. Oleme klientidele pikaajaline, strateegiline ning usaldusväärne partner, kes ütleb ausalt, kuidas asjad on. Kui välismaalt agentuur võtta, võib kuulda suurt juttu, aga vähe tulemusi. 

Mervi: NOH saigi alguse sellest, et olin hästi pikalt in-house’s, töötasin 10 aastat Magnum Grupis ja enne seda Baltikas. Mulle paistis toona Eesti agentuuride turg loovagentuuride keskne. Oli selline “sina tule telli, meie teeme” suhe. Tundsin palju puudust strateegilisest partnerist.

Tahtsime teha agentuuri, mis on strateegiline partner Eesti mõistes normaalsetele ettevõtetele, mille eelarved ei ole nii suured. Kõik kliendid on meiega igakuiselt, me ei tee ühekordseid sutsakaid. Üheöösuhete aeg turunduses on läbi. 

Tänapäeval on vaja ülikiiresti reageerida ning alati on tarvis hoida turunduse hügieenitase korras. SEO, Google Ads ja sotsiaalmeediareklaamid on see hügieen, mida on kogu aeg vaja. Meil on kliente, kellele me kampaaniaid ei teegi, vaid pakume lihtsalt igakuist hügieeniteenust ning see on kõige tähtsam. Kui see on korras, on sul vähemalt müügi mõttes nina vee peal. 

Nii et teile on oluline olla strateegiline partner.

Birgit: Tahame vaadata briifist kaugemale. Olen kunagi Creative Unionis töötanud ning pärast seda tegin neli aastat start-up’i. Start-up maailmas on kõik hästi agiilne ning sul on nõustajad ja partnerid, kellega koos tehakse asju ning kes annavad nõu. Turunduses ei ole asjad sellisele tasemele jõudnud. 

Mõtlesin, et prooviks need kaks valdkonda agentuuri tehes kokku panna. Võtame aega, et jõuda kliendi sügavama probleemini ning saada aru, miks ta tegelikult meie juurde tuli. 

Kõik meie töötajad on väga kõrge tasemega spetsiifiliste oskustega spetsialistid. Tavalisi projektijuhte meil üldse pole. Iga klient saab vastavalt oma probleemile agentuuri poolt inimese, kes suudab agiilselt välja mõelda, kuidas mure lahendada ja milline oleks kõige efektiivsem viis, kuidas turundusega eesmärki saavutada. Nii tekib ka usaldus.  

Mervi: Klientidel pole praegu raha projektijuhti kinni maksta ning iga ekspert peab oma kompetentsi osas projektijuhtimise ise ära tegema. Nii on lõpptulemus efektiivsem ja mõistlikum. 

Meie jaoks on olnud kaks õppimiskohta. Esiteks, kliendid tahavad agentuurilt rohkem kui üht teenust. Neil on siis linna peal üks kohtumine, mitte neli. See tähendab, et agentuur peab kõigis asjades väga hea olema. 

Teiseks, meil pole hetkel võimalik palgata junior tasemel inimesi. Kõik peavad olema tipud. Eestis on kliendid nõudlikud, aga välisturgudel on nad veel nõudlikumad, sest juhtide turunduskompetents on väga kõrge. 

Teete siis teistmoodi. Juunioreid ei võta, projektijuhte ei vaja. 

Mervi: Muidu poleks me turule ära mahtunud. Me ei tulnud tegema loovagentuuri, vaid tahame olla strateegiline digipartner. Teeme kõike muud ka, aga fookus on ikkagi digil. Ettevõtted, kes keskenduvad turunduses peamiselt traditsioonilisele meediale, elavad unistustes, sest nende kliendid elavad sotsiaalmeedias. Seda näitavad kõik uuringud.

Nii et kui tuleb klient ja tahab välimeediat teha, siis ütlete, et ärme tee?

Mervi: Kui klient tuleb ja tahab raadioreklaami ning küsib, mis tulemused tulevad, siis meil on seda väga raske öelda. Neil asjadel, mida teeme, saame konkreetselt tulemusi mõõta. 

Mis sektorites end kõige mugavamalt tunnete? 

Mervi: Peame end väga tugevaks kinnisvarasektoris. Eesti turul teeme kõige agressiivsemaid ja suuremaid turundajaid, näiteks Endoveri. Oleme turundanud pidusid privaatsaarel, krunte Hiiumaa tipus ja konsulteerinud kinnisvaravaldkonda Dubai turul.

Teeme palju kultuuriprojekte. Sellest räägitakse vähem, aga ses valdkonnas on turundus väga oluline. Saksa filmifestivali näite juba tõime, võib mainida ka Ott Tänaku filmi, Positivus Festivali ja Tallinn Music Weeki. 

Ega Eestis väga valdkonda valida ei saa. Ei ole nii, et teeme ainult rehve. 

Birgit: Aga rehve teeme ka! Ja külmutatud pitsat. 

Mervi: Toidusektor on üsna arvestatav. Eks me kõik sööme kuskil, siis magame kodus ning vahele jääb meelelahutus. Aga turundusvajadus on ka nišiasjadel ning kuna Meta lubab meil praegu veel inimesi sihtida, on kõik hästi. 

Mis siis saab, kui enam ei luba?

Mervi: On hea, kui ettevõttel on olemas nö tööriistakohver või muud väljatöötatud süsteemid, näiteks lojaalsusprogramm ja uudiskirjad. Kindlasti ei saa praegu turundust teha ainult Meta reklaamidega, aga peame tunnistama, et see on üks kõige kuluefektiivsemaid kanaleid.

Birgit: Meta tasuline versioon on tekitanud palju furoori, aga otseselt ei ole midagi hullu. Metal on ju nagunii palju piiranguid, näiteks kinnisvara, poliitika, sotsiaalteemade ja töökuulutuste osas. Rääkimata sellest, et Metas ei saa noori sihtida ega tohi loosimänge korraldada. Igasuguseid erireegleid, mida reklaami tehes jälgida, on palju.

Mida teete, et endale välismaal kliente leida? Agentuure on ju terve maailm täis, miks nad peaks teid eelistama? 

Birgit: Ühe Saksamaa kliendiga alustasime nii, et olime alguses nende Meta reklaamide partner ehk esimesel aastal tegi üks inimene reklaame. Teisel aastal tegime juba disaini ning kolmandal olime kogu turunduse partner ehk 50% nende püsitiimist oli Eestis. 

Mervi: Ma ei ütleks, et on vahet kas teha Eestisse või mujale. Kliendile saad asju teha ainult siis, kui see natuke, mida oled teinud, talle väga meeldib. Võin öelda, et Eesti turunduse hinnad ei ole üldse odavad. Me oleme välisturgudel kohanud isegi seda, et meie eest ollakse nõus rohkem maksma, sest meeldime kliendile nii väga, aga nad mainivad, et oleme kallimad kui näiteks Saksamaa agentuurid. 

Selleks, et suhe jätkuks, pead end iga kuu tõestama. Ei saa sellist plärtsu sisse lasta, et ah, see kuu võtame vabalt. Iga kuu peab pingutama. Meie inimesed, kes projekti hoiavad, sukelduvad sügavalt selle sisse. Näiteks ühe Saksamaa projekti puhul osales Birgit ettevõtte juhina kõigil koosolekutel. Sa pead olema väga pühendunud. Sa pead südame võitma, whatever it takes.

Aga kõik oleneb ka sihtriigist. On riike, kuhu eestlasel on kergem minna. Saksamaa on hea näide, sest seal on töömentaliteet sarnane. Töötame ka Itaalia turuga ning seal on klient üllatunud, et päriselt teeme ära selle, mida räägime.

Kui peaksite andma ühe soovituse agentuurile, kes tahab ka välisturgudele pürgida, siis mis see oleks?  

Birgit: Alusta esimese kliendi leidmisest. Meie juurde on kõik kuidagi orgaaniliselt tulnud. Me pole käinud ühelgi välismessil ega välisvõistlusel ning ometi moodustab eksport 30% meie käibest.

Kui leiad ühe hea kliendi, siis ta toob sulle veel kolm head klienti. Leia klient ja paku väga head teenust. 

Mervi: Ütlesid enne, et teeme mingeid asju teistmoodi. Saime Birgitiga aru, et me ei hakka kunagi konkureerima suurte agentuuridega, kes praegu Eestis olemas on. Peab tegema midagi teisiti ning seda müüma. 

Mina samuti ei usu suurtesse messidesse või sõudesse. Kui sind huvitab mingi turg, mine kohale ja suhtle inimestega. 

Birgit: Kirjuta LinkedInis inimestele. Keegi ei taha, et sulle midagi pähe määritakse. Ehe huvi peab olema. Kui lähed välismaale lihtsalt suhtumisega, et leib sulle ja raha mulle, siis sa ei jõua kunagi koostööni. 

Mis teid Eesti turunduse juures häirib? 

Mervi: Üks probleem on see, et kuna kanaleid on palju, tapeeritakse üht loovlahendust igale poole. Ei saa igas kanalis sama asjaga olla. Näeme meeletut langust loovideeta Meta reklaamides.

Need ajad on möödas, kui sa lihtsalt postitasid midagi ja said 100 laiki. Sotsiaalmeedia on vaadatavuse poolest number üks kanal, aga meie mõtted on veel vanades mallides kinni. 

Räägitakse, et brändingut on killustunud digimeedia pildis üsna keeruline teha, seepärast eelistatakse näiteks telet. 

Birgit: Aga mõtle, mis võimaluse sotsiaalmeedia annab. 15 sekundit teles vs. postita palju jaksad, et oma brändi ehitada. Sa saad sinna nii palju oma lugu ja iseloomu panna. Lisaks saad kommuuni tekitada ja kommuun saab sinuga suhelda. 

Mervi: Kui räägime, miks inimesed eelistavad üht või teist brändi, siis põhjus on tegelikult inimestes, kes brändi ümber on. Inimestes, kes seda veel tarbivad ja ihalevad. Me tegelikult ostame teiste inimeste tegemisi ja heakskiitu. 

Sotsiaalmeedias näeme laike ja jagamisi, see on selles osas võimekam kanal. Traditsioonilised kanalid tasapisi vaibuvad. Paar aastat tagasi oleksime rääkinud ka ajakirjadest ja ajalehtedest, nüüd neid enam isegi ei maini.

Birgit: Kõik sõltub eelarvest. Kui raha ei ole, pead valima kõige efektiivsemad kanalid. Kui teles ei jaksa brändingut teha, tuleb sotsiaalmeedias teha. Kui jaksad teles brändingut teha, siis ei tohi sotsiaalmeedia pealt kokku hoida.

Kas praegu on aeg, mil TikTokis peaks olema iga ettevõte?

Birgit: Kui ei oska olla, siis ei tasu minna (naerab – toim.). 

Mervi: Kui puusad ei liigu, siis…

Birgit: Meil on tiimis TikToki sisulooja olemas, aga seal on lihtne puusse panna. Kui paned Metas tapeedi üles, siis midagi ikka vastu saad, aga kuna Baltikumis veel TikTokis reklaami teha ei saa, käib kõik algoritmi pealt. TikTokis peab teadma, mis homme juhtub. Kui paned midagi nädal aega liiga hilja üles, on see vana uudis ja enam ei toimi. Ajastus on ülitähtis. 

Mervi: Kiiresti peab tegutsema, aga eks turunduses on harjumus, et enne kui asi üles läheb, peab teksti kolm korda muutma ja siis peab neli inimest selle üle vaatama. Siis leitakse, et inimesel on nägu viltu ja seda ei saagi üles panna. TikTokis pole selleks kõigeks aega. 

Birgit: Eestis pole kliendid veel täpselt mõistnud, kuidas TikToki tulemusi mõõta ja mis eesmärgid seal üldse olema peaks? Praegu läheb meie agentuuril kümnest videost kuus viraalseks. Oluline pole klippide kogus, vaid see, et võimalikult paljud videod viraalsed oleksid.

Mervi: Kui enne jäi mulje, et me ei taha noori tööle võtta, siis tahame küll, aga inimene peab olema täielik proff. Julgen väita, et TikTokis on kõik täielikud profid nooremad kui 20 aastat. 

Miks TULI-ga liitusite? 

Mervi: Et olla osa kogukonnast. Koostöö teiste agentuuridega on ülioluline, ainult nii saab midagi ära teha. Kontorit jagame Angelsiga, teeme üldse mitmeid projekte teiste agentuuridega koostöös ning peame sellisel viisil tegutsemist ainuvõimalikuks. Me ei arva, et teame kõike.

Birgit: Selline “sina ja mina” suhtumine nagu keskkoolis, on väga väsitav. Me ei ole enam lapsed, võiksime koos teha ja õppida. Pole ju nii, et meil on üks pastakas ja konkureerime, kes selle pastaka saab. Oleme välismaal sünergiat näinud ja see on nii äge. 

Autor: Siim Kera, TULI

Kõik uudised