Turundusest, brändingust, lennukitest, rongidest ja autodest räägime Mainor Grupi turundus- ja kommunikatsioonijuhi Liivika Lapiga, kelle hoole all on ka Ülemiste City’t arendava Mainor Ülemiste turundus.

Sul täitub kohe esimene aasta Mainoris. Kuidas seni läinud on? 

Eks ree peale saamine võttis omajagu aega, sest Ülemiste City on hoopis teistsugune, kui ettevõtted, kus varem töötasin (MediaCom ja Baltika – toim.). See on oma olemuselt niivõrd kompleksne ökosüsteem. 

Senised olulisemad tegevused on olnud näiteks Alma Tominga büroohoone avamine. See on märkimisväärne ehitis ning avasündmus ja kommunikatsioon olid samuti võimsad. Eelmise aasta lõpus sõlmisime koostöömemorandumi Tallinna ülikooliga ning sel kevadel korraldasime linnaku üht nimisündmust, Ülemiste City Future Forumit, mis toimub üle aasta. See on meie suurim turundussündmus, kus astuvad üles rahvusvahelised tippesinejad ning see on turunduslik väljakutse eeskätt välismeediat silmas pidades.

Hästi oluline oli kevadel toimunud Ülemiste Test City lansseerimine. Oleme tark tulevikulinn uute tehnoloogiate ja teenuste testimiseks. Just pandi nurgakivi uuele, järjekorras juba teisele tervisemajale, ning äsja algas hariduskompleksi ehitus, mis koondab ühe katuse alla kõik grupi haridusasutused lasteaiast kõrgkoolini välja. Sinna kerkib ka linnaku kauaoodatud kogukonnahoone.

Kompleksne ökosüsteem on huvitav sõnapaar. Ülemiste City on oma olemuselt võrdlemisi laialivalguv, siin on palju erinevaid maju, tooteid, teenuseid. Kuidas seda kõike tervikuna hoida?

Täpselt. Nii ongi. Mainor Ülemiste on kinnisvaraarendaja, aga mitte ainult. Ülemiste City väärtus tuleb kõigest sellest, mis selle ümber on. Meil on neli arendusvaldkonda: kogukond, keskkond, teenused ja teadmised. Kõik neli valdkonda eeldavad veidi erinevat turundamist. 

Ütlen ausalt, et alguses oli päris keeruline mõelda, kuidas selle kõigega tööle hakata. Olin harjunud, et on näiteks lihtsa ja loogilise ülesehitusega müügikampaania, kus on konkreetne pakkumine ning konkreetne algus ja lõpp. Siin on rohkem väärtuste kommunikatsiooni ja turundamist, mis eeldab suurema pildi nägemist. Kindlasti ei ole ma oma ametialases karjääris teinud kunagi varem nii palju koostööd, mis on tore. 

Kas neist neljast fookusest on üks tähtsam kui teised? 

Nii ei saa öelda. Ise tunnen, et kõik on tasakaalus. Kogukond – peame inimestega absoluutselt iga päev töötama, talendid, nagu me siinseid inimesi kutsume, peavad õnnelikud olema. Keskkond – kõik meie olemasolevad ja uued hooned peavad olema jätkusuutlikud ning on oluline, et neid ümbritseks rohealad. Paralleelselt tegeleme ka inimeste käitumismustrite muutmisega.

Teenused – linnak kasvab, inimesi tuleb juurde ning peame sellele keskenduma, et kõik vajalikud teenused inimesteni tuua. Teadmised on aga kõige selle vundament, mida Ülemiste City’s teeme. Teaduspõhisus ning hea koostöö teadusarendusega on iga meie projekti alus.

Rääkisid suurema pildi nägemisest. Kas see tähendab, et brändi ehitamine on see, millega tuleb rohkem tegeleda?

Nii ja naa. Oleneb valdkonnast. Kui räägime targa äri linnakust, siis Eesti mõistes ei pea ehk brändi ehitama, aga meil on selge eesmärk siia rahvusvahelisi ettevõtteid meelitada. Selleks peab ka välismaal tuntust kasvatama. Väga hea näide on hiljutine uudis, et Ericsson rajab Ülemistele uue innovatsiooni- ja tehnoloogiakeskuse. Nad investeerivad arendusse 155 miljonit eurot ning see toob linnakusse lausa 2000 uut talenti. 

Brändina on vaja kindlasti teha tööd, et tutvustada Ülemiste City’t kui 24/7 linnakut. Hetkel oleme koht, kus käiakse kaheksast viieni tööl. Tahame seda murda ning tuua linnakusse sisse rohkem kultuuri ja vaba aja veetmise võimalusi. Me ei taha, et elu pärast tööpäeva lõppu hääbuks. Tegelikult on ju tegemist väga ligipääsetava paigaga ning 24/7 elust pulbitsev linnak on meile väga oluliseks eesmärgiks.

Soovime, et inimesed, kes linnakus juba töötavad, leiaks endale siin pärast tööpäeva lõppu tegevust. Linnakus on juba olemas väga heal tasemel arsti- ja terviseteenused, sportimisvõimalused, kõnnikoosolekute rajad, iluteenused, restoranid, lasteaed ja -hoid, rahvusvaheline kool ja elukondlik teenus. Linnaku kasvades suureneb aga vajadus rohkemate teenuste järele. Samuti tahame, et siin käiks inimesed, kes Ülemistel ei tööta.

Unistame teenuste arendamisel viie minuti linnast. Meie eesmärk on, et siinsetel töötajatel oleks võimalik viieminutilise jalutuskäigu kauguselt leida endale sobilik teenus. Tahame, et kõik oleks käe-jala juures. Kindlasti arendame juurde nii elukondlikku- kui ka konverentsiteenust.

Selleks, et meie kliendid oleks kõigest olulisest informeeritud ning toimuks valdkondlik koostöö, oleme loonud turundusvõrgustiku, kuhu kuuluvad Ülemiste City ettevõtete turundajad. Network’ime, suhtleme jooksvalt ja harime ennast. Kui keegi Ülemiste City’st, kes pole veel võrgustikus, juhtub seda lugema, siis kutsun liituma! 

Eelmine aasta oli Mainor Ülemistel rekordiline käive ja kasum. Kuidas see aasta läheb? Kas majanduses toimuv on teie hoogu maha võtnud? 

Kui turundusest rääkida, siis oleme oma eelarved kriitilise pilguga üle vaadanud. Meil toimub aastas üle 120 sündmuse ehk põhimõtteliselt üle ühe tööpäeva toimub kuskil midagi. Kõike ei korralda me küll ise, vaid koostöös grupi teiste ettevõtete või koostööpartneritega. 

Oleme kriitiliselt üle vaadanud, mida korraldada ning pidanud kogukonnaga nõu ning küsinud tagasisidet, milliseid sündmuseid soovitatakse. Klassikalist turunduseelarvet hoiame samuti rohkem kontrolli all kui varem.

Linnakust laiemalt rääkides – jah, meil oli mullu väga hea aasta, aga mõistlik ettevaatlikkus iseloomustab praegu kõiki meie valdkondi. Loomulikult, me ei ole tegevusi nulli tõmmanud ja ei saagi seda teha. Nagu öeldud sai: oluliste arenduste – uue tervisemaja ja hariduskompleksi – ehitus on täies hoos.

Palju on küsitud, kuidas me julgeme nii rasketel aegadel ehitada, aga kui jääksime oluliste teemadega ootele, oleks hiljem palju pikemaid samme vaja teha, et vahepealne puudujääk tasa teha. Eelarvet tuleb näpistada, aga arendused pausile ei jää.

Kui palju teid mõjutab see, et praegu trammiga Ülemistele ei saa? 

Kuna olen pooleldi emapuhkusel, siis ilmselt ma seda distantsilt niivõrd hästi ei taju. Samamoodi nagu ma ei taju kogu ülejäänud kaost Tallinna liikluses. Aga kindlasti mõjutab. Me oleme ju välja öelnud, et oleme hästi ligipääsetav ning kindlasti on see takistuseks, et praegu tramm ei käi.

Trammiga tuli linnakusse märkimisväärne hulk inimesi. See asendati küll täiendavate bussiliinidega, aga tramm on tramm, märksa mugavam. Meie eesmärk on muuta linnak autovabamaks ning hetkel see kannatab, aga õnneks on suvi ning liigutakse palju ka rataste ja tõuksidega – aitame sellele ise kaasa, et inimesed selliseid liikumisviise eelistataks.

Autovabamaks! See on tore.  

Unistus on muuta tulevikus linnaku süda autovabaks. Oleme katsetanud erinevate projektide raames mitmeid andmepõhiseid võimalusi, kuidas ratta- ja kergliikleja elu mugavamaks muuta. Teist suve järjest toimub meil Bike2Work Challenge, mis kutsub inimesi jalgrattaga tööl käima ning mille auhind on väga magus. Eelmine suvi panime linnakus ühe sõidusuuna kinni ning vabastasime pool teed kergliiklejatele. 

Kuidas see toimis? Kui tänavu seda ei tee, siis vist mitte väga?

Peab hästi nutikalt läbi mõtlema, kuidas liiklust korraldada ja autod mujale suunata. Alguses oli kindlasti nurinat, sest ega inimestele teadupoolest muutused ei meeldi (muigab – toim), aga nägime, kuidas meie peatänav muutus palju rahulikumaks ning jalgsi või kergliiklusvahendiga oli palju mõnusam liigelda.

Rääkimata sellest, et sai lõunapausi ajal mürata väljas käia. Saime olulisi õppekohti, mida tulevikus teha, et liiklus oleks inimsõbralikum ja sujuvam. Edasi on vaja see müravabam keskkond inimestele veelgi atraktiivsemaks muuta – olgu tänavate ääres siis näiteks pop-up kohvikud või lihtsalt mõnusad koosviibimise kohad.

Transpordiga jätkates: kodulehel toote ühe oma tugevusena välja lennujaama läheduse. Kuidas te ühendustega rahul olete? 

Kuna istusin kontoris vaatega terminalile, siis mingi hetk nägin, et lennukeid jäi seal järjest vähemaks ja vähemaks. Tahaks väga loota, et strateegiliselt ühendused peagi taastuvad ning muutuvad tugevamaks, see on ka linnaku jaoks väga oluline.

Kindlasti on üks mõjutaja valmiv Rail Baltica. Rongijaam, mis Ülemiste linnakusse tuleb, saab väga sujuva ühenduse lennujaamaga ning kahe jaama vahele planeeritakse Euroopa väljakut, mis loob lennujaama ja terminali vahele funktsionaalse ja samal ajal visuaalselt kauni ala.

Rail Baltica tagab veelgi sujuvama ning keskkonnasäästlikuma liikumise ning enam ei pea Riiga või Vilniusesse töökohtumistele lendama. Kindlasti on Ülemiste hea sõlm ühendusteks ja loodan, et ka Tallinna lennujaam muutub atraktiivsemaks.

Mida lähitulevik Ülemiste City’le toob?

Kindlasti oleme pildis erinevate arendustega, andmevaldkonnaga ning õige pea lansseerime roheraporti. See on põnev ja kasulik tööriist meie klientidele, kes saavad selle abil oma keskkonnajalajälge jälgida. Roheraport esitab andmed elektri–, vee- ja soojustarbimise, jäätmekäitluse ning sõidukite kasutuste kohta. Ülemiste City’l on väga konkreetsed rohe-eesmärgid ning eks jätkusuutlikkuse valdkond tekitab endiselt palju küsimusi, niisiis aitame klientidel vajalikke ülevaateid saada ning anname andmed neile mugavalt kasutusse.

Kas tunned, et turundajatel on roheteema veidi libe teema? 

Nojah. Turunduses on oht teatud teemasid rohepesuks kasutada, sest siin saab suurte sõnade taha pugeda. Aga meil on linnakus olemas inimene, kes rohevaldkonna eest vastutab ja meid nõustab. Ta on valdkonna proff, kes hoiab silma peal, et me räägiks asjadest täpselt nii nagu need on.

Mulle endale annab roheteemade kommunikeerimisel enesekindlust see, et meil on Ülemiste Citys ette näidata reaalsed projektid ja edulood. Me ei räägi, et vot, tulevikus hakkame nii ja naa tegema. 

Miks TULI-ga liitusite? 

Teeme väga palju koostööd ning tundus loogiline teha koostööd ka valdkonna põhiselt. Just selliste ettevõtetega, mida täna Ülemiste City’s ei ole. Teiseks, tahame Ülemiste City’t Turundajate Liidu kaudu tutvustada. Juba kasvõi seetõttu, et oleme koht, kus saab üritusi ja seminare korraldada. Meil on turundajatele palju põnevat pakkuda.  

Autor: Siim Kera, TULI

Kõik uudised