Kuidas käivad omavahel kokku AI ja autoriõigused? Miks ei tasu turundusega üle pingutada? Mis on hankel osalemise juures kõige olulisem? Sellest ja muust räägime TULI värske liikme COBALT-iga, mis on Eesti üks suurimaid advokaadibüroosid.

Tallinna kesklinnas asuvas COBALT-i kontoris on minu vestluskaaslasteks vandeadvokaat ja riigihangete valdkonna juht Kaidi Reiljan-Sihvart, riigihangete spetsialist Laura Frolov ning vandeadvokaat ja patendivolinik Liina Jents, kes on intellektuaalomandi ja IT-õiguse valdkonna kaasjuht.  

Värske statistika kohaselt on tänavu AI-d kasutanud 88% Eesti turundajatest. Palju on räägitud tehisintellektist ja autoriõigustest – kui tehisintellekt kirjutab teksti, siis kes on autor? Lahtiseid otsi nagu oleks, aga just avaldus Euroopa Liidu AI määrus ning seal on autoriõigusi mainitud ainult paari lausega. Miks? 

Liina: Autoriõiguses on palju regulatsioone ning Euroopa Liidu AI määrus autoriõiguse aluspõhimõtteid ei muuda. Kehtib põhimõte, et autor on füüsiline isik. Nii tekibki konflikt, et kui AI-d kasutada, siis kes on autor? AI ise pole autoriõiguste järgimisel eriti tubli. 

Kui palud AI-l midagi koostada, pead arvestama, et AI võib sulle kellegi teise materjali ette anda ja lõpuks ei vastuta rikkumise eest mitte AI, vaid sina. Isegi, kui sa ei tea, et AI autoriõigusi rikkus.

USA-st on tuua näide, kus üks advokaat kasutas kohtuvaidluses AI abi ning selgus, et AI mõtles ise välja kohtupraktika, millele advokaat viitas. Kõik kõlas tohutult usutavalt, aga hiljem selgus, et sellist lahendit pole olemas. Liiga palju ei tasuks praegu AI-d usaldada.

Tehisintellekti on turvalisem kasutada olukorras, kus palud tal enda teksti töödelda. Kui palud tal midagi koostada, on suur oht, et ta võtab kellegi teise teksti ja pakub sulle seda. Üks kolleeg rääkis loo, et ta lasi AI-l postituse koostada. Ta guugeldas seda teksti ning leidis, et sama postitust on juba mitu bürood kasutanud. Tal oli hea meel, et ta ei läinud kohe üles riputama, vaid kontrollis üle. 

Mis on need asjad, mida peaksid agentuurid ja brändid seoses AI kasutamisega silmas pidama? Mida teha, et pärast jamasid ei tuleks? 

Liina: Nagu ütlesin, kõige turvalisem on paluda töödelda oma tekste paremaks. Nullist teksti koostamisse tuleb kriitiliselt suhtuda. Pildimaterjaliga on sama. Kui palud tal midagi koostada, siis ta võtab ju mingi teose aluseks. Rikkumise oht on päris suur. Ma ei ütle, et ei tohiks üldse kasutada, aga nende asjadega tuleb arvestada. 

Kunstnikud on AI-ga jagelenud, New York Timesil on kohtuvaidlus pooleli. Ise arvaks, et mida rohkem kasutatakse, seda rohkem tekib autoriõigustega seotud probleeme? 

Liina: Jah, tihti ongi keeruline näha, mis saama hakkab. Elu läheb eest kiiremini, kui regulatsioon järgi tuleb. Minu arust on hea, et hetkel pole AI kohta liiga palju autoriõiguse sätteid. Me ei reguleeri valdkonda liiga palju ette, vaid anname võimaluse areneda ja vaadata, kuhu see liigub.

Aga lahtiseid kohti siin on, eks?  

Liina: Mõned aastad tagasi arvati, et internetis justkui autoriõigus ei kehti. Minu arust on olukord läinud aastatega paremaks ja tajutakse, et internetis kehtib samuti autoriõigus. Ja AI-d kasutades peab sellega arvestama. 

Kui on suuremad arengud, siis alati mõeldakse, et nüüd kukub autoriõiguse süsteem kokku. Tuli internet, mõeldi, et nüüd on kõik! Aga alati regulatsioon kohaldub ja tekivad uued võimalused. 

Kui ma advokaadibüroodega vestelnud olen, siis turunduse osas mainitakse ikka persoonibrändi, LinkedIni, artikleid, koolitusi jms. Mis kõige paremini töötab? 

Kaidi: Pole ju saladus, et valdkonna turundamist, eeskätt reklaami tegemist, piirab ühelt poolt ka seadus. Päris kõike me teha ei saa. Meie turundus seisneb eelkõige erinevat liiki kontaktide loomises. Seda nii läbi hea töö, isikliku ja büroo tuntuse kui ka kõikvõimalike ürituste korraldamise ja artiklite kirjutamise. 

Liina: Jah, Kaidi ütles hästi, et üks, mis kindlasti toimib, on hea töö ja soovitused. 

Kaidi: See amet ja elukutse nõuab ikkagi teatud väärikust, ausust ja erinevaid standardeid, millest me ei saa ega tahagi üle minna. Me ei saa millega iganes eksperimenteerida ning täiesti pööraseid asju teha. Meie töösse on mingi konservatiivsus sisse kodeeritud. 

Aga eks me loomulikult mõtleme, et leida ka täiendavaid turundamisvõimalusi, mis on meie tegevustega kooskõlas ja lubatud. Turundus on aastatega meeletult kasvanud.

Kui advokaaditeed alustasin, siis kas üldse oli büroodes turundusosakond või -inimene? Pigem telliti vajadusel konkreetne teenus väljast sisse. Praegu ei kujuta ette, et keskmise suurusega – või suuremal – bürool ei oleks oma turundusosakonda. 

Advokaatidele on alati isikubränd tähtis olnud, aga viimastel aastatel räägitakse sellest igas valdkonnas aina rohkem ja rohkem. Kuidas teie seda muutust tajute? 

Liina: Kindlasti peab pildis olema, sotsiaalmeedia on ju nii oluline. Aga teistpidi mulle tundub, et oluline on mitte üle pingutada. Vahest tahaks rohkem kirjutada ja postitada, aga töö vajab ka tegemist. Ei tohi tekkida tunnet, et postitamine ja kirjutamine ongi põhitöö. Tähtis on leida mõistlik tasakaal, olla pildis ja võtta sõna. Aga kõige kohta ei pea ka arvamust avaldama. 

Kaidi: Ma olen nõus, et meedias on välja kujunenud figuurid, kelle poole pöördutakse mistahes küsimustes ja nad jagavadki igas küsimuses oma arvamust. Ma ei taha hinnanguid anda, aga meie põhimõte on, et meedias olek peab olema mõtestatud, mitte asi iseenesest. Esiplaanil on meil ikkagi hea ja sisulise töö tegemine ning selle kaudu silma jäämine. Turundustööd ei saa infopaljususes alahinnata, aga see ei saa olla ainus eesmärk. 

Kaidi ja Laura, teie tegelete hangetega. Kuidas te saaks meie liikmetele abiks olla? 

Kaidi: Me nõustame ja vajadusel esindame ettevõtet igas hankega seotud etapis. Ehk hankes osalemisest kuni vajadusel vaidlustamiseni. 

Laura: Analüüsime hankedokumente, aitame pakkumist koostada, juhime olulistele detailidele ja nüanssidele tähelepanu, tuletame tähtaegu meelde ning hiljem, kui tulemused on käes, olgu need positiivsed või negatiivsed, pakume nõu ja strateegiaid, kuidas edasi liikuda.

Kaidi: Pakkuja vaates on hästi oluline olla ise hoolas. Alusta pakkumuse koostamist aegsasti, sest aeg, mis on pakkumise esitamiseks ettenähtud, möödub linnutiivul. Ühel hetkel võid avastada, et sa ei saagi enam hankijalt täpsustavaid küsimusi küsida, sest tähtaeg on möödas ja hankija ei pea enam vastama. Samuti võid näiteks avastada, et tahad tingimusi vaidlustada, sest need on diskrimineerivad, aga ka need tähtajad on möödas. Ole hoolas ja süvene. 

Nii, hangetel osalemise juures on üheks murekohaks tähelepanematus. Mis veel? 

Laura: Hoolsus ongi see kõige suurem murekoht. Lugege hankedokumendid üle. Pakkuja saab teha ettepanekuid hanketingimustele, aga kord esitatud pakkumusega oled juba tingimustega seotud. See võib hiljem asetada keerulisse olukorda.

Kaidi: Ekslikult arvatakse, et kui hange on teatud tingimustel välja kuulutatud, on võta või jäta olukord. Tegelikult nii ei ole. Kui on dokumentides vastuolud või põhjendamatud õigusvastased tingimused, siis pakkujal on võimalus taotleda nende muutmist, seda tuleb lihtsalt teha õigel ajal ja õigel viisil. 

Laura: Need, kes kogu aeg hangetes ei osale või kes lausa esmakordselt osalevad, ei ole kursis, et riigihangete seadus sätestab väga täpselt tingimused, mille alusel nii hankija kui ka pakkuja saavad tegutseda. 

Kaidi: Sageli ei aduta olukorras, kui tuleb negatiivne otsus, kui lühikesed on vaidlustamistähtajad. Vahel pöördutakse meie poole alles siis, kui kõik tähtajad on möödas. Hankevaidlustes on vaidlustamistähtaeg üldjuhul 10 päeva ja näiteks lihthangetes vaid kolm tööpäeva. Hankevaidleja töö on natuke nagu tuletõrjuja või püstolreporteri töö (muigab – toim.), sa pead olema valmis kohe reageerima!

Räägime, et pakkujad peavad hoolsamad olema. Kas riigihangete seaduses on midagi, mis peaks teisiti olema? Mis võiks olla paremini? Kasvõi tähtajad võiks pikemad olla?

Laura: Kindlasti vajab riigihangete seadus täiendamist. Riigihangete korraldamise reeglid võiksid olla paindlikumad. Mis puudutab tähtaegasid, siis pakkumuste esitamise miinimumtähtajad on pigem mõistlikud. Riigihangetes tuleb arvestada, et ka hankijal on vaja teenust, ehitustöid teatud ajaks ja seetõttu ei ole võimalik pakkujatele ülemäära palju aega anda. Siin lasubki hoolsuskohustus nii hankijal, kes peab õigeaegselt hankega alustama kui ka pakkujal, kes peaks juba varakult pakkumuse koostamisega alustama. Liiga hilja reageerides tekitavad tähtajad, sh vaidlustamistähtajad alati tunde, et ei olnud piisavalt aega.

Eestis on mitmeid suuri advokaadibüroosid. Miks peaks teid eelistama? 

Liina: See, mis meid eristab, on see, et mina ja mu kolleeg Anna Kosar oleme ka patendivolinikud kaubamärkide ja disainide vallas. Patendivolinikud töötavad tavaliselt patendibüroodes. Suudame kaubamärgi ja disainide valdkonnas pakkuda täisteenust. 

Kaidi: Täisteenust pakkuvaid büroosid, kus kõik valdkonnad on päriselt heade spetsialistidega kaetud, nii palju polegi. Neid on ainult näpuotsatäis. Kindlasti on häid büroosid teisigi, aga meil on võimekus lahendada oma spetsialistidega ära kõik teemad. Ei pea midagi välja suunama, ära saatma ega sisse ostma. 

Liina: Suure büroo eelis on, et see annab võimaluse kitsalt spetsialiseeruda. 

Kaidi: Ma ei usu, et tänapäeval, mil valdkonnad muutuvad aina mahukamaks ja keerukamaks, on võimalik olla Hunt Kriimsilm või Jänes Kõiketegija. Spetsialiseerumine, et olla oma valdkonnas pädev ja hea, on täiesti vältimatu. 

Autor: Siim Kera, TULI

Kõik uudised