Kus on Eesti kreisid meelelahutajad ja miks ei saa üritusturundaja öelda, et Netflix on kurjast? Seda räägib TULI värske liige Celebrate Group. Üritusturundusagentuuri juhivad õde-venda Merily ja Taago Heinmaa, kes mõlemad täidavad ettevõttes partneri ja projektijuhi rolli.

Celebrate Group alustas tegevust pea 13 aastat tagasi, toona küll nime pulmakorraldaja.ee all. Kiirematel aegadel meisterdati hooaja ehk umbes kahe kuu jooksul 30-35 pulmapidu. 

Aasta-poolteist enne koroonapandeemia algust leiti, et võiks üritusmaastikul avaramalt mõelda ning ka teisi üritusi korraldada. COVIDi aeg elati üle pulmade ja hübriidürituste toel. Samuti tehti tol ajal ettevõtetest dokumentaal- ning isegi mängufilme, mis aitasid seda kummalist olukorda jäädvustada. 

“Mäletan siiani üht seika, kuidas vedasime novembrikuus Uku Uusbergiga külmunud rabas klaverit,” meenutab Merily. “Väga lahe oli filme teha! Ettevõtted said oma arhiivi erilise talletuse. Kusjuures, kogu COVIDi aeg õpetas efektiivsust. Kui enne tundus, et 24 tunnist jääb väheseks, siis aeg hakkas teisiti kulgema. Pidid tunni aja jooksul palju rohkem, kiiremini ja intensiivselt mõtlema ja tegutsema. Arvan, et inimesed, kes tööturul selle aja üle elasid, on paremad töötajad ja juhid.”

Kuidas valdkonnas hetkeseis on, kas on piisavalt meelelahutajaid, muusikuid, mustkunstnikke jne, keda üritustele esinema kutsuda? Kõrvaltvaatajale võib tunduda, et igal pool näeb samu nägusid. 

Taago: Vaatasin eile üht seriaali ja seal oli kõhurääkija, selline robustne halloween’i-teemaline korralik koll. Päris fun. Ma ei tea, et meil oleks sellist ülihead kõhurääkijat, kes oleks vaimukas karakter ja kel oleks väga äge nukk. Nišiasju meil väga ei ole. 

Merily: Või kui on, siis nad ei oska, ei jõua või taha end piisavalt turundada, et see info meieni jõuaks. See on nokk kinni, saba lahti olukord. Paljud teevad meelelahutustööd hobina, sest see ei toida piisavalt. Leib tuuakse lauale tööga, mis tegelikult ei meeldi. Ideaalis tuleks inimesel välja mõelda, kuidas hobi leiva lauale tooks, kuid selleks peaks olema aega ja võimalust proovida. Inimlik on karta seda sammu astuda.

Tunneme Eesti turul puudu millestki kreisist. Kardetakse olla kreisid ja mõelda kastist välja. Arvatakse, et klient ei taha seda, aga tegelikult me kõik inimestena otsime midagi, mis paneks ahhetama ja tooks igapäevaelust välja. Sündmus peab mingi uue kogemuse andma, midagi tagasi andma. 

Taago: Üha rohkem tuleb mõelda nišiasjadele nii, et kutsudki keevitajad üritusele ja ütled, et keevitame koos diskokera kokku! Kui sa tood midagi teisest valdkonnast sisse, siis see on külastajatele põnev ja toimib. Nii suudame eristuda. Me võime iga kord kutsuda tantsijad ja bändi – ja nad on tublid –, aga kokkuvõttes on see ühesugune. 

Nii et kliendid tahavad kreisit?

Merily: Klient tahab pakkuda kogemust. Kõik väärtustavad oma aega. Saadakse aru, et inimene tuleb sündmusele siis, kui seal on midagi teistsugust, kui seal on mingi emotsioon. Miks peaks inimene võtma oma pere või sõpradega koosolemise arvelt aega – mida tänapäeval on niigi vähe –, et üritusele minna? 

Eks kõik, ka need, kes pole kunagi korraldanud, oskavad teha ülilihtsat üritust ning tellida catering’i ja esineja. Aga kas see on see, mis jääb tuhandest üritusest meelde? Ma arvan, et mitte. 

Õnneks kliendid tahavad ka visuaalsele nägemusele panustada. Ei ole enam seda, et suva, mis laual on ja milline see välja näeb. Soovitakse, et sündmuse sisu ja välimus harmoniseeruks.

See on huvitav valdkond, sest iga üritus peab olema parem kui eelmine. Pead end kogu aeg ületama. 

Merily: Absoluutselt. Meie valdkonna inimene ei saa tulla töövestlusele ja öelda, et ma ei vaata telekat ega tarbi sotsiaalmeediat ja Netflix on kurjakuulutav. Selline inimene ei saa üritusturunduses töötada. 

Üritusturundajale on silmaring, empaatiavõime, kohusetunne ja uudishimu kõik väga olulised omadused. Sa pead olema kirgastunud sellest, mida sa teed. Siin on nii palju väsimust. Siin on nii palju ajaperioode, kus sa ei saa üldse magada. Toon selle võrdluse, et me kõik oleme vähemalt ükskord elus armunud olnud. Siis sul on tunne, et sa ei söö, ei maga, aga sul on ikka nii palju energiat. See töö peab sama tunde tekitama, sest ainult nii pead vastu. Siis võtad korraks aja maha, puhkad ja tuleb jälle uus hooaeg. 

Jah, pead meediat ja elu tarbima. Kui oled välisreisil ja õhtul lastega sööma lähed, siis igaks juhuks teed suvalisest pillimängijast video. Mõte käib kogu aeg. 

Taago: Alles nägin mingit ülilahedat lage ja mõtlesin, mis võimalused oleks Eestis midagi sarnast teha. Sa näed erinevates kohtades mingeid kilde. Sa ei tea, kuhu sa selle paigutad, mis on üritus või kes on klient, aga sul on mõte mälus salvestatud. 

Mõnikord oled looduses ja vaatad, kuidas puud liiguvad ja mõtled, et aga võib-olla sel tuleval üritusel peaks võtmerollis just tuul olema. Ja paneme veidi kaselõhna ja sammalt ka!

Merily: Sündmus peab puudutama kõiki meeli, pluss lisama umami. Korraldajana on üritus siis korda läinud, kui sa ise sellest vaimustud.

Taago: Isegi kui teema ei kõneta. Ma olen mõnel konverentsil mõelnud, et inimesena olen ma täiesti vales kohas (naerab – toim), aga see, kuidas me ürituse külalistele lõime, on täpselt see tunne, mida tahan tunda. 

Merily: Jah, ka kõige kuivemasse konverentsi peab korraldaja armunud olema. Võib-olla on raske sellest vaimustuses olla, aga siis pead mõtlema, miks konverentsidele tullakse. Seal käiaksegi suhtlemas ja inimestega kohtumas. See jutt, mida laval räägitakse, on tore, aga kõige rohkem oodatakse, et tuleks 15-minutiline paus, kus suhelda ja midagi head arendada. Korraldades peabki muuhulgas mõtlema, kuidas luua keskkonda, et 15 minuti jooksul oleks mugav suhelda.  

Tegin kevadel intervjuu koosolekudisaineri Eric de Grootiga. Ta ütles muuseas: “Mis siis saab, kui praegune nutipõlvkond tööturule siseneb?. Ma ei tea, ma siiralt ei tea. Kas nad oskavad sotsiaalsed olla? Nad hakkavad konverentsidel käima ja üllatuvad, kui igav see kõik on. Või lähevad lihtsalt hotelli magama.” Kas on tunda, et noorematele on mingid üritused väga igavad? 

Merily: Jah, nooremate jaoks peab asju modifitseerima ning seda peab tegema ka meievanuste jaoks. 

Taago: Meenub üks keskmisest vanemate osalejatega konverents, kus tegime hullu möllu. Pidime neid kogu aeg erksana hoidma. 

Merily: Olen 15 aastat õpetaja olnud ja me ei saa oodata, et täiskasvanud inimene suudaks loenguformaadis üritusel poolteist tundi teemale fokusseerida ja pärast 10-minutilist vaheaega edasi panna. Seda on täiesti mõttetu loota. 

Sisu peab olema selline, mida inimene guugeldades ei saa ega leia. Sisu peab olema kogu aeg küsimärgiga. Kuulaja peab ise juurde mõtlema. Peab olema dialoog, mitte monoloog. Ja vahepeal ongi ok püsti tõusta ja ennast liigutada, kasvõi kaerajaani tantsida (naerab – toim). Täiskasvanud vajavad seda sama palju nagu lapsed, et oleks pärast kergem keskenduda. 

Tähtis on ka individuaalne märkamine. Et kui sa konverentsil oled, siis sind on märgatud. Saad aru, et oled oluline ja siis sa võib-olla ei jää hotelli magama. Kuigi neid hotellis magajaid on alati olnud ja on ka tulevikus (naerab – toim.). 

Taago: Noh, kui konverentsi eesmärk oli diil teha, siis rohkem polegi vaja, võibki hotellis magada. Kõik ülejäänud on lihtsalt boonus. Konverents peab selle boonuse hästi sõnastama. 

Merily: Üritusturundus hõlmab endas nii palju psühholoogilisi aspekte, millega tuleb arvestada. Üleüldiselt ongi see üks suund, mis hõlmab endast väga palju erinevaid valdkondi. Üritusturundusagentuurid peaksid ja võiksid teatud teemadel kaasama erinevate valdkondade professionaale. Mitte nii, et kümme üritusturundajat istuvad koos ja brainstorm’ivad.

Kas te korraldate endiselt pulmi ka? 

Merily: Jah, meid leiavad väga armsad pruutpaarid. 

Taago: Pakume high-end teenust. Meie pulmaprojektid on üsna keerulised, ka tehniliselt. Ei ole lihtsalt nii, et teeme kuskil mõisas trillalaa-trullalaa. Meie kliendid hindavad detailirohkust.

Merily: Mäletan, et meil istus kontoris üks pruutpaar, kes saatis päris palju päringuid laiali. Nad valisid meid, sest olime ainsad, kes vastasid neile ühegi kirjaveata. See ütleb nii mõndagi, millised kliendid meieni jõuavad. Sellised, kes tahavad maksimumi. 

Üritusturunduses, turunduses ja maailmas üldiselt on suureks teemaks jätkusuutlikkus. Kas see, et üritus peab roheline olema, on tänapäeval juba briifi alguses boldis kirjas? 

Merily: Teatud ettevõtetel on. Aga mulle isiklikult tundub, et päris 50/50 seis veel pole. Teretulnud on, et näiteks riigihanked võtavad selle eraldi tähelepanu alla.

Taago: Eks me ise teeme palju samme, mille peale klient pole mõelnudki. Lihtne näide, kasutame küünlaid korduvalt. Milleks igaks ürituseks sadu küünlaid osta? Jagame need parem klientide peale laiali. See on kõigile soodsam ja vähendab ka jalajälge. Samuti püüame optimeerida kõiki transporte – nii külaliste, teenusepakkujate kui ka renditoodete oma.

Merily: Seda ütlen küll, et prügi sorteerimises jäävad peokohad ja restoranid Lõuna-Euroopale alla. Seal käib see hoopis teisel tasandil. Peokohtadel on väga hästi reguleeritud, kuhu ja mis prügi panna. Nii ei saa kellelgi segadus tekkida. Enamikes kohtades rakendub trahv kui antud reeglistikku ei järgi.

Taago: Aga meil on järjest rohkem kohti, kes saavad Green Key ja suunavad oma energiat üha enam mõtlema väiksema jalajälje suunas. Korraga ei saagi siin midagi muuta. Meie muudame natuke, klient muudab natuke, keegi – ma ei tea – Brasiiliast muudab natuke. Nii on muutus võimalik. 

Palju te ise kliente tagant tõukate, et oleme nüüd rohelisemad?

Merily: Pulmade puhul püüame selliseid nice to have asju viisakalt elimineerida. 

Taago: Kui alustasime, oli pulmades hästi populaarne hiina laternaid taevasse lasta. Ütlesime kohe, et kas olete näinud, mis nendega edasi saab? See võib lõppeda looma surmaga. Igasuguseid totrusi on tehtud, aga see pole äge, kõik on alati mingi hinnaga. 

Samamoodi on jätkusuutlik toidukoguse arvestamine. Pead analüüsima ja klienti tunnetama. Kui tead, et seltskond on rohkem salati fänn, peab olema rohkem salatit. Kui inimesed tulevad väljaspoolt Tallinnat, siis peab sellega arvestama, sest nad saabuvad kaugemalt ja neil on kõhud tühjemad. 

Merily: Toidu äraviskamine on kõigile vastumeelne, seega oleme arvamusel, et pigem olgu vähem kui rohkem toitu.

Taago: Jah, kui salat saab otsa, siis so what? See näitab, et inimestele maitses. Eks see kõik muutub kogu aeg. Iga klient on jälle natuke targem ja siis oled ise ka targem. Mida noorem on kliendi töötajaskond, seda rohkem jätkusuutlikkust hinnatakse. 

Taago: Rohepesu on ka palju. Mõni ütleb, et “mis see minu asi on, kõik see on üks suur lobistamine!”. Jah, seda on raske kontrollida, kas on rohepesu või ei ole, aga mõttelaad peab olema ühtne, siis asjad muutuvad. Kui juba eos rohepesust räägime, ei muutu midagi. 

No üritustel juhtub igasuguseid asju. Jagage lõbusaid lugusid! 

Merily: Pulmatordiga on meil kõike juhtunud. Üks torditegija, kes elas peaaegu naabermajas, pani tordi pagasnikusse ning sõitis peole tulles üle löökaugu. Kui ta lagunenud torti nägi, pistis röökima ja jooksis metsa. 

Taago: Pool tordist oli jumala kena ja pool oli vastu seina (naerab – toim.). 

Merily: Peigmees ütles pärast, et nägi, et torditaldrikud tulid ja siis 15 minutit hiljem viidi need taas ära, et midagi vist juhtus. Torditegija ei tulnudki enne situatsiooni lõppu tagasi ja Taago tegi tordist magustoidu.. 

Kord toodi tort kööki ja lihtsalt lambist kukkus lõikelaud riiulilt maha ja lõi tordi keskelt pooleks. Kuidas selline asi saab juhtuda? Panime tordi kuidagi kokku ja siis vaatasime, kuidas see viltu hakkas vajuma nagu Pisa torn. 

Taago: Meenub, kui ükskord sai bussil kütus otsa. Külalised olid peal, kell oli neli hommikul ja keset kruusateed sai kütus otsa. Öösel. Keset põldu. Bussijuht oli pillimees, läks auto katusele ja hakkas mängima. Külalised kogunesid muru peale ja kuulasid. Hullult elav kontsert hakkas pihta. Bussijuht mängis rahulikult ja rahvas oli ka jippikajee! Lõpuks saime 30 kilomeetrit eemalt kütuse, aega läks poolteist tundi. Miks kütus otsa sai? Bussijuht ütles, et ta ei osanud sellega arvestada (naerab – toim.). 

Miks TULI-ga liitusite?

Merily: Et nähtavamad olla. Hea sõber Jolos kutsus ka. Tahame teiste agentuuridega rohkem suhelda. Proovisime küll ilma teieta hakkama saada (muigab – toim.), aga otsustasime, et tuleme. Üksinda sümfooniat ei mängi!

Autor: Siim Kera, TULI

Kõik uudised