Mõnda aega tagasi liitus TULI perega Eesti Energia. Energialahendusi pakkuvas rahvusvahelises kontsernis turundust juhtiv Tiivi Püvi andis intervjuu aktuaalsetel teemadel – elektrihindade tõus, Enefit Green, erinevatelt konkurssidelt nopitud auhinnad (sealhulgas Kuldmuna), kommunikatsioon valitsusega ja palju muudki!

Hindade tõus on täna üks aktuaalsemaid teemasid. Ka on tõusnud märgatavalt elektrihinnad. Kuidas on Eesti Energia sellega toime tulnud?

Nii kõikuvad ja kõrged elektrihinnad, mis börsilt vastu vaatavad, pole kliendi ega ettevõtte vaatest eelistatud olukord. Ka meile meeldiks stabiilsus ja praegune olukord ei ole jätkusuutlik. Elekter peaks olema taskukohane, keskkonda hoidev ja alati saadaval.

Aga me ei hoia käed rüpes. Usume, et meie regioonis on paremateks elektrihindadeks vaja kiiremini ja rohkem rohelist elektrit. Tuul ja päike on selleks kõige parem allikas. Meie taastuvenergia ettevõte Enefit Green ehitab praegu korraga nelja uut tuuleparki Soomes, Eestis ja Leedus, et odavam elekter jõuaks kiiremini tarbijateni. Aastaks 2026 on meie taastuvelektri tootmisvõimsus kasvanud tänasega võrreldes neli korda.

Hea uudis on see, et nendest uutest tuule- ja päikeseparkidest toodetavat odavamat elektrit on võimalik endale ette osta juba täna. Sõlmime nii äri- kui ka koduklientidega pikaajalisi fikseeritud hinnaga lepinguid, mille vastu on ülisuur huvi olnud. Kliendid saavad aastateks meelerahu hinnakõikumise vastu ja meie saame kindluse investeeringuteks, sest kaubale on juba ostjad olemas. See on win-win.

Kuidas oma kliente kogu selle elektrihindade ralli sees toetate? 

Aasta alguses suurenes hüppeliselt kliendi suhtluskanalites pöördumiste arv, sest meie kliendid vajasid nõu. Suurendasime oma võimekust ja andsime endast parima, et igaühele just tema vajadustest lähtuvalt parim lahendus pakkuda. Kindlasti pole see töö tehtud. Juba täna ennustatakse, et uus talvehooaeg võib tulla isegi hullem, kui oli eelmine. 

Seega meie kogu kliendiorganisatsioon ja turundus- ja kommunikatsioonitiim oma 35 liikmega pole hoolimata soojast suvest õues end veel „lõdvaks“ lasknud. Meie fookuses on üleüldine teadlikkuse kasvatamine, mida inimesed saavad teha, et end hinnatõusu vastu kaitsta; millised on võimalused hakata ise energiatootjaks või millised küttelahendused võiksid olla soodsamad. Kindlasti püüame teha ringi peale uuesti ka oma kliendibaasile, nii personaalselt kui võimalik – et kliendid oleks oma valikutest ja võimalustest teadlikud.  

Eesti Energia võib väljast paista suur ja kohmakas. Tegelikkuses aga on siin sees väga palju väga ägedaid inimesi ja algatusi. Näiteks on meie iLab’i arendajad välja töötamas AI-l põhinevat lahendust, millega saab põhimõtteliselt välja arvutada igale kliendile tema tarbimise põhjal kõige mõistlikuma energialahenduse. Näiteks soojuspump on küll oluliselt energiasäästlikum, kui lihtsalt elektriga kütta või arvestades küttepuude hindu, siis ka sellega võrreldes. Aga tõeline kasu tuleb välja, kui panna lisaks katusele ka paneelid ehk su küttelahendus saaks kasutada su enda toodetud elektrit. 

Millest üldse elektrihindade probleem on tekkinud?

Esiteks tuleb aru saada, et elekter on turukaup. Sellega kaubeldakse börsil ja see liigub riikidevaheliste ülekannete kaudu. Juhtus see, et pakkujaid jäi sellel turul vähemaks ja nõudlus on pidevalt kasvanud. Kui nõudlust ei suuda ära katta odavamad jaamad – tuule-, päikese-, hüdro-, ja tuumajaamad – käivituvad kallimad fossiilkütust kasutavad jaamad. Kuna maagaas on läinud väga kalliks, kujundavadki praegu kõrget hinda eeskätt gaasijaamad. Rohi selle vastu on uued tuule- ja päikesepargid, millesse meie regioonis annab oma suure panuse Enefit Green.

Kuidas inimeses tekitada huvi millegi vastu, millega ise niivõrd kursis pole?

Olen seda usku, et kõige paremini müüb isiklik soovitus ja kogemus. Õppisin selle ära 15 aastat tagasi. Meie kommunikatsioonijuht kirjutab väga palju arvamuslugusid ja teeb videoid tagasisidedest. Täna on välja kujunenud ka kogukonnad, kes on teadlikud juba pakutavatest teenustest, näiteks on loodud erinevad grupid, milles muljetatakse ainult elektriautodest Eestis. Sellisel juhul on kommunikatsioon teine – juba keskendutakse rohkem detailidele ja uuritakse rohkem eri funktsioonide kohta.

Need, kes aga niivõrd kursis teemaga pole, neile üritame olla füüsiliselt lähedal ja tuua võrdluseid, kuidas ja miks üks variant on parem. Samas on täna näiteks elektriautode kättesaadavus võimatu – ooteaeg on suisa üks aasta. Ja kui varem käidi Saksamaalt autot toomas, siis täna käiakse Norras, sest nende järelturg on lihtsalt palju parem. Seal on elektriautod juba pikalt kasutusel olnud. See on ka põhjus, miks täna elektriautodele niivõrd palju rõhku kommunikatsioonis panna ei saa.

Noppisite ka sel aastal loovsündmuselt Kuldmuna esikoha kampaaniaga “Enefit Greeni aktsiate esmase avaliku pakkumise kommunikatsioon”. Samuti nii turundusteo kui ka kommunikatsiooniteo auhinnad. Mida see Eesti Energia jaoks tähendab?

See on kindlasti suur tunnustus meie tiimile, kes praktiliselt pool aastat valmistusid selleks ette, mõeldes läbi iga viimsetki detaili – iga sihtrühma hoiakuid enne ning soovitud hoiakut pärast.

Kõige suurem tunnustus oli aga loomulikult tulemus ise – üle kuuekümne tuhande inimese investeeris Enefit Greeni ja pani oma raha aktsiatesse. Tegemist polnud lihtsalt otsusega, et okei, täna ostan oma harjumuspärase leiva asemel teist leiba. Vaid pea 5% Eesti elanikkonnast otsustas investeerida oma raha meie ettevõttesse. 

Tänu tehtud kampaaniale märkis Enefit Greeni aktsiaid 60 355 investorit. Kas tulemus oli ootuspärane?

Tead, meie jaeinvestorite eesmärk oli esialgu 25 000. Võrdluseks, et enne meid oli nii Coopi kui Tallinna Sadama investorite numbrid alla 18 000. Seega tundus meile juba seegi eesmärk päris ambitsioonikas. 

Mis muidugi suurepärast tulemuse kasuks räägib – ega head asja ongi hea müüa. Üks olulisi võtmetegureid oligi see, kuidas me kommunikatsiooni üles ehitasime. Minu sügav kummardus läheb meie kommunikatsioonitiimile ja Indrek Raudjalale, kes oli Agenda PR-st partnerina meid kogu selle protsessi juures nõustamas nii nõu kui jõuga.

Kuidas kommunikeerida elektrihindade kommunikatsiooni nii, et see oleks üheselt mõistetav?

Hästi oluline on vaadata erinevaid sihtrühmi eraldi. Ja seda, mis tarbimismahuga klient on. Elekter on olnud aastaid nii odav ja elementaarne teenus, et keegi pole viitsinud süvenedagi teemasse. Aasta algusest aga üks kuumimaid teemasid inimeste seas. Kuidas üldse elektrihind kujuneb, millise tarbimisega, milline pakett sobib jne. 

Kui aasta alguses toimus järsk elektrihindade tõus, siis kogu meedia oli elektrihindade teemat täis. Hakati mõtlema, mis pakett mul üldse on ja mis oleks parim lahendus just minule praegu. Samuti tõstsid mõned meie konkurentidest ka fikseeritud pakettides hindu. Meie seda ei teinud. Aasta alguses  oli meil ca 50 000 kõne ja 20 000 kirja kuus, lisaks pöördumised chatis. See oli paras katsumus kogu organisatsioonile. Erinevad üksused, kaasa arvatud turunduse- ja kommunikatsiooniüksus läks klienditeenindusele appi, kes töötas 24/7, et kõikidele kliendiküsimustele vastata. Turunduse, kommunikatsiooni fookus oli suunatud klientidele selguse toomisele.

Eesti Energia on iga kodaniku oma. Milliseid väljakutseid see turunduses esitab, et tuleb müüa inimestele midagi, mis on justkui juba nende oma?

See on ühtpidi positiivne ja teistpidi kindlasti väljakutse. Eesti Energia puhul on tegemist samasuguse äriettevõttega nagu iga teine. Lihtsalt omanik on riik. Eesmärk on omanikule raha teenida, mis omakorda siis Eesti rahva jaoks tagasi investeeritakse. Eelkõige keskendumegi uute energialahenduste loomisele ja inimesteni viimisele. Selleks, et inimesed saaks üle elektriautodega seotud hirmudest – loome üle-eestilist ja edasi ka Baltikumi, laadimisvõrgustikku ning tarku laadimislahendusi kodus laadimisele jne. 

Kuidas inimesi sellest teadlikumaks muuta?

Meie peamine väljakutse ongi täna valdkond inimestele lähemale tuua – et elekter pole lihtsalt: tuli põlema ja tuli kustu. Soovime teadvustada, kuidas energiat jätkusuutlikumalt tarbida. Ka põlevkivi kaevandamine pole ainult halb, aga peaksime vaatama seda teise nurga alt: kuidas me saaks sellest maavarast rohkem välja pigistada, kui lihtsalt elektrit toota. Tänu põlevkivile jätkus meil eelmine aasta kõigile elektrit ja toasooja. Soovime olla inimeste jaoks jätkusuutlike energialahenduste pakkuja, kelle poole alati selliste murede/küsimustega saaksid inimesed pöörduda.

Tegelikkuses on Eesti Energia kuvand juba päris palju paranenud. Näiteks kui veel kaks aastat tagasi Eesti Energiasse uut inimest otsides sain tihtipeale küsimusele „miks tahad Eesti Energiasse tööle tulla?“ vastuseks, et soovitakse stabiilsust, siis täna seda keegi enam ei maini. Inimestele läheb korda meie strateegia – teekond nulli ja soov ise panustada maailma paremaks muutmisse.

Väga suur mahv läheb oma investeeringute ja ärikäitumise selgitamisele, sest energia teema on lihtsalt niivõrd tähtis. Kui suure tiimiga EE töötab ja kuidas avalik suhtlus on üles ehitatud?

Meie turundus- ja kommunikatsiooniüksuses töötab kokku 35 inimest, kes jagunevad nelja suuna vahel:

• veebitiim (Eesti Energial on kokku üle 10 aktiivse veebilehe);
• ürituste tiim (kes korraldab nii ettevõtte siseüritusi kui ka kliendiüritusi; lisaks veavad ka toetustegevusi);
• kommunikatsioonitiim (igal suuremal valdkonnal on oma kommunikatsioonipartner);
• turundustiim (kes vastutavad turundustegevuste eest Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas; lisaks bränd, sotsiaalmeedia ja tööandjabränd.

Kuigi kokku on neli osakonda, siis toimub koostöö risti-põiki erinevate valdkondade põhiselt kokku pandud tiimides, võttes maksimumi integreeritud turunduskommunikatsioonist. 

Mismoodi toimib kogu kommunikatsioon valitsusega? Kas kommunikatsiooni suudetakse valitsusega ühildada?

Oleneb, mida selle all mõista. Eesti Energia kuulub rahandusministeeriumi valitsemisalasse ja omaniku esindajaks on rahandusminister. Tema kinnitab ametisse Eesti Energia nõukogu, kes omakorda saab suunata ettevõtte tegevust. Kõik olulisemad otsused ja investeeringud – nõukogu on aktiivselt kaasatud. Ja loomulikult toimub ka teistpidi suhtlust, kus meie kui energiamaailma professionaalid jagame oma ekspertteadmist jällegi ministeeriumitele, mida näiteks energiakriisi lahendamiseks regulatiivsel tasandil saaks ette võtta. Nii sünnivad paremad otsused.

Miks liitusite TULI-ga?

Tiimi soovitusel! Meie tiimiga on viimase aasta jooksul liitunud mitu inimest, kes eelmistes organisatsioonides said TULI „hüvedest“ osa ja nägid kommuuni ning infovälja kuulumisel enda jaoks väärtust. Nii see otsus sündiski.

Kärt Tomp, TULI

Eesti Energia on TULI liige. TULI ühendab kõiki turundusega tegelevaid professionaale, kes on huvitatud erialase taseme tõstmisest ning valdkonna ärksaimate kaasamõtlejate hulka kuulumisest. TULI-sse kuulub praegu 95 liiget.

Kõik uudised