21.05.2021

Terviseamet: telk ja paviljon ei ole välisruum

Terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialist Eliisa Metsoja räägib hetkel kehtivatest piirangutest ürituste korraldajatele.

Foto: Priscilla Du Preez, Unsplash

Restoranide väliterrassid on teinekord üsnagi siseruumi moodi. Mis on üldse vabaõhu- ja siseruumi erinevus? Kas klaasist seinad või presendist katus pea kohal teevad ruumist siseruumi?

Telk ja paviljon ei ole välisruum, väliala on õues. Välisruum pole ka restorani terrass, mis on nelja seina ja katusega. Terrass on väljaspool siseruume asuv hooajaline laiendus. Lisaseinte või telkidega terrassi muutma hakata – näiteks kehva ilma korral – ei ole lubatud.

Kas üritusel on lubatud kasutada ilma seinteta ajutist varikatust?

Jah, selliseid katuseid võib vihma- või päiksevarjuks ikka kasutada, oluline on, et õhk käiks läbi.

Aga telki, millel on katus ja näiteks 1-2 seina?

Telkide seinte arv ei ole Vabariigi Valitsuse korraldusega määratud. Taaskord on oluline rõhutada, ehk õhk peab saama läbi käia vabalt. Telkides ei ole tagatud piisav õhuvool ning teinekord võib umbne telk isegi rohkem nakkuse levikut soodustada kui ventileeritud siseruum. Piirangute eesmärk on vähendada nakkusohtu ja ka iga ettevõtja peaks mõtlema sellele, et tema asutuses oleks sealviibijatel turvaline olla. Ürituse korraldaja tohib telki kasutada enda tarbeks (nt paigutada sinna tehnikat vms), kuid mitte lubada sinna külastajaid.

Räägime ka avaliku ja kinnise ürituse määratlusest. Põhimõtteliselt saab ju ka restorani terrassil kontserti korraldada – aga kas tohib?

Jah tohib, kuid terrass peab olema siis ikkagi väliala, mitte nelja seina ja katusega.

Alates 17.05 tohib välitingimustes avalikku üritust pidada kuni 250 inimesega (sh korraldaja) ning ühes seltskonnas ei tohi olla üle 25 inimese. Üritus tohib toimuda ajavahemikul 06:00-22:00.

Alates 24.05 tohib avalikku üritust korraldada ka sisetingimustes, kuid ainult hajutatud istekohtadega, mis peavad olema nummerdatud. Ruumi täituvus ei tohi olla üle 50% ning üle 200 inimese (sh korraldajad). Välitingimustes tohib avalikku üritust pidada kuni 250 inimesega (sh korraldaja) ning ühes seltskonnas ei tohi olla üle 25 inimese.

Mõlemal juhul kehtib kellaaja piirang ning sisetingimustes ka maski kandmise nõue. Veel ei ole teada, kui kaua selline piirang kehtib. Praegu on Eestis nakatumisetase siiski veel kõrge. Kuigi paljud piirangud juba leevenevad, siis ei tasu valvsust kaotada ning kasutada kõiki ennetusmeetmeid ja võimaluse korral end vaktsineerida.

Ühel üritusel tohib osaleda gruppides, kes omavahel kokku ei puutu. Aga kuidas inimesed siis näiteks tualetis käivad?

Soovitame paigutada maha märgised, viidad või piirdejooned, millega tuletada inimestele meelde distantsihoidmise vajadust ja teha see inimeste jaoks võimalikult lihtsaks. Eraldi WC-d ei pea olema, aga tuleb tagada hajutatus ja käte puhastamise või desinfitseerimise võimalus ka nende juures. Ka igal inimesel endal lasub distantsi hoidmise vastutus.

Kuidas eraldada gruppe üritusel, kus pole istekohti, näiteks kontserdil?

25-isikut ühes rühmas on maksimaalne arv, mis sellisel juhul võivad koos liikuda ja viibida. Sama soovitus – märgistage alad muru või tee peal. Ilma nummerdamata istekohtadeta üritused on lubatud vaid välitingimustes.

Kas erapidusid on samuti võimalik piirata?

Kinnised üritused ei ole praegu korraldusega reguleeritud, näiteks sellised, mis toimuvad pereringis või oma kollektiiviga. Avalik üritus on avalikkusele suunatud üritus, kuhu igaüks saab näiteks piletiga või niisama tulla. Jah, oma koju ei ole korraldusega keelatud kutsuda 100 inimest, aga see on rangelt mittesoovituslik ja seab ohtu inimeste tervise. Pigem lükake sellised suuremad sündmused edasi, mil nakkusoht on madal või plaanige neid vabas õhus.

Suurüritusi sel suvel ilmselt korraldada ei tohi, aga kui on selline festival, mis koosneb 10-st 100-pealisest grupist, kes ei ole korraga ühes kohas. Kuidas see reguleeritud on?

Terviseamet ei reguleeri ürituste arvu. Korralduses nr 282 arvutatakse ürituse osalejate arvu ühe ürituse kohta. Kui üritusel on mitu tegevuskohta, siis tuleks neid käsitleda eraldi üritustena. Siin saab appi tulla kohalik omavalitsus, kes sätestab ürituse korraldamise tingimused. Praegusel ajal tuleb ka inimestel endil arvestada, et kui käiakse erinevatel üritustel, kus tekib palju lähikontakte, siis on nakatumise oht veel kõrge.

Mujal maailmas on katsetatud kiirtesti läbinud inimestele ürituste korraldamisega, samuti vaktsineeritutele ja läbipõdenutele. Eestis on meil selliseid inimesi varsti juba üle poole.

Selle üle arutelud veel käivad. Kiirtestid on üks ennetav meede, kuid hetkel veel erandeid nende kasutamisest ei tulene. Vaktsineeritutele ja läbipõdenutele ei laiene karantiinikohustus lähikontaktseks jäämise korral või reisilt naastes, muid erisusi ei kehti veel ka neile.

Intervjueeris: Silja Oja, TULI

Täiendatud 25. mail:

Alates 31. maist lubatakse avalikust koosolekust ja üritusest, näiteks konverentsist, teatrietendusest, kontserdist, kinoseansist, aga ka meelelahutusteenuse osutamisest ning avalikust jumalateenistusest või usulisest talitusest osa võtta kuni 200 inimest. Arvestada tuleb kuni 50-protsendilise ruumitäituvuse nõudega. Üritused peavad lõppema kell 22, kuid juhul, kui näiteks teatrietendus pole selleks kellaajaks läbi, tohib etendust erandina lõpetada mõistliku aja jooksul ka hiljem.

Alates 14. juunist tohib sisetingimustes mainitud üritustest osa võtta kuni 600 inimest. Arvestada tuleb 50-protsendilise täitumuse nõudega ühe ruumi kohta ja üritus peab lõppema hiljemalt kell 00.00.
Alates 14. juunist on lubatud välitingimustes nimetatud üritustest osa võtta kuni 1000 inimest, üritused peavad lõppema hiljemalt südaööl. Ja Kuldmuna toimub 1. juulil!

Kõik uudised