Täna alanud teavituskampaania “Kui sinu südames on ruumi” kutsub Eesti inimesi üles pakkuma kodu lastele, kes ei saa oma sünniperes kasvada. Tavaline elu hoolivas peres on lapsele kõige erilisem kingitus.

Sünniperest lahkumine on lapse jaoks raske sündmus. Seetõttu on ääretult oluline leida talle toetav, mõistev ja turvaline kodu. Hoolduspereks on oodatud erinevad inimesed – pered eri või samast soost vanematega, üksikud inimesed või paarid. Peaasi, et lapse elus oleks vähemalt üks täiskasvanu, kellele laps saab loota, keda usaldada ja kes ei jäta teda ka raskustes.

Lapse kasvamist väljaspool tema sünniperekonda nimetatakse asendushoolduseks. See on võimalik kahel viisil. Esimene on perepõhine asendushooldus ehk lapse kasvamine peres, teine on asutusepõhine, mis tähendab lapse kasvamist pere- või asenduskodus.

“Eestis eraldatakse igal aastal perekonnast ligi 300 last. Osa neist naaseb peagi oma sünniperre, ent paljudel juhtudel pole see võimalik. Alati ei õnnestu lapsele ka sugulaste juures uut elupaika leida ja see on koht, kus appi tuleb asendushooldus. Eesti asendus- ja perekodudes kasvab praegu ligikaudu 700 last,“ selgitas sotsiaalkindlustusameti asendushoolduse talituse juht Kaja Rattas.

Hoolduspere kasvatab oma kodus teistest vanematest sündinud last, hoolitsedes lapse eest kuni ta täiskasvanuks saamiseni või ajutiselt, kuni lapse sünnipere suudab taas lapse eest hoolt kanda. Praegu elab Eestis 169 last 133 hooldusperes. Mullu tuli hoolduspereks saada soovijatelt sotsiaalkindlustusametile küll 42 sooviavaldust, ent peret vajavaid lapsi on kordades rohkem. 

„Võimalusel eelistame alati perepõhist asendushooldust asutusepõhisele, et laps kasvaks just talle sobivas peres. Asendushooldust vajavale lapsele sobivat peret otsides on reegel, et just lapsele otsitakse perekonda, mitte peredele ei valita lapsi. Soovime levitada mõtteviisi, et kellegi aitamine ei muuda küll tervet maailma, kuid võib muuta kogu maailma ühe inimese jaoks, luues talle turvalisema tuleviku. Paraku on kasvanud armastavat kodu vajavate laste arv, ent hoolduspereks soovijate hulk on viimasel ajal languses,“ tõdes sotsiaalkindlustusameti asendushoolduse peaspetsialist Raili Pütsepp.

„Soovime kõnetada potentsiaalseid hoolduspere vanemaid positiivselt ja südamlikult rõhutades, et lapsed, kes ei saa oma sünnikodus kasvada, soovivad täiesti tavalist elu. Tahame, et inimesed, kelle südames ja kodus on ruumi, tunneksid end ära. Hoolduspere vanemaks saamise eeldused ei ole üleloomulikud, oluline on valmisolek ja suur süda,” kommenteeris loovagentuuri Taevas Ogilvy strateeg Gert Lee.

Paljud potentsiaalsed ja head hoolduspere vanema kandidaadid on liiga enesekriitilised ning kardavad, et nad ei sobi sellesse rolli või et nende pakutav ei ole piisav. Aga perekonda vajav laps ei vaja ideaalseid üliinimesi. Ta vajab tavalist hoolivat ja armastavat perekonda, kus tal on turvaline kasvada. 

Õnneks leidub meil hoolivaid inimesi, kes on avanud oma südame ja koduukse sünnivanematest eraldatud lastele. Hoolduspered ise ütlevad, et nad on tavalised inimesed ning tavalised perekonnad, kus tehakse tavalisi asju. Hea on ka see, et kui varasematel aastatel pääsesid peredesse vaid väikelapsed, siis nüüd leidub hooldusperesid ka varateismelistele. Asendus- või perekodus elavast lastest suurem osa ongi 10+ vanuses lapsed.

Lisaks hooldusperedele otsib sotsiaalkindlustusamet juurde ka kriisihooldusperesid, keda on Eestis praegu vaid kolm. Sotsiaalkindlustusameti eesmärk on leida kriisihoolduspered kõigile lastele, kes on mingil põhjusel oma vanematest eraldatud, et neid lapsi ei peaks paigutama turvakodudesse. Kriisihooldusperes viibib laps mõnest päevast kuni kolme kuuni ja pere peab olema valmis last vastu võtma kahetunnise etteteatamisega. “Eriti haavatavad on väikelapsed, nemad võiksid kindlasti jõuda turvakodu asemel perre,” ütles Pütsepp. 

Kui sinu kodus ja südames on ruumi, siis hakka hoolduspereks või kriisihoolduspereks!

Loe rohkem siit

Toimetas: Kärt Tomp, TULI

Kõik uudised