Tahad teada, millised sotsiaalmeedia trendid vallutavad maailma 2023. aastal? Väga hea. Just sellest kirjutab agentuuri VAAS digistrateeg Johannes Sepp.

Sotsiaalmeedia trendid on läbi aastate üksteist täiendanud, ent ajas siiski arenenud. Paljud neist, mida ennustati trendideks kolm aastat tagasi, on seda siiani ja on ka tuleval aastal. Mõni trend on Eesti sotsiaalmeedia maastikul aga alles hoogu kogumas. Kuna taaskasutus on moes, siis on ka turundusmaailmas näha sarnasust moemaailmaga – teatud trendid tulevad tagasi!

Globaalsed trendid ja platvormide uuendused jõuavad väikese turu tõttu Eestisse tihti viibega. Näiteks hetkel globaalselt populaarsust koguv LIVE shopping ei ole Eestis veel trendiks muutunud, sest meil puuduvad selle rakendamiseks vajalikud lahendused ja/või platvormid. 

TikToki reklaamivõimalusi ootame siiani ning kuigi maailma mastaabis on TikTok juba mitu viimast aastat boom’inud ning olnud trendiennustuste tipus, siis Eestis nägime selle suuremat tõusu alles tänavu. Arenguruumi on veel palju, eriti brändide poolelt. 

Vaatasin läbi suuremate kõneisikute ja väljaannete ennustused, sukeldusin uuringutesse ning võtsin võrdluseks kohaliku turu arengud ja isikliku tunnetuse. 

Sinu ees on 10 sotsiaalmeedia trendi aastaks 2023.

• Sotsiaalmeedia copy-paste: platvormid kopeerivad üksteist

   

Kui turule tuleb uus platvorm või lahendus, mis kasutajate seas populaarseks muutub, siis tõenäoliselt näeme sarnast lahendust peagi teistel platvormidel. Eriti usinad kopeerijad on suuremad platvormid, kellel on palju ressurssi ja kes iga hinnaga oma olemasolevatest kasutajatest kinni hoiavad. 

Snapchatist alguse saanud story formaati teame kõik Instagramis. Aga kas teadsid, et story formaat on olemas ka Facebookis, Youtube’is ja TikTokis? Täpselt nagu TikToki uus lahendus Now on kahtlaselt sarnane BeRealile… 

Kanalite sarnasusest lähtuvalt saame turundajatena sisu planeerides sisutükkidele palju laiahaardelisema kasutuse. Mõned tarkvarad pakuvad juba praegu korraga mitmesse kanalisse postitamist – näiteks Meta platvormide vahel saab juba ühe klikiga postitada sisu mitmesse kanalisse korraga. 

Aga kas sisu cross-posting on jätkusuutlik strateegia? Mõne lahenduse ja teatud kanalite puhul on see väga okei ja kuluefektiivne, teiste puhul aga täielik no-no. LinkedIni postitus TikTokis samal kujul tõenäoliselt ei lendaks. 

• Uute kanalite võidukäik: trendide ja kasutajate võidujooks

   

TikTok on hea näide, kuidas võib üks uus sotsiaalmeedia kanal turgu väga kiiresti raputada. 2020. aastal kasvas TikToki kasutamine 325% ning oli kõikides operatsioonisüsteemides allalaadimiste tipus, seda vaatamata faktile, et see 1,4 miljardilise populatsiooniga Indias ära keelati,

2021. aasta septembris jõudis TikTok 1 miljardi kasutajani ning on tänaseks üks kõige kasutatavamaid äppe üldse, kuigi selle kasutajate kasv on võrreldes varasemate aastatega aeglustunud. Praegu tegutsevad seal paljud Eesti turundajaid ning kes veel aktiivselt ei tegutse, on tõenäoliselt selle peale vähemalt mõelnud. 

Hetkel on tõusvateks tähtedeks BeReal, Strava, Moments, Vero, Hive jne – kas ja kuidas selleks valmis olla? Kanaleid tuleb aina juurde ja sellest lähtuvalt ka sisuvorme. 

Turundaja jaoks tekib küsimus – kas peaks igas kanalis aktiivne olema? Ideaalis muidugi võiks, aga kas see täidab eesmärke ja kas selleks on ressurssi? Minu soovitus on enne igat uut tormijooksu sügavalt sisse hingata ja läbi mõelda, kas selles kanalis asub minu sihtrühm ning kas ma suudan neile seal väärtust pakkuda. 

Tasub silmas pidada, et iga uus platvorm või lahendus ei pruugi püsima jääda, sest kopeerimine on trend. Kui suudad uutes kanalites väärtust pakkuda ja näed seal enda turunduskommunikatsioonis potentsiaali, siis tasub seal olla. Varajased kasutajad on eelisseisus: jälgijaskonna kasvatamine, kanali õppimine, väiksem infomüra konkurentide poolt jne. 

Uued kanalid ja trendid muudavad ka sisu tarbimist – näiteks tänu story lahenduste populaarsusele ja TikTokile on sotsiaalmeedias hakatud sisu vaatama aina rohkem heliga. Facebooki hiilgeaegadel vaadati umbes 86% videotest ilma helita, mistõttu olid subtiitrid üliolulised. Praegu oleme justkui üleminekuperioodis ja subtiitreid kasutatakse ka peamiselt heliga tarbitavas TikTokis, et teha info edastamine inimeste jaoks lihtsamaks. 

• Interneti ja sotsiaalmeedia tarbimine on aina rohkem killustunud

   

Uute kanalite võidukäik tekitab küsimuse, kuhu need igapäevases tarbimises mahuvad? DataReportali “Key Digital Themes for 2023” uuringu andmetel on nii interneti kui ka sotsiaalmeedia kasutamise aeg pidurdunud ja jäänud stabiilseks, mis tähendab vaid ühte –  interneti kasutusaeg on aina killustumas. Erinevad tegevused, sealhulgas ka sotsiaalmeedia keskkonnad ja lahendused võistlevad omavahel. 

Aga kuidas turundajana killustatud maailmas toimetada? Nagu ma eelneva trendi all kirjeldasin, on ka siin oluline sisu väärtus, mitte erinevate kanalite hulk. Kehtib vana hea ütlus quality over quantity.

Kas peaksime üldse omavahel Facebooki, Instagrami ja TikToki võrdlema? Nagu näha DataReportali uuringust, on igal kanalil oma funktsioon ja põhjus, miks seda kasutatakse. 

Olen turu pealt kuulnud ka väiteid ja ütluseid nagu: “Kui brändi TikTokis ei ole, siis millega nad üldse tegelevad?”. Karm väide, sest tegelikult on 99%+ TikToki kasutajatest kättesaadavad ka teistest kanalitest ning 84% TikToki kasutajatel on ka Facebooki või Instagrami konto. Killustatus tähendab, et brändid ei pea olema kõikjal, vaid valitud kanalites, kus suudavad pakkuda väärtust lähtuvalt sellest, mida kasutajad antud kanalis tarbida soovivad. 

• Ikka ja jälle see TikTok 

   

Kes on viimaste aastate jooksul lugenud erinevaid sotsiaalmeedia trende puudutavaid artikleid, teavad, et pea kõigis neis mainitakse TikToki. Ja nii juba mitu aastat järjest. Ehk siis tegelikult on justkui iga aasta olnud TikToki aasta. Pole ju midagi uut? 

Kuigi TikToki auditooriumi saab kätte ka teistest kanalitest, julgustan siiski kõiki turundajaid olema antud platvormi arengutega kursis ning neid testida, kui see sinu turunduse fookusega sobib. Aga seal ei pea olema. 

TikTok on praegu Eesti turul kõige kiiremini nii-öelda turundust buumiv platvorm ja 2023. aastal näeme kindlasti olulist kasvu ka brändide poolelt. Seda eriti praeguses keerulises  majandusolukorras, kuna TikTok pakub hetkel kõige paremat orgaanilist tulemuslikkust. Lisaks on TikTok ideaalne ja kiire lakmuspaber ehk A/B testija – sisu levib ainult siis, kui see jälgijaid kõnetab. 

TikTok annab väga häid võimalusi eriti SME-dele, sest väiksemad ettevõtted saavad konkureerida suurte brändidega. Sisu loeb! 

• Video, video, video 

Sarnaselt TikTokiga on vähemalt viimased viis aastat räägitud nii internetiturunduses kui ka sotsiaalmeedias videosisu kasvust. See on jätkuvalt väga relevantne. Miks? 

Saame jälle näpuga näidata uute lahenduste ja kanalite suunas. Kõik suuremad trendiliikumised on olnud videopõhised – olgu selleks kas TikTok, Instagram Reels, Youtube Shorts või midagi neljandat. Kasutajate loodud trendid on enamjaolt videopõhised ning kui soovid nendes kanalites turundajana sammu pidada, siis pead samuti looma videosisu, et kogu virr-varris silma paista. Tegemist on lumepalliefektiga. 

• Brändid muutuvad jälgijateks 

Üheks tõusvaks trendiks pean seda, et brändid muutuvad jälgijateks. Seda on näha juba praegu ning järgmisel aastal näeme seda aina rohkem. Ka siin on TikTokil suur mõju ning see trend jõuab tõenäoliselt ka sotsiaalmeediast kaugemale. 

Peamiselt sotsiaalmeediast alguse saanud kasutajate loodud trendid ja sisustiilid, olgu need kas meemilikud videod, tantsuvideod või videote monteerimise stiil, on jõudmas aina rohkem brändide sisusse. Kusjuures mitte ainult sotsiaalmeedias, vaid ka laiemalt  – äratuntavaid trende hakkame nägema ka suuremates kampaaniates.

Näiteks Amazon testib TikToki sarnast uudisvoogu, sest TikTok ei ole ilmaasjata üks kõige populaarsemaid äppe maailmas.

Brändid on pikalt teinud social listening’i. Ehk siis jälginud sotsiaalmeedias, mida nende brändist räägitakse ning vajadusel sekkunud. See on hea sisend erinevate kommunikatsiooninurkade loomiseks. 

Kuidas hakata nimetama aga seda, et brändid muutuvad jälgijateks? Äkki #socialcontentlistening? 

• CSR (corporate social responsibility) kommunikatsioon kasvab, kuid väldi rohepesu

Vastutustundlikkus on tarbijatele aina olulisem ja seda kinnitab ka The Sprout Social Index uuring. 71% tarbijatest peab oluliseks, et brändid oleksid sotsiaalselt vastutustundlikud ning 60% tarbijatest peab ostuotsuse puhul oluliseks jätkusuutlikkust. Mida kõrgema sissetulekuga on inimene, seda rohkem pöörab ta sellele ostuotsust sooritades tähelepanu. 

CSR kui osa ettevõtete igapäevasest toimimisest saab olema paratamatus, sest paljud erinevad direktiivid nõuavad seda. Kui hetkel puudutab see peamiselt suuremaid ettevõtteid, siis paari aasta pärast peavad tõenäoliselt ka väiksemad ettevõtted juba kõikides oma tegevustes jätkusuutlikkusega arvestama ja kes teab, äkki sellest detailselt raporteerima. Mingil hetkel jõuame turuarengutes kohta, kus CSR on elementaarne osa ettevõtlusest.  

Aina suurenev CSR-kommunikatsioon võib tekitada tarbijatele tunde rohepesust. Kui kõik ettevõtted ühtäkki räägivad sellest, kui vastutustundlikud nad on, siis ei pruugi see usutav olla. Eriti ettevõtete puhul, kelle peamine toode või teenus on vastupidine maailma säästmisele.  Oleme näinud kahjuks pöördumisi stiilis, et “pange see roheteema ka kuidagi kontseptsiooni sisse”. Ei-ei, nii see ka ikkagi ei käi! 

Ehk siis CSR on oluline ja kindlasti trend ka tuleval aastal, kuid olge ettevaatlikud, sest rohepesu-ettevõtte mainest on väga raske lahti saada! 

• Suhtlus tuleb tagasi ja interaktiivsus muutub aina olulisemaks 

Kaasatus on sotsiaalmeedias olnud pikalt üheks väga oluliseks edu valemiks, sest see on algoritmide jaoks sisu levitamise mõõdupuuks. Kaasatus on oluline ka tuleval aastal, kuid aina olulisemaks muutuvad suhtlus ja interaktiivsus. 

Sotsiaalmeedia hakkab taas sotsiaalsemaks muutuma, mistõttu pakuvad platvormid brändidele ja sisuloojatele uusi viise, kuidas luua dialoogi oma jälgijatega ning premeerivad neid, kes uusi viise hästi kasutavad. Olgu selleks kas reaktsioonikleebised Instagrami story’des, poll’i lahendused erinevates keskkondades või näiteks Lead Ads’i abil tagasiside ja kontaktide kogumine. 

Turundaja jaoks võib see tunduda järjekordse asjana, mille pärast muretseda, kuid meist vast enamik on kuulnud, et interneti ja sotsiaalmeedia kasutajate tähelepanu hajutatus on aina suurenemas ja tähelepanu võita on aina raskem. Mine korraks mõne suurema meediaväljaande veebilehele, loe veidi uudiseid ja hiljem meenuta – mitut reklaami sa nendest 50 mäletad? Lihtsalt sisu nägemisest ei piisa. Kurb, aga tõsi! 

Inimene, kes loeb su sisu läbi, annab tagasisidet või avaldab arvamust, mäletab sinu sõnumit tõenäoliselt oluliselt paremini kui keegi, kes sellest lihtsalt mööda scrollib. Olulisemaks muutuvad päris kontaktid, näiteks reageerimised, vastamised ja registreerimised.

Lihtsalt sisu nägemine ei aita kaasa ka reklaami mäletamisele, sest seda ei pruugita lihtsalt tähele panna. Sellest lähtuvalt on minu arvates mõõdikuna makstud levik (paid reach) devalveerumas, sest reklaamiga saab seda lihtsalt osta. Levik on 100 000, aga meeldis kolmele inimesele – vinge! Orgaaniline levik on aga parem tuntuse mõõdik, sest hea sisu saab algoritmist lähtuvalt ka parema tulemuse. 

• Autentne “no filter” stiil

Ilus ja esteetiline feed oli pikalt sotsiaalmeedias populaarne, eriti Instagramis. Teatud segmentides – näiteks ilutooted – on see trendikas siiani, kuid aina enam on hakanud pead tõstma autentne “no filter” stiil. Autentsus on muutunud palju olulisemaks kui esteetika. Inimesed tahavad näha päris elu, päris emotsioone ja päris tagasisidet. 

Tänu autentsusele saavad nüüd ka väiksemad ettevõtted suurematega võistelda ja silma paista, sest sisu tootmine on tänu sellele trendile palju lihtsam ja käepärasem. Seda trendi kinnitab ka viimane The Sprout Social Index uuring, kust tuli välja, et 34% vastajatest eelistavad autentset sisu ning 26% kõrgekvaliteedilist sisu. Sisu ja väärtus loevad! 

• Sisuloojad, mitte influencerid

Viimaseks toon välja ühe globaalse trendi, mis hakkab aina rohkem ka Eestisse jõudma. Sisuloojad (content creators) muutuvad aina populaarsemateks. Influencer’ite kasutamise kõrval tehakse aina rohkem koostööd sisuloojatega, kes loovad brändidele kasutamiseks autentset sisu: fotosid, blogiartikleid ja videosid. Sisuloojatega koostöö puhul ei mängi nende jälgijaskond või populaarsus rolli, sest brändid kasutavad seda sisu enda sotsiaalmeedia kanalites. Aga miks muutuvad sisuloojad influencerite kõrval aina populaarsemaks? 

Sitecore andmetel ei usalda 64% 18–44-aastastest enam suunamudijate sisu, sest postitused on enamasti seotud sponsorlusega ehk nad ei pruugi tegelikkuses olla reklaamitava toote fännid. Mõtle kuulsamate mõjuisikute peale, keda ise jälgid – väga tõenäoliselt on arvestatav hulk nende sisust erinevate toodete ja teenuste reklaam. 

Kui sotsiaalmeedia algusaegadel tutvustasid suunamudijad tooteid ja teenuseid, mis neile endale päriselt meeldivad ja soovitasid neid siiralt oma jälgijatele, siis nüüd on seda tarbijatel aina raskem uskuda. Influencer’ite kasutamine turunduses on kindlasti jätkuv trend, aga palju olulisem kui jälgijate hulk, on influencer’i siiras huvi sinu toote vastu.

Ja mis võib veel turundusmaastikul juhtuda? 

Sotsiaalmeedia on muutumas aina olulisemaks, eriti keerulises majandusolukorras, sest sinna sisu tootmine on kiire ja lihtne ning reklaamid võrdlemisi soodsad. Tõenäoliselt liiguvad sotsiaalmeediast alguse saanud trendid ka teistesse kanalitesse, näiteks e-kirjadesse, kodulehtedele, digipindadele, äppidesse ja e-poodidesse (meenuta Amazoni TikToki feed’i näidet). Sotsiaalmeedia on trendilooja.

Autor: Johannes Sepp, VAASi digistrateeg

Toimetas: Siim Kera, TULI

VAAS on TULI liige. TULI ühendab kõiki turundusega tegelevaid professionaale, kes on huvitatud erialase taseme tõstmisest ning valdkonna ärksaimate kaasamõtlejate hulka kuulumisest. TULI-sse kuulub praegu 101 liiget.

Kõik uudised