Kui jutuks tuleb ligipääsetavus, siis meenuvad enamikule inimestest kaldteed, automaatselt avanevad uksed ja muud taolised abinõud, mis parandavad füüsilist ligipääsetavust. Samavõrd oluline on aga tagada ka elektrooniliste teenuste (näiteks pankade e-kanalite) ligipääsetavus, sest ligipääsetav pangandus on oluline kõigile inimestele, sealhulgas neile, kellel on ajutised või püsivad füüsilised, vaimsed, intellektuaalsed või meeleelundite kahjustused.

Vananeva elanikkonna kontekstis muutub hädavajalikuks elektrooniliste platvormide kättesaadavus, et pakkuda mugavat juurdepääsu teenustele, soodustada sotsiaalseid kontakte ja parandada inimeste elukvaliteeti. Eakate inimeste, eriti meeleelundite võimete langusega inimeste jaoks, võib olla keeruline kasutada digitaalseid kanaleid, kus ei ole arvestatud nende vajadustega. Seega on teenustele ligipääsetavuse tagamine mitte ainult teenusepakkujatele seadusega pandud kohustus, vaid ka moraalne vajadus. 

Mõistes selle probleemi tähtsust, tegi SEB koostööd Tallinna Ülikooliga, selgitamaks välja, kuidas muuta oma elektroonilised pangateenused klientidele kättesaadavamaks. Inimese ja arvuti interaktsiooni magistriprogrammi raames keskendus kolmest tudengist koosnev meeskond SEB digitaalses kanalis makse tegemise protsessile, viies läbi taustauuringu, ligipääsetavuse auditi ja intervjueerides SEB töötajaid ning eakaid kliente. Nad tuvastasid, et eakad kasutajad puutuvad maksevormi täitmisel sageli kokku segadusttekitavate valikuväljadega, mis viivad vale info sisestamiseni. Vastuseks kujundas meeskond uue liidese ja testis seda kasutajatega, et muuta lahendus ligipääsetavamaks. 

„Tudengite abiga saime parema arusaama eakate vanuserühmast, mis aina kasvab. Pangal on väga oluline teenindada kõiki kliente ja aidata neil oma eesmärke saavutada. Keegi ei tohiks tunda tehnostressi sellise lihtsa asja nagu pangaülekande tegemise pärast,“ ütles SEB innovatsioonijuht Kristina Lillo. „Ligipääsetavuse sügavam uurimine on väga edukas näide sellest, kuidas koostöö ülikoolidega toob kasu. Tänu sellele on meil juurdepääs erinevatele programmidele, mis võivad viia uurimistöö, prototüüpide või isegi tarkvaraarenduseni. Tudengimeeskonna näol on meil lisajõud, kellega koostöös saab rohkem projekte ette võtta, uusi teadmisi omandada ja nn kastist välja ideid leida. Tudengid suudavad pakkuda teistsugust vaatenurka oma akadeemiliste õpingute põhjal ja soovitada uusimaid tööriistu. See omakorda võimaldab innovatsiooni ja proaktiivset mõtteviisi,” rääkis Lillo.  

„Oleme väga rahul oma koostöökogemusega SEB-ga,” ütles Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi interaktsioonidisaini dotsent Vladimir Tomberg. „Ühelt poolt said tudengid pärast ligipääsetavuse kontseptsioonide ja disainimeetodite õppimist juurdepääsetava arvutamise kursusel suurepärase võimaluse rakendada oma teadmisi reaalses igapäevases olukorras. Teisalt aitab see koostöö suurendada teadlikkust kaasatuse ja võrdsuse ideede olulisusest turul.” 

“Koostöö tudengitega andis meile värsked tööriistad ja lähenemisviisid,” lisas SEB disainivaldkonna juht Esko Lehtme. “Nende metoodiline töö WCAG 3.0 juhiste katsetamisel aitas meil õppida, kuidas rakendada kaasavat disaini tervele kasutajateekonnale. Eriti väärtuslik oli tudengite laiapõhjaline vaade, mis hõlmas nii teksti arusaadavust kui ka tehnoloogia tajutud turvalisust. See akadeemiline koostöö tõi kaasa konkreetseid muudatusi, oleme integreerinud uued ligipääsetavuse hindamise meetodid UX meeskonna igapäevastesse tööprotsessidesse, mis võimaldab meil luua kaasavamaid digitaalseid lahendusi.” 

Mitmed kasutajate tagasiside põhjal kogutud ettepanekud on praeguseks juba SEB internetipangas rakendatud ja avaldatud. „Internetipanga töölaual on muudetud komponentide kontrastsust ja tänu tudengite tööle oleme esile tõstnud just kogu klienditeekonna, mitte vaid mõne üksiku lehe muutmise,“ sõnas Lillo ja lisas, et töös on ka sõnastuste täiendamine.  

Autor: Kristi Jänes, SEB
Toimetas: Kärt Tomp, TULI

Kõik uudised