Kampaaniast #koduspäästadelusid räägib reklaamiagentuuri Tank loovjuht Villem Valme, kelle sõnutsi on see tema
19-aastase karjääri kõige intensiivsem maraton.

Fotol: Regionaalhaigla erakorralise meditsiini arst Anna Krõševskaja

Üleriigilise eriolukorra kehtestamisest on möödas 1 kuu ja 2 päeva. Meil on diagnoositud üle 1373 koroonahaige, viiruse tõttu surnuid on tänase seisuga 31. Seda on palju, aga palju vähem, kui nägid ette kõige mustemad stsenaariumid. Oluline panus on siin kõigil Eesti inimestel, kes on vältinud lähikontakte, püsinud kodus ja järginud riiklikke juhiseid. Selle nimel, et Eesti väljuks kriisist võimalikult väheste ohvritega ja kiirelt, käib nii päeval kui ööl väga pingeline töö epideemia eesliinil – haiglates üle Eesti.

Koostöös loovagentuuriga Tank on sündinud seeria portreelugusid Põhja-Eesti Regionaalhaigla arstide, õdede ja osakondade juhtidest, kes räägivad oma tööst koroonakriisi ajal nii professionaalsest kui isiklikust vaatenurgast ja pöörduvad kõigi inimeste poole palvega püsida kodus ja hoida oma lähedasi distantsilt. Nii eesti kui vene keeles toimuva kampaania meediapartneriteks on Delfi ja JCDecaux Eesti.

Regionaalhaigla erakorralise meditsiini keskuse arst Anna Krõševskaja kutsub üles inimesi kodus püsima, et Eestis suudetaks vältida sarnast koroonaviiruse lainet nagu Itaalias või Hispaanias:

Koroonaviiruse laine puhkedes ise oma perest eraldi kolinud Regionaalhaigla kardiointensiivravi osakonna kardioloog Eno-Martin Lotman palub inimestel nakkuseohtu tõsiselt võtta, öeldes, et vaid sel moel võidame aega ja saame haiguse kohta rohkem teada saada:

„Et meedikute ennastsalgavat tööd mitte ära nullida, on jätkuvalt vaja kõigi inimeste kannatlikkust nende juhiseid järgida ja ohtu mitte alahinnata. Püsi kodus – nii päästad elusid,“ ütleb kampaania loovjuht Villem Valme, kelle sõnutsi on antud kampaania olnud kõige intensiivsem maraton tema 19-aastase karjääri jooksul.

Reklaamiagentuuri Tank loovjuht
Villem Valme kampaaniast #koduspäästadelusid

Mis on
kampaania eesmärk ja kuidas tulemuslikkust mõõdate?

Meil sellist klassikalist briifi, kus kirjas sihtrühma kirjeldus ja mõõdetavad eesmärgid, ei olnudki. Saime hoopis telegrammstiilis appikutse: „Plaanime teha kampaaniat, et anda ka arstide poolt edasi sõnumit „püsi kodus”. Iga päev on tähtis ja kampaaniaga kiire. Nagu alati, on eelarvega pigem kitsas. Ehk oleks kiirem viis teha üks kõne?”

Eks see eesmärk oli selge täpsema briifitagi – veenda inimesi isolatsioonis püsima ja süstida neisse kannatlikkust veel mõnda aega vastu pidada. Sõnum „püsi kodus” pole ju
uus, aga kampaania #koduspäästadelusid põhineb usul, et kui arstid enda vaatenurgast räägivad, annab see empaatilisema ja autoriteetsema signaali kui valitsusepoolne
must tekstipõhine kampaania (millel on oma eesmärk ja lähenemisnurk – ei ühtegi paha sõna selle kohta).

Mis tulemuste mõõtmisse puutub, siis numbriliselt on lõppeesmärki mõõta võimatu, aga mida me juba praegu saame mõõta, on kampaania märgatavus. Näiteks on kampaania esimene postitus PERHi Facebookis saanud hetkeseisuga üle 2500 like’i (neist ligi 500 muide südamed!) ja seda on jagatud 675 korda. Mina pole selliseid numbreid ühegi kampaaniaga enne näinud ja ei tea, kas hakkangi kunagi nägema.

Kes on kampaania peamine sihtrühm? 

Väga lai, aga kindlasti püüame tabada ka venekeelset elanikkonda, kuna paljud neist elavad teises inforuumis. Seetõttu on kõik videod nii eesti- kui venekeelsete subtiitritega ja kolmandik neist ongi vene keeles. Ka välimeedia plakatid lähevad osades piirkondades välja kahes keeles – ühel pool eesti-, teisel pool sama sõnum vene keeles.

Kas teil on ka meediaagentuur meeskonnas?

Meediaagentuuri me endale lubada ei saanud, kampaania sündis väga kompaktse tiimiga. Meil on meediapartnerid – videote levitamisel on abiks Delfi ning välimeediapindadega JCDecaux. Kogu online’i poolt kureerib Tanki digisuuna juht Irina Piiskoppel. Väga oluline roll on sotsiaalmeedial, kus toimetame koostöös Regionaalhaiglaga.

Kui kaua kampaania kestab? 

Kampaania perioodi on hetkel raske täpselt määratleda, oleme seni lihtsalt ajaga võidu jooksnud nagu kiirabitöötajad. Nüüd, mil kampaania läks välja, tegeleme jooksvalt planeerimisega, kui pikalt, mis kujul ja millises mahus seda üleval hoida. Kõik sõltub kriisi kulgemisest, olukord muutub iga päevaga ja ei ole välistatud, et juba selle nädala lõpus filmime uut materjali. Meil on olnud jutuks ka see, et arstid tahaks ühel hetkel omalt poolt kõigile inimestele aitäh öelda, kuna valdav osa elanikkonnast on olnud väga mõistev ja kannatlik.

Mis on strateegia?  

Ausalt öeldes me ei mõelnudki seda kampaaniat tehes neis terminites, jõudsime kliendiga ühele lainele ilma selletagi. Kui inimesed näevad, milliseid pingutusi meedikud kriisi eesliinil teevad, riskides enda tervisega ja tuues ohvriks pereelu – nagu lugudest selgub, mõni neist pole oma pere üle kuu aja näinud –, siis ehk mõjub see ka neile, kes ikka veel olukorda kergekäeliselt võtavad või on juba kannatust kaotamas.

Kui ruttu kampaania sündis – ideest teostuseni? 

Kuna olukord muutus iga tunniga, siis alguses läks veidi aega, et koos kliendiga aru saada, kuhu me täpselt tormamas oleme. Vahepeal oli tunne, et iga tunniga tekib aina rohkem uusi küsimusi, aga vastamata on veel kõik vanadki. Milline on kampaania
hääletoon? Mida meedikud ise enda kaasamisest arvavad? Kas meid lubatakse filmima? Kes meediapoolelt appi tuleb? Milliseid kanaleid kasutada?

Kui idee ja tegevusplaan enamvähem paika said, siis sealt edasi läks kõik umbes nädalaga. Fotode ja filmimiseni jõudsime paari päevaga, esimesed plakatid ja klipid läksid kliendi poole teele juba esimese võttepäeva hilisõhtul. Järgmisel varahommikul jätkus montaaž, sealt jälle võttele. Siinkohal müts maha meie rindereporterite, Zbanski Kino ehk Taavi Aruse ja Madis Ligema ees. Ka alles nüüd, mil esimesed klipid on eetris, monteerime veel viimaseid.

Mis tunne on sellist maratoni joosta? 

Ma üldiselt pean väga lugu nädalavahetustest ja olen suutnud oma tööelu nii sättida, et vabadel päevadel reeglina ei tööta. Nüüd jäi viimane vaba päev kuhugi kolme nädala taha.

Aga kui sa mõtled, mille nimel see töö käib ja näed, kui väike on see panus võrreldes arstide ja õdede pingutusega, kuidas kogu ülejäänud kampaaniatiim sama hooga kaasas on – kliendist tõlgini – siis see kõik asetub konteksti.

Saatuse iroonia on selles, et ma isiklikust aspektist nägin kriisiaega soodsa võimalusena lõpuks ometi aeg pisut maha võtta. Võib-olla see aeg jõuab kriisi venides veel tulla, kuigi mu abikaasa seda küll ei usu. 

 

Miks otsustasite võtta kasutusele uue hashtagi #koduspäästadelusid? Kasutusel on ju ka #püsikodus.  

See oli üks esimesi küsimusi, mille osas käis tõsine arutelu. Nägime plusse ja miinuseid mõlemal lähenemisel, aga peamiseks kaalukeeleks oli soov tuua kampaaniasse värske mõõde ka hashtagi kujul. Oli oht hajuda juba olemasolevasse infomassi, ehkki
kampaania ise on väga selge ja eristuva fookusega.

Kuidas suhtud „püsi kodus“ sõnumisse? Kas see ei ole teistpidi ebatervislik püsida kuude kaupa toas? Võib olla peaks ütlema: „Püsi kodus või kui käid väljas, hoia jalutades 2 meetrit, teistega ühes reas kõndides 4-5 meetrit, joostes 10 meetrit ning rattaga treenides 20 meetrit vahet“? Ma saan muidugi ise ka aru, et see on liiga pikk sõnum.  

Oled küsimusele ise ära vastanud. Ammendav see „püsi kodus“ sõnum pole, aga mida pikem üks sõnum on, seda kehvem selle levik ja segasem signaal. Samas usun, et valdav osa inimestest saab ikkagi aru, mis selle napi sõnumi tervemõistuslik laiem mõte on – olgem sotsiaalsed, aga distantsilt.

Muidugi on see olukord nii vaimselt kui füüsiliselt ahistav. Olen ise võimalusel palju reisiva-liikuva inimesena üsna rahutu ja aina enam tüdinud sellest kodusistumisest. Selle kampaania üks sõnumeid arstide poolt – palume veel kannatust! – kulub ka mulle endale ära.

Anna nõu, kuidas teha kodus püsimine enda jaoks vaimselt talutavaks? Kuidas sina frustratsioonist jagu saad? 

Eks tuleb püüda zenilt võtta. Minu jaoks on need üsna triviaalsed asjad. Nagu ka arstid ütlevad, väga oluline on päevarütmi hoidmine, et töö, vaba aeg ja füüsiline koormus oleks enamvähemgi eluterves tasakaalus. Abiks on ka ümbritseva looduse jälgimine, vaata kasvõi varesepesa akna taga – seal läheb kõik oma rada edasi, meil on ikkagi ilus kevad saabumas.

Kultuuri jälgin praegu ehk keskmisest enamgi – mida abstraktsemad kunstid ja kõrgemal argipäevast, seda avaram vaateväli. Asendamatu relv vaimse tervise kaitseks on muidugi huumor ja üleüldse suhtumine ellu – kaotada pole ju midagi, juba see, et elame, on lotovõit.

Ja teiste inimestega mittetöiselt suhtlemine – seda olen vähe jõudnud, loodan pärast isolatsiooni tasa teha.

Mis oli teie tiimi jaoks seda kampaaniat luues suurim väljakutse? 

Hoida selget tegevuskava ja sihti samal ajal kui kell armutult tiksub. Eriti kampaania algusjärgus, kus kõik oli veel lahtine, prognoosid kriisiolukorra kohta pidevas muutuses ja väga palju väga erineva kaaluga küsimusi korraga õhus.

Mida õppisid?Mida oma tiimi kohta uut teada said? Mis üllatas? 

Seda, kuikannatlikud ja konstruktiivsed me suudame olla telefonides, meilides ja Zoomis rahmeldades. Üllatas see, et kokkuvõttes kõik ikkagi toimis, olgugi et pidime kodudes istuma ja et kampaania Regionaalhaigla poolset peakoordinaatorit Stina Eilsenit (kes pidi muide ka terve selle aja kodukarantiinis töötama), pole meil kellelgi õnnestunud päris elus kordagi kohata. Peab ütlema, et tehnika on siin kõvasti kaasa aidanud. Pakun, et veel 5 aastat tagasi poleks see kõik nii sujuvalt
läinud.

Aga ma ei saa öelda, et minust saab pärast seda suur kodust töötamise fänn. Me vaatame ekraane niigi liiga palju ja meid ümbritsevat päris maailma liiga vähe. Videosildadel suheldes on see tasakaal veelgi enam paigast ära.

Tänan põhituumikut, kes selle maratoni kaasa on teinud:

• Stina Eilsen – kampaania juht Regionaalhaigla poolt
• Taavi Arus, Madis Ligema – kampaania võttemeeskond
• Marge Kari – kampaania projektijuht
• Irina Piiskoppel ­– kampaania digi- ja meediajuht
• Grete Gutmann – kampaania disainer
• Dolores Rang, Oksana Bondar – tõlge ja subtiitrid
• Marko Kodres – sotsiaalmeedia tekstid

Intervjueeris:
Silja Oja, TULI

Loovagentuur Tank on Turundajate Liidu (TULI) liige TULI ühendab kõiki turundusega tegelevaid
professionaale, kes on huvitatud erialase taseme tõstmisest ning valdkonna
ärksaimate kaasamõtlejate hulka kuulumisest. Liitu kuulub praegu 76 ettevõtet.

Kõik uudised