Patrik Kupenko: sisuliselt tahetakse alkoreklaami keelustada ning see võib kaasa tuua alkoholi hinnasõja
Eilsel avalikul instungil tõid huvigrupid koos sotsiaalministeeriumiga välja, et uute keeldude tagamaa on piirata alakoholi nähtavust ning sellega seotud infot (reklaami) kitsa probleemse segmendi jaoks. Aga kas on õige seada keelde ühiskonnale laiemalt ning nõrgestada kohalike ettevõtete postitsioone ainult selleks, et aidata ühte probleemset segmenti? Nagu ka riigikogu liige härra Kruusimäe istungil ütles: “Kui kellelgi on kirve või noaga kurjad kavatusesed, kas siis peaksime nende müügi ehituspoodides keelustama?”.
Teine näide puudutab eilset sotsiaalmeedia-alast sõnavõttu. Sotsiaalministeerium tunnistab, et sotsiaalmeedia võimaldab väga täpselt määrata, mis vanuses inimesed reklaami näevad, st reklaami tehes saab määrata, et seda näevad ainult 21-aastased ja vanemad inimesed. Probleem tekib siis kui mõned alaealised valetavad ennast oma infot sisestades vanemaks ning siis jõuavad alkoholitootjate sõnumid ka nendeni. Laiem küsimus ongi, kas peaks keelustama reklaamiks kõige täpsemat võimalikku sihtimist võimaldav meedium või tegeleda sellega, et lapsed ennast vanemaks ei valeta?
Kogu asja reklaamitööstuse silmade läbi vaadates võiks öelda, et kui seadusandja kehtestaks kõik piirangud välja pakutud kujul, siis see toimiks paljuski üldise alkoholireklaami keeluna. Kuigi fiktiivselt jääks võimalus kitsas ajaraamis TV-reklaami teha, piirangutega trükireklaami avalda jms, ent sisulises plaanis oleks see palju enamat. Juba praeguste kehtivate piirangute läbi on reklaami rentaablus õhkõrn, tootjate investeeringud reklaami on aastate jooksul oluliselt vähenenud ning rentaablus miinimumi peal. Välja pakutud uued piirangud muudaksid mitmetes kohtades rentaabluse negatiivseks ja reklaami asemel võivad tootjad minna hoopis hinnasõtta. See võib aga üldistele eesmärkidele hoopis tagasilöögi anda, sest muudaks alkoholi soodsamaks kõigile, sh ka nendele probleemsetele segmentidele, keda püütakse hetkel aidata.
Usun, et keskmisele kultuursele tarbijale peab jääma võimalus saada tootjalt infot tema toodangu kohta. Terves ühiskonnas peaks olema täiesti normaalne, et Facebookis saab restoran, kus võiksin oma sünnipäeva pidada, mulle reklaamida veiniõhtusööki,. Käsitööõlle tootja saab rääkida oma saamislugu ja suurtootja peaks samuti saama näidata kuidas konjakit serveeritakse või mis põhjusel tema uus õlu on parem kui eelmine.
