Kas Otepääl toimunud kahevõistluse MK-etapp rikkus reklaamiseadust?
Möödunud nädalavahetusel toimus Otepääl kahevõistluse MK-etapp. Tippvõistlust jälgis telerist terase pilguga ka üks TULI lugeja, kel kerkis ETV ülekannet vaadates küsimus: kas ürituse suursponsor ei riku mitte reklaamiseadust?
Otepää MK-etapi üheks suurtoetajaks oli siinmail mitte just kõige tuntum Saksamaa õlletootja Veltins. Ettevõtte logo võis leida võistlusnumbritelt ning staadionilt ja hüppemäelt. Samuti tekitas küsimusi Tehvandi suusahüppemäel olnud täispuhutav kujutis, kus oli suur käsi ning Veltinsi õllepudel, mis pääses iga hüppe järel ka telepilti.
Reklaamiseadus ütleb, et alkoholireklaam on keelatud sportimiseks ettenähtud ehitises, välja arvatud alkohoolse joogi müügikohas ning välireklaamina.
Samuti on reklaamiseaduses kirjas, et alkoholi tähistamiseks kasutatavat kaubamärki, mis ei väljenda sõnas ega kujuta pildis alkoholi või selle tarbimist ning millega tähistatakse lisaks alkoholile ka teisi kaupu ja teenuseid, võib kasutada nende kaupade ja teenuste reklaami eesmärgil.
Reklaamiagentuuri Taevas Ogilvy juht Rein Iida, alkoholitoodete reklaami ekspert, kommenteerib, et teda üllatab kõnealuse juhtumi puhul see, et kohalike ja välismaiste firmade suhtes valitseb ametkondadel ja ürituste korraldajatel erinev suhtumine ning seaduse tõlgendamine.
“Vaatasin materjale: võistluse sponsorluses ei kasutatud mitte ettevõtte logo, vaid kõikidel sponsormaterjalidel oli kasutatud alkohoolse toote, täpsemalt alkoholi sisaldava pilsneri õlle visuaalset markeeringut ehk lisaks ettevõtte logole ka rohelise ja hõbeda kombinatsiooni,” avaldab ta arvamust.
“Suusahüppemäel eksponeeriti ning telepildis esitati alkoholi sisaldava toote – 4,8% alkoholisisaldusega pilsneripudeli – kujutist. Ehk tegemist oli mitte alkoholitootja logo kasutamisega, vaid alkoholi sisaldava konkreetse toote reklaamiga. Antud tootja ei tooda ega turusta ka teadaolevalt ühtegi teist kaupa ega teenust sellise kaubamärgi kombinatsiooniga, mis annaks talle võimaluse seda sponsorluse seadusepügala valguses eksponeerida.
Antud tootjal on olemas ka alkoholivaba toode, mille tunnusvärviks on sinine, kuid seda sponsorluses – staadionil olevatel pudelitel või võistlusel eksponeeritud materjalidel ei kasutatud.
Kõik kasutatud sponsormaterjalide visuaalid on tuletatud/markeeritud alkohoolse toote sildist. Kui oleks kasutatud ainult ettevõtte logo ilma alkohoolse toote sildimarkeeringuta või värvid oleksid võetud alkoholivaba toote sildist, probleemi ei esineks.
Järeldan, et sponsor on teadlikult heausksele korraldajale edastanud kohaliku seadusruumiga mittearvestavad materjalid. Kui peasponsor oleks Eesti kohalik tootja ja ta kasutaks samaväärselt toimunuga oma alkohoolset toodet, näiteks Laua viina sildiga pudelit, Saku Originaali alkoholi sisaldava toote sildiga pudelit, A.Le Coq Premium alkoholi sisaldava toote sildiga pudelit, Juniperiumit vms, siis löödaks see tootja kõikides ametkondades, meediakanalites, sotsiaalmeedias ja kommentaariumites risti.
Soovin, et kohalike ettevõtjate kohtlemine oleks võrdne välismaiste ettevõtjatega ning ametkonnad ei oleks kahepalgelised. Seadus on kas kõigile ühene või tühistame selle kõigi jaoks. Miks kohalik ettevõtja peab olema kehvemas seisus?”
Numbril võiks olla ka Saku või A. Le Coq
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalve Amet (TTJA) ettevõtluse osakonna infoühiskonna talituse juhataja Helen Rohtla ütleb, et brändi logo kasutamine võistlusnumbritel ja mujal võistlusalal seadust ei riku.
“Sponsorteates on lubatud kasutada alkoholi tähistamiseks kasutatavat kaubamärki juhul, kui see ei väljenda sõnas ega kujuta pildis alkoholi või selle tarbimist,” kommenteerib Rohtla olukorda.
“Veltins ei väljenda sõnas TTJA-le teadaolevalt alkoholi tarbimist. Samuti nähtub Otepää maailmakarikaetapi veebilehelt, et Veltins on ürituse suurtoetaja. Seega Veltinsi kaubamärgi kuvamine võistlejate riietusel ning võistluspaigas on lubatav. Samamoodi oleks lubatav kaubamärkide Saku või A. Le Coq kuvamine. Sponsorteabes on lubatud kuvada nii kaubamärke Saku kui ka Saku Originaal, kuid pole lubatud kuvada nt kaubamärki Moe viin. Alkohoolse joogi pakendiga sama värvikombinatsiooni kasutamine sponsorteabes või reklaamis pole reklaamiseadusega keelatud.”
Eesti suusaliidu kahevõistluse ja suusahüpete juhataja Rauno Loit, kes oli ka üks võistluse korraldajatest, ütles, et nad oleks hea meelega asetanud võistlusnumbrile Veltinsi asemel mõne Eesti ettevõtte logo.
“Oleme hästi avatud kõigile Eesti ettevõtetele, kes soovivad suurüritustel meiega kaasas olla,” ütleb ta. “Tahaks väga Eesti ettevõtteid rahvusvahelises telepildis näidata, aga praegu ostavad neid pindu välismaised ettevõtted. Aga kui keegi soovib, siis palun väga, minu telefoninumber on avalik.”
Kahetsusväärne pudel
Mida arvata aga täispuhutavast õllepudelist. Kas tegemist oli välireklaamiga?
“Kui kujutatakse ka alkoholipudelit, väljub see ilmselt reklaamiseaduse § 2 lg 2 p 6 reguleerimisalast ning tegemist on reklaamiga,” räägib advokaadibüroo Magnusson vandeadvokaat ja partner Jaanus Mägi. “Sponsorteate osale, mis reklaamiseaduse § 2 lg 2 p 6 alla ei mahu, rakenduvad reklaamiseaduse piirangud.
Avamist vajab välireklaami mõiste reklaamiseaduse § 2 lg 1 p 8 kohaselt. Välireklaam on avalikus kohas asuv või avalikust kohast jälgitav reklaam. Avalik koht on reklaamiseaduse § 2 lg 1 p 1 kohaselt territoorium, ehitis või selle osa, mis on avatud üldiseks kasutamiseks või mis on tegelikult üldkasutatav, või ühistranspordivahend. Alkoholi välireklaam on üheselt keelatud reklaamiseaduse § 28 lg 7 punktis 13. Seega poleks spordiürituse korraldaja tohtinud sellisel kujul neid kujunduselemente lubada.”
Sama sõnab ka Helen Rohtla. “Alkoholi välireklaam on Eestis keelatud,” lausub ta. “Kui kaubamärk sõnas või pildis kujutab alkoholi või selle tarbimist, näiteks õllepudel koos kaubamärgiga, siis pole selle kasutamine ka sponsorteabena lubatud. On äärmiselt kahetsusväärne, et möödunud nädalavahetusel toimunud MK-etapil eksiti ürituse sponsori kaubamärgi kasutamisega.”
Rauno Loit sõnab, et tuleval aastal pööravad nad sellistele küsimustele kindlasti rohkem tähelepanu. Veltinsi õllepudel reisib üle maailma ühest MK-etapist teise ja seepärast ei osanud ta arvata, et midagi võib valesti olla.
“See on hea tähelepanek, sest me pole turundusspetsialistid ja meil pole vahendeid, et palgata inimesi, kes näpuga järge ajavad,” ütleb ta. “Samas, minu jaoks on see ikka veidi hall ala, kas see on reklaam või mitte. See on lihtsalt kujutis taustal.”
Kõige keerulisem küsimus
Täispuhutav õllepudel jõudis ETV ülekannete kaudu ka eestlaste televiisoritesse. ERRi eetikanõunik Tarmu Tammerk vastab, et ERR edastab rahvusvahelist telepilti.
“ERR ei ole selle ürituse korraldaja ega saa vastutada, kas võistluspaiga kujundus, plakatid ja muu vastavad seadusele,” sõnab ta. “Küsite, mida saab ERR omalt poolt teha? Kui ERR saab teada, et korraldaja kavatseb mõne planeeritud teleülekande ajal esitada midagi seadusevastast või ERRile sobimatut, saab ERR teha otsuse selliseid ülekandeid mitte teha.”
Jaanus Mägi sõnul on välireklaami näitamine teleülekandes selle olukorra kõige keerulisem küsimus.
“Tuleb jälle pidada meeles, et reklaami puhul vastutavad nii tellija, teostaja kui ka avalikustaja,” alustab Mägi. “ERR-i seisukohaga, et nad ei saa Eestist toodetud ja avalikustatud telepildi seadusele vastavuse tagamiseks mitte midagi teha, ei saa küll lõpuni nõus olla. Vaevalt neid ülekandeid tehakse ja edastatakse ilma lepinguteta ning selliste riskide käsitlemine oleks kindlasti mõistliku hoolsuskohustuse osa.
Tõsi, probleem tekib teistes Euroopa Liidu liikmesriikides või piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooniga ühinenud riikides toodetud sisu edastamisel. Ilmne on see, et reguleeritud valdkondade turundus televisioonis on Eesti tootjate kahjuks kaldu. Audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv kehtestab alkoholireklaamile ainult miinimumnõuded ning erineva alkoholitarbimise kultuuriga riigid on direktiivi ülevõtmisel punase joone tõmmanud küllaltki erinevasse kohta. Seega kohalduvad Eestis asuvatele meediateenuste osutajatele Eesti regulatsioonid, aga meie tarbijatel on ligipääs ka teiste riikide meediale, kus võivad kehtida ka leebemad reeglid.
See probleem on mujalgi Euroopas ja on toonud kaasa nö ”alibi turunduse”. See on turundus mingi alkoholitootega seostatava omadusega, mis ei viita otse tootele või isegi kaubamärgile, näiteks probably the best… in the world või värvikombinatsioon. Samuti on probleem kaasa toonud selle, et alkoholi turundatakse mitte-alkohoolsete jookide kaudu. See vajaks ka ilmselt selgemat sisustamist. Alustuseks eelkõige eneseregulatsioonistandardites.”
Autor: Siim Kera, TULI