Norstat Eesti avaldas eelmise aasta IV kvartali tarbijaraporti, mis toob esile mitmeid olulisi muutusi tarbijate hoiakutes ja käitumises. Fookuses on majanduslik ebakindlus, tarbimise edasilükkamine ning väärtuspõhiste otsuste kasvav roll.

Suuremate ostude edasilükkamine püsib, igapäevatarbimises on märgata ettevaatlikkust

Uuringust selgub, et 37% Eesti elanikkonnast on edasi lükanud suuremate tarbekaupade (näiteks mööbli ja elektroonika) ostmist ning 39% kavatseb seda teha ka järgmise kuu jooksul. Samal ajal on ka igapäevatarbimises märgata ettevaatlikkust – 19% tarbijatest on piiranud või edasi lükanud toidu ja majapidamistarvete ostmist, 20% näeb seda juhtumas ka järgmise kuu jooksul. 

Tarbijate ootused lähitulevikuks on pigem konservatiivsed. 52% eeldab, et nende tarbimine jääb järgmise kolme kuu jooksul samale tasemele ning 38% prognoosib tarbimise vähenemist. 

Hinnatundlikkus on kõrge ja otsuseid tehakse üha enam väärtuste põhjal

Hinnaklass mängib endiselt olulist rolli – 55% tarbijatest eelistab keskmisest odavamaid tooteid ja brände, keskmist hinnataset eelistab 36% elanikkonnast. Samas näitab uuring, et ostuotsused ei põhine enam üksnes hinna ja kvaliteedi suhtel. Üha olulisemaks on muutumas toote eesmärk, jätkusuutlikkus ja päritolu, mis loovad brändidele võimaluse eristuda ka hinnatundlikus turusegmendis.

E-kaubandus on välja kujunenud standard, kuid suurt kasvu ei prognoosita

E-kaubandus on Eesti tarbijate seas laialdaselt omaks võetud ja kujunenud tavapäraseks ostukanaliks. Võrreldes teiste kaubagruppidega on toidukaupade veebist ostmine siiski tagasihoidlikum. 45% elanikkonnast ostab toitu internetist, 25% teeb veebis vähem kui kümnendiku oma toiduostudest. 

Seevastu muude kaupade – näiteks rõivaste, kosmeetika ja elektroonika – puhul on e-ostlemine väga levinud, ulatudes 90%-ni. Hoolimata e-kaubanduse laialdasest kasutusest ei prognoosi tarbijad lähitulevikus olulist kasvu e-ostlemises ei toidu- ega muude kaubakategooriate lõikes.

Elukvaliteet on hea, kuid inimesed ei tunne end alati väärtustatuna

Kuigi 54% elanikkonnast hindab oma elukvaliteeti heaks või väga heaks ning 69% tunneb end vähemalt mõnevõrra õnnelikuna, ei tunne väga paljud end ühiskonnas piisavalt väärtustatuna. 

Eesti inimeste kesksete väärtustena tulevad esile tervis, perekond, turvalisus ja heaolu. Just need väärtused mõjutavad oluliselt inimeste hoiakuid ja tarbimiskäitumist ning annavad ettevõtetele võimaluse paremini mõista oma kliente, kujundada neile sobivamaid lahendusi ning olla oma kommunikatsioonis veelgi selgem ja sisukam.

Uuringust lähemalt

Norstat Eesti kvartali arvamusuuringu eesmärk on kaardistada Eesti elanikkonna ootused tuleviku käitumisele ja tarbimisele. Pressiteade on koostatud koostöös Eesti Turundajate Liiduga, et jagada turundusprofessionaalidele kriitilisi teadmisi, mis aitavad kohandada strateegiaid vastavalt turu dünaamikale.

Uuringus osales kokku 540 vastajat, kvootidega tagati representatiivsus soo, vanuse (18+), maakonna ja rahvuse järgi. Andmed koguti veebipõhiste intervjuude kaudu, kasutades Norstat Eesti veebipaneeli.

Lisainformatsiooni saamiseks ja kvartaliandmete vaatamiseks registreeruge siin: Norstat Quarterly Data.

Toimetas: Siim Kera, TULI

Kõik uudised