Tänavune Põhjamaade suurim juhtimiskonverents Nordic Business Forum (NBF) keskendus muudatuste juhtimisele ja tehisintellektile. Optimisti kommunikatsiooni-, loov- ja digiagentuuri olulisemad tähelepanekud koondasid kokku Triin Adamson ja Mari-Liis Ahven.

• Muutus algab ühest inimesest, kuid suuremaks mõjuks on vajalik kollektiivne tegutsemine

Malala Yousafzai rõhutas, et tõeline muutus algab igaühest endast ning tema kodust. Kui soovime, et inimesed või süsteemid muutuksid, siis tuleb ennekõike muuta iseennast. Defineerida enda väärtused ning nendest kinni hoida. Väärtused ja inimlikkus on need, mis on olulised. 

Kuigi muutus algab ühest inimesest, siis suurema mõju saavutamiseks on vajalik kollektiivne tegutsemine, sest ainult üheskoos on võimalik ellu viia tõeliselt tähenduslikke muudatusi. 

Selleks, et lahendada kogu maailma muserdavaid väljakutseid, peab muutuseid soovima palju indiviide, kes üheskoos need ellu suudavad viia. 

• Meeskonnatöös tuleb arvesse võtta iga liikme andeid, kompetentse ja frustratsioone

Patrick Lencioni avas NBF-il praktilisi nõuandeid tõhusate meeskondade juhtimiseks. Igal inimesel on teatud kaasasündinud anded, mis neid sütitavad ning mille rakendamisel nad tunnevad töötegemisest rohkem rõõmu ning mis muudavad neid produktiivsemaks.

Oluline on leida üles iga meeskonnaliikme anded, kompetentsid ja frustratsioonid ning täiendada vastavalt sellele meeskonna dünaamikat. Tööandjatel tuleb mõista, et igal töötajal oleks igapäevaselt rohkem energiat andvaid kui frustratsiooni tekitavaid ülesandeid. 

Loomulikult ei saa iga meeskonda komplekteerida vastavalt ideaalile, kus kõik saavad teha ainult enda andest lähtuvaid tegevusi. Meeskondadel on oluline mõista, et teatud tegevused tuleb lihtsalt ära teha, et naasta nende ülesannete juurde, mis on kõige nauditavamad. 

• Võimesta töötajaid rohkem ise otsustama

Jos de Blok nentis NBF-il, et ei ole olemas laisku inimesi – nad on laisad vaid meie mõtetes. 

Mittetoimivad meeskonnad on sageli ülekoormatud seetõttu, et nad on ülejuhitud ja mattuvad bürokraatiakuhja alla.

Olenemata sektorist tuleb leida võimalusi, kuidas töötajaid võimestada rohkem ise otsustama ning ennast juhtima ja vastutust võtma. Iga tiimi liige peab enda töö eest vastutama, kolleegid näevad tema töö tulemusi või vajakajäämisi ning see tekitab meeskonnasisest enesejuhtimist.

Naised on organiseerimises paremad kui mehed, eelkõige seetõttu, et nad on keskendunud järjepidevusele ja jagamisele. Nad mõtlevad välja, kuidas koos ellu jääda.

Ja kui keegi ütleb, et ta ei oska otsustada, siis see ei vasta tõele. Iga inimene otsustab kogu aeg midagi – mida hommikuks süüa, mida õhtul teha, kuhu puhkusele minna, milliseid riideid osta jne.

• AI ei võta inimestelt tööd ära – seda teevad inimesed, kes oskavad AI enda kasuks tööle panna

Amy Webb avas AI tausta ning tulevikuperspektiive, rõhutades, et AI on tegelikult juba sadu aastaid meie ümber toiminud. See, milliseks kujuneb AI tulevik, sõltub väga paljudest faktoritest – meie tänastest otsustest, väärtustest, sõjast ja poliitikast.

Viimase aasta jooksul toimunud AI areng on tekitanud hirmu, et AI võtab inimestelt töö ära. Tegelikkuses ei võta tööd ära mitte tehisintellekt, vaid inimesed, kes oskavad AI enda kasuks tööle panna ja rakendada selle täielikku potentsiaali. Seega peaks igaühe huvi olema arendada enda teadmisi ja oskusi tehisintellektist, et leida tegevusi, mida saab asendada AI-ga ning seeläbi tõsta enda produktiivsust. 

Suures pildis on inimeste endi otsustada, kas me jääme tehisintellekti juhtima või juhib tema meid. Kas laseme end mugavaks ja AI saab meist kõige intelligentsemaks või ohjeldame teda ja oleme ise kõige targemad? Iga tehnoloogia taga on inimene – on meie otsustada, kuidas me tehnoloogiat juhime. 

• AI pahupooleks on enneolematud võimalused pettusteks

AI üheks teadaolevaks suurimaks pahupooleks on võimalikud pettused. Kui hetkel õngitsetakse raha või andmeid peamiselt libakirjade teel, siis AI võimaldab viia õngitsemised hoopis uuele tasemele.

Näiteks on tehisintellektiga võimalik koostada häälsõnumeid, mille puhul on võimatu eristada inimest arvutist. Kas kujutate ette olukorda, kus juht helistab töötajale ja palub teha mõne palgaülekande või avalikustada sensitiivset infot, kuid tegelikult on selle kõne autor hoopis kõnerobot? See on juba praegu võimalik! AI-d kuritarvitades on identiteedivargused lihtsamast lihtsamad.

Mikko Hyppönen tõstatas enam kui NBF-i 7000 osaleja seas küsimuse, kuhu me seame AI kasutamise eetilised piirid? Kas on ikka okei kasutada fotograafi tehtud fotot ja lasta seda muuta AI-l uuele kujule nii, et selle autor kaob? Või kas on sobilik kasutada kuulsa teose puhul teist häält – näiteks, kui Elvis Presley laulab “Barbie girl“ laulu. See võib olla meelelahutuslik, kuid samas ka oht, kus regulatsioonide puudumine muudab meie tuleviku väärtusruumi.

• Rääkimine on uus kirjutamine

Tehisintellekti arenguga muutub rääkimine olulisemaks kui kirjutamine. Kui praegu on suhtlus eri äppides, suhtlusvõrgustikes või tööülesannetes paljuski kirjutamise ja ekraani põhine, siis aasta-aastalt hakkab suurenema häälsõnumite ja rääkimise osakaal. Tehisintellektist saab meie vestluspartner, kes vastavalt meie jutule annab vastuseid, soovitusi ja suuniseid ning tal ei ole selleks enam vaja isegi ekraani.

Amy Webb tõi esile, et tänu AI-le on meil inimestena ligipääs suuremale infohulgale lühema ajaga ning see võimaldab meil avardada visioone, luua uusi strateegiaid ja kutsuda ellu muutuseid, milleks enne andmeid läbi töötades aega ei jätkunud. Saame rääkides olla kiiremad kui seni olime kirjutades.

• Ühiskond seisab silmitsi introvertsuse ja üksindusega

Scott Galloway nentis, et kuigi chat-based kommunikatsioon asendub justkui avatuma rääkimis-kommunikatsiooniga, siis peitub selle avatud AI-partnerlussuhtluse taga inimlik oht – asendada AI kui kõiketeadja partner päris inimsuhetega, mis on komplitseeritud ja nõuavad inimeselt panustamist.  Oluline on eristada tehnoloogiline suhtlus inimlikkusest.

Teaduslikult on tõestatud, et üksindus on surmavam kui suitsetamine. Tehisintellekti võidukäik suurendab introvertsust ja üksindust, mistõttu on meil ühiskonnana peagi uus väljakutse, kuidas tulla toime üksindusega. Näiteks otsitakse juba praegu omale kaaslaseks tehisintellektist tüdruk- või poiss-sõpra.

Scott Galloway tõi esile näite: reede õhtul on ju meesterahval lihtsam suhelda AI-tüdruksõbraga, kes vastab kohe sinu ootustele selle asemel, et panna selga puhas särk, kutsuda neiu kohtingule, tekitada huvi ja hoida huvi üleval, olla seotud teise inimesega, luua romantikat, saada lapsi. 

Lihtsal on oma aeg ja infovajadus täita kodus diivanil AI-vestluspartneriga, kes kohaneb sinuga – kuid seeläbi on ohuks inimlikule ühiskonnale. Inimene vajab tegelikkuses oma kõrvale teist inimest. Oleme siiski karjaloomad. 

• Tõde on maailmast peagi kadunud

AI arenguga kaovad piirid meile teadatuntud tõe ja vale vahel. Tekib dilemma, mis on tõde ja kellel on õigus öelda, mis on tõde?

Generatiivse AI tööpõhimõte seisneb pidevas õppimises. Tehisintellekt talletab endas kõike, mida internetis kirjutatakse või kuvatakse. See tähendab, et tehisintellekt õpib ka teadlikult esitatud valeinformatsioonist ning teatud kontsentratsiooni saavutades võib serveerida seda uue tõena. AI-le ei tohi päringuga õpetada infot, mida sa ei soovi, et AI kasutab järgmistele inimestele vastamiseks. 

Big data kontrollimiseks ja juhtimiseks on tarvis palju inimesi, kes kontrolliksid, mis on tõde! Vajalik on inimlik väärtuskontroll ja tehnoloogia juhtimine.  Üha olulisemaks muutub kriitiline mõtlemine, et teha vahet sellel, mis on tõde ja mis väär-tõde. 

• AI on sellise interneti, mida praegu tunneme, lõpp

Praegu on peamiseks informatsiooni allikaks internet, kust otsitakse vastuseid oma küsimustele. Otsingumootorid annavad sulle lehtede viisi valikuid ja sa ise pead otsustama, mis on õige.

ChatGPT võlu seisneb aga selles, et vastuste otsimise asemel annab tehisintellekt sulle ühe vastuse. Kui sul on küsimus, siis lihtsalt küsid ja ta vastab. 

Inimesed eelistavad ühte kindlat vastust lõpututele võimalustele. Seetõttu hakkab interneti osatähtsus aegamisi hääbuma.

• Innovatsioon ei ole mitte midagi vähemat ega rohkemat kui olemasolevate ideede uues vormis esitlus

Innovatsiooni suhtutakse kui millessegi müstilisse, mida ainult vähesed geniaalsed inimesed oskavad. Enamasti on innovaatilised lahendused aga edasiarendused juba olemasolevatest ideedest. 

Väljakutse lahendamiseks ja innoveerimiseks uuri, kuidas sarnast probleemi on varasemalt lahendatud, mis on töötanud ja mis mitte ning moodusta neist lahendustest uusi kombinatsioone. Täpselt nii loodi ka näiteks Ameerika Vabadussammas või Picasso loomingust sündinud kubism.

Autorid: Triin Adamson ja Mari-Liis Ahven, Optimist Public

Kõik uudised