Muumide turundaja Erica Terranova: hea turundus ei sünni kõike mõõtes
Muumitrollid on üles kasvatanud mitu põlvkonda uudishimulikke inimesi. Üks neist, kelle rolliks on uusi põlvkondi kasvatada, on itaallanna Erica Terranova, kes töötab Moomin Charactersi kasvuturundajana.
Muideks, üle kolme aasta tagasi ettevõttesse siirdumisel tegi ta ajalugu – temast sai esimene välismaalane Moomin Charactersis. Võib isegi öelda, et ta on teerajaja, sest praeguseks on tiimiga teinegi mittesoomlane liitunud.
“Mind võeti väga hästi vastu,” räägib kultuurisotsioloogia doktorikraadiga Erica. “Varem turundasin tehnoloogiasektoris, mida nähakse väga rahvusvahelise ning avatuna, aga muumides võeti mind paremini vastu. See kõik läks sujuvamalt, kui arvasin. On olnud imeline teekond, tegemist on ikoonilise brändiga!”
Tähtis on teada, et Moomin Characters ise ei tooda mitte midagi – nagu Erica sõnul tihti arvatakse –, vaid nad jagavad litsentse, et ettevõtted saaksid muumiteemalisi asju turule paisata. See on ka nende põhiline tuluallikas. Kõigest kõige olulisem on aga muumide looja Tove Janssoni pärandi säilitamine.
“Me kontrollime päris rangelt, kuidas brändi kasutatakse,” räägib Erica. “Mida tohib toota ja mida mitte. Igal organisatsioonil on omad väljakutsed, meie väljakutseks on pigem ranged juhised. Näiteks on meil väga raske olla TikTokis, sest see vajab meemide kasutamist ja trendidele hüppamist. Me ei tee seda. Räägime Tove Janssoni originaallugusid. Säilitame neid ning hoiame neist kinni nii palju kui võimalik, sest need on meie kõige mõjusamad lood ja fännid suhestuvad nendega.”
Muumitrollide lood pärinevad valdavalt möödunud sajandi keskpaigast. Kas nende abil on võimalik brändi relevantsena hoida? Jah, kui bränd end läbi ja lõhki tunneb, ütleb Erica.
“Siis sa jääd oma brändile truuks, aga oled ka relevantne,” sõnab turundaja, kelle sõnul proovivad muumid olla igas kanalis, kus nende fännid. “Kui hakkaksime hulle asju tegema, siis see poleks muumi. Inimesed, kes muumisid armastaksid, oleksid pahased. Lihtne on kõige uue ja sädelevaga kaasa minna, aga peab mõtlema, miks seda teha ja kas see räägib meie praeguse ja tulevase publikuga. Tähtis on olla relevantne, aga ei pea igale trendile hüppama. Paanikast sündinud otsused ei tööta kunagi. Samas on paanika mõistetav, turundaja peab kiiresti liikuma ja kogu aeg uusi asju proovima.”
Kuigi muumid iga trendivooluga kaasa ei loksu, katsetatakse uusi asju, näiteks videomänge. Digimaailma on palju investeeritud, aga tehakse seda, mis on brändi DNA-ga kooskõlas. Näiteks NFT-dega kaasa ei joostud.
Kunstniku väljendus
“Meie brändi paneb täiesti teise olukorda see, et Tove Jansson ei kirjutanud neid lugusid selleks, et raha teha, vaid see oli kunstniku väljendus,” lausub ta. “See on teine maailm kui täiesti kommertslikus ettevõttes.”
Kultuur on tähtis osa muumidest. Making Sense’il kavatseb Erica rääkida muuhulgas kultuurilisest lähenemisest brändingule ning sellest, mida teised ettevõtted võiks muumidelt õppida. Mida siis?
“Tihti toetume turundajatena liialt palju asjadele, mida saab mõõta,” räägib Erica, kes tegeleb ettevõttes kõigega, mis seotud kasvuturunduse ja andmetega. “Olen seda ka ise teinud, aga nii unustame ära pikaajalised tegevused, mida ei saa nii hästi mõõta, aga millel on samuti suur mõju. Teeme muumidega palju asju, mille tulemused saabuvad aastaid hiljem. Ei pea mõtlema, et kõike peab mõõtma. See pole see, kuidas sünnib hea turundus. See on veidi teistsugune jutt kui see, et mõõda ja skaleeri kuni tulevad tulemused. Brändid, mis kõige rohkem kasvavad, ei mõtle alati brändist, vaid nad tahavad inimestega emotsionaalselt seotud olla.”
LISALUGU | Õpi õppima! Ja miks mitte ka (ilukirjandust) lugema.
Oma doktorikraadist olulisemaks peab ta aga oskust õppida. See on üldse turundajale oluline. Õppida, kuidas uusi asju õppida!
“Turunduskraad annab hea tausta, aga selleks ajaks, kui lõpetad, on paljud asjad juba vananenud,” sõnab ta. “Turunduse kontseptsioonid pole keerulised, neid saab ka ilma koolita õppida. Peaasi, et õpid, kuidas olla uudishimulik.
Turundus on kultuuri mõistmine. Hea on aru saada, mis maailmas toimub. Ütlen alati, et turundajad võiksid rohkem ilukirjandust lugeda, see arendab kujutlusvõimet. Suur osa turundusraamatutest pole eriti head ning neis kirjutatakse sama asja. Aga loe ilukirjandust, vaata filme ja kuula muusikat. Saa aru, mis kultuuris toimub.”
Autor: Siim Kera, TULI
