Juunikuus teatas Põhjamaade juhtiv konsultatsiooniettevõte Miltton, et laieneb Ukrainasse. Uurisime, kuidas neil siiani läinud on, miks nad valisid just Ukraina ja milline on üldse olukord kohapeal.

Milttoni asutas konsultatsiooni- ja sündmuste korraldamise ettevõtte Ukrainas. See idee ei sündinud üleöö. Milline seos on Milttonil Ukrainaga varasem seos? Või on toimunud Ukrainas varasemalt projektid, mis on hoidnud suhteid ja pani mõtte tööle?

Lehari: Kuus kuud pärast sõja algust kutsuti mind Eesti äridelegatsiooniga Ukrainasse. Üks hetk seal viibitud ajast on aga eriti meeldejääv. 

Seisime väikese seltskonnaga keset Butša kortermaju vaid mõnda aega pärast seda, mil kogu maailm oli näinud kohutavat genotsiidi. Lapsed mängisid lõhutud mänguväljakul. Ma küsisin, et kuhu nad magama lähevad, ja vastus oli, et nad magavad siinsamas akendeta ja katkiste fassaadidega majades. Isana oli mul seda valus vaadata.

Mida me teha saime? Paljude annetajate abiga saime käima lükatud “Restore Ukraine” kampaania Butša kortermajade taastamiseks. Sama aasta jõuludeks said kõik nende majade aknad parandatud ning pered pidada jõule nii, et tuul läbi seina sisse ei puhuks. 

Hiljuti külastasime koos president Alar Karise delegatsiooniga Ukrainat ja oli hea tunne näha, kuidas elupiirkonna taastamine on hoo sisse saanud.

Christer: Minu seos Ukrainaga algas, kui Vene Föderatsioon okupeeris Krimmi ja Donbassi 2014. aastal. Tulin Eestisse 2015 ja sellest ajast olen väga tähelepanelikult jälginud Ukrainas toimuvat. Arutasin juba siis olukorda Ukrainas oma endise tööandja Põhjamaade Ministrite Nõukoguga, mõeldes sellele, kuidas saaksime Ukraina toetamisse panustada.

Umbes viis aastat tagasi kohtusin Tetianaga Riias Baltic Communication Awards sündmusel, kus meie  tollased organisatsioonid võitsid kommunikatsiooniprojektide eest auhindu. Kui sõja jõhker faas algas, küsisin Tetianalt, kas ma saan kuidagi aidata. Nii hakkasimegi regulaarselt suhtlema kõigil Ukrainaga seotud teemadel.

Samal ajal olin rääkinud ka Mathias Järnströmiga [Miltton Group’i asutaja] Ukrainast. Mul oli erinevate organisatsioonidega palju erinevaid arutelusid. Selle aasta alguses hakkas tekkima arusaam, et peaksime laiendama Milttonit Ukrainasse. Muidugi vajasime selleks ka inimest, kes vastutaks sealse tegevuse eest. Viisin siis otsad kokku – Tetianal oli kogemus Ukraina suurimast meediaettevõttest. Tegime talle ettepaneku liituda Milttoniga ja nii me koos juuli algusest startisimegi.

Tetiana: Minu vastus on lihtne: olen ukrainlane, pärit Kiievist. Töötasin 1+1 Medias. Tegemist on Ukraina suurima meediaettevõttega, millel on kaheksa telekanalit, kolm veebimeedia väljundit jpm. Töötasin strateegilise kommunikatsiooni alal ning minu valdkonnaks oli nii välis- kui sisekommunikatsioon, CSR-projektid, korporatiivne kommunikatsioon, digiturundus jne. 

Viimased poolteist aastat olin peamiselt seotud projektidega, mis toetaksid Ukrainat. See hõlmas näiteks rahvusvahelisi teletone Save Ukraine #StopWar, jalgpallimatše rahu nimel (isegi siin Tallinnas), Venemaa propaganda telekanalite väljajätmist, Venemaa ja Valgevene sportlaste olümpiamängudelt eemaldamist, ukraina keele ja kultuuri edendamist. Kokkuvõttes olen kommunikatsiooni valdkonnas töötanud üle 15 aasta,, kuid viimasel viiel aastal olen pühendunud kommunikatsioonile meediaäris.

Aga miks valisite just Ukraina?

Christer: Neid põhjuseid on palju. Üks oli kindel seos Ukrainaga – tahame toetada ukrainlasi ja Ukrainat. 

Aga ka selleks, et me saaksime midagi jätkusuutlikult teha. Me peame olema kohapeal ja kohal. Kui me näeme toimunud hävingut ja teame, et sellest saab maailma ajaloo suurim taastamisprojekt pärast II maailmasõda, mille jaoks on vaja palju ressursse, sh rahalisi vahendeid, aga ka teadmisi ja koordineerimist, siis juba seepärast tahame panustada.  

Me kõik soovime, et rahu tuleks võimalikult kiiresti, kuid keegi ei tea, millal sõda lõpeb. Seega peame olema juba täna kohal, et aidata oma kliente, olenemata nende vajadustest.

Tetiana: Milttoni globaalne strateegia hõlmab tugeva Põhjamaade kohaloleku ühendamist – agentuuri esindustega Baltikumis, Rootsis ja Soomes – ning rahvusvahelistes keskustes nagu Brüssel ja Washington D.C. Praegu on Ukraina koht, mis kujundab meie maailma. Seetõttu valiti Kiiev ka keskuseks, kuhu Miltton peaks laienema, et toetada nii Ukraina ettevõtteid ja ukrainlasi kui ka Põhjamaade ettevõtteid, kes tahaksid Ukraina turule siseneda.
 
Lehari: Miltton toetab maailmamuutjaid. Aitame Ukrainat nende muutuste ja arengute keskel – senised Miltton Eventsi osalusega projektid on näiteks Diia.Business hub, YES Forum või meie pidev töö ÜRO institutsioonidega. Juba praegu toimiv koostöö võib olla veelgi tõhusam, kui meil on igapäevaselt Kiievis jalg maas.

Suurepärast avaliku sektori ja erasektori koostööd erinevates valdkondades, mis Eestis juba toimib, saab jõustada ka Ukrainas. Usun, et Ukrainal on potentsiaal saada üheks innovaatilisemaks riigiks Euroopas. Innovatsioon vajab inimeste kokkuviimist läbi sündmuste ehk suhtlemist, kohtumisi ja koostööd. Just seda saame toetada, luues ja nõustades protsesse, strateegiaid, korraldades konverentse ja mitmesuguseid sündmuseid ning toetades diplomaatilisi delegatsioone.

Kuidas toimib Milttoni äritegevus Ukrainas?

Tetiana: Oleme selles faasis, kus avastame klientide vajadusi ja huvi Ukraina vastu. Seda koos Ukraina ettevõtetega, kes tahaksid laieneda Euroopasse ja eelkõige Põhjamaadesse. Meie peamine eesmärk on tuua Ukrainasse kõrgetasemelised teenused. Meil on üle 400 spetsialistiga organisatsioon, kuhu kuuluvad endised poliitikud, kommunikatsiooni eksperdid, disainerid, turundajad, antropoloogid jt.

Lehari: Tetiana juhtimisel loome Kiievis pideva tugeva kohaloleku kõigi riikidega, kus on Milttoni esindused. Meie väärtuspakkumine Ukrainas on sama, mida pakume kõikides teistes riikides, kus tegutseme. Meie teenuste aluspõhimõtteks on arusaam ühiskondlikest arengutest, vaid siis saame olla head nõuandjad oma klientidele ja just seetõttu peame olema füüsiliselt kohal – et mõista paremini Ukrainat ja ukrainlasi.

Christer: Tetiana veetis juuli Kiievis, et kohtuda erinevate ettevõtete ja organisatsioonidega. Nüüd augustis-septembris on ta Helsingis ja kohtub inimestega Soomest, Rootsist,  Eestist, Lätist ja Leedust.

Kuidas kirjeldaksite hetkeolukorda Ukrainas?

Christer: On oluline mõista, et geograafiliselt on Ukraina väga suur riik, mistõttu kõik piirkonnad ei ole sõjast otseselt mõjutatud. Ja teine asi – Ukraina rahvaarv on suurem kui Põhjamaade rahvaarv kokku. See on suur turg paljude võimalustega.

Tetiana: Turg on kohandatud sõjaaja tegelikkusele. Venemaa täiemahulise sissetungi esimestel kuudel Ukrainasse oli kõik täiesti laastatud. Nüüd on umbes 90% ettevõtetest Ukrainas oma tegevust uuendanud. Isegi uued väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted tõusevad. Võimalusi leiab igalt poolt.  

Uudiseid lugedes on tunne, et Ukrainas toimub ainult häving. Aga tegelikult pannakse püsti ka uusi hooneid, ehitatakse ümber teid, sildu ja korrastatakse hävinud hooneid.

Soovime, et välismaised ettevõtted saaksid inspiratsiooni ukrainlaste julgusest ja vaprusest, kes jätkavad Ukrainas elamist, investeerimist ja äritegevust. Iga kord, kui kuuleme, et Ukraina turule on sisenemas rahvusvaheline ettevõte, motiveerib see meid veelgi. See on meie jaoks ülioluline signaal, et Ukraina ei ole üksi ja peab vastu ka ülimalt keerulistes oludes.

Lehari: Sõda tuleb peatada võimalikult kiiresti. Samal ajal on imetlusväärne, kuidas ukrainlased on sõja ajal kohanenud, et jätkata oma igapäevaelu elamist. Ukraina ettevõtted otsivad innukalt võimalusi ekspordiks ja me saame neile sel teekonnal toeks olla.

Kärt Tomp, TULI

Kõik uudised