Teist aastat järjest jagatakse Kuldmunal välja Maamuna ehk eriauhind, mis tõstab esile kestlikke töid. Auhinda toetava Swedbanki brändiosakonna juht Joosep Volkmann, kes juhib ka žüriid, jagab oma mõtteid jätkusuutlikkuse kohta.

Kõigepealt tuletame meelde, mis see Maamuna täpselt on. Eriauhind antakse välja kõikide kategooriate üleselt. Swedbank moodustab žürii, kes hindab shortlist’i jõudnud kestlikke töid. Nende seast valitaksegi välja Maamuna võitja.

Kuidas žürii teab, kas töö on kestlik või mitte? Kuldmuna konkursil tuleb iga töö juures märkida, kas töö järgib keskkonnaaspektidest lähtuvalt jätkusuutlikku ja vastutustundlikku lähenemist? Vastusevariandid on “jah/ei”.

Kui märgitakse “jah”, on töö esitajal 2500 tähemärki ruumi, et kirjeldada, mil moel järgib töö nimetatud lähenemist, kas ja kuidas mõõdeti selle kasutegurit ning millistele tulemustele ning järeldustele jõuti. Ehk siis, Maamuna nimel võistlevad tööd, mis on märgitud sõnaga “jah” ning jõudnud shortlist’i.

Esita töö Kuldmunale

Kuidas elab ESG aastal 2025? Tean, et mõni turundaja näeb asja suhteliselt tumedates toonides. Samuti muretsetakse, mis toimub Donald Trumpi käe all ses vallas USA-s. Sealne areng mõjutab kogu maailma. Lühidalt, millised tuuled praegu puhuvad?

Kõigile ja kõikjal on selge, et puhuvad muutuste tuuled. Maapind on üle maailma ja erinevates valdkondades võbelema löödud. Ka ESG-s. Hakkame sukelduma väga põnevasse aega, kus isegi homset ennustada võib olla keeruline. Aga muutuste aeg on alati olnud ka võimaluste aeg – välja jagatakse uus pakk kaarte ja lauale tekib uus mänguväli.

Brändide vaatest ei torma praegu Euroopas keegi ülepeakaela USA paati ega tõmba oma ESG põhimõtetele ja tegevustele käsipidurit, kuid õhus on ootusärevust. Jälgitakse, hinnatakse toimuvat. Viimaste aastate ESG diskussioonide valguses on jõudnud kohale teadmine, et ESG bürokraatiaga on Euroopa Liidus veidi üle pingutatud. Selleks, et end maailmakonkurentsist mitte välja mängida ja liigse agarusega kõike reguleerida, on nüüd paras aeg paar sammu tagasi astuda. 

Jätkusuutlikkus oma keskkonna, sotsiaalsete ja head juhtimist propageerivate väärtustega ei ole unustusehõlma vajumas ega olulisust kaotamas. Kaugel sellest! Kindlasti tuleb praeguses olukorras nii tegevuste, fookuste kui ka investeeringute prioriteete väga hoolega valida, kuid kliimamuutused, oma töötajate heaolu tagamine, organisatsiooni riskide haldamine ja juhtimine on organisatsioonidel prioriteediks olnud ammu enne viimase kümne aasta rohepöörde hoogustumist ning jäävad nendeks ka edaspidi. 

Võitjad on need, kes suudavad või on juba suutnud kõik ESG elemendid oma ärimudelisse integreerida.

Kui teadlikud on Eesti turundajad ja ettevõtted sinu hinnangul jätkusuutlikkusest ning kuidas nad sellesse suhtuvad?

Eestis on ettevõtete ja turundajate teadlikkus ESG teemadel juba suhteliselt kõrge ning eeskujulikke näiteid ei pea juba ammu enam tikutulega taga otsima. Rõõm on tõdeda, et paljud ettevõtted on hakanud eri lahendusi rakendama, katsetavad julgelt ning mõõdavad üha paremini ka kõigi tegevuste mõju, mis aitab kindlasti teadlikumalt kurssi korrigeerida ja reaalset mõju juhtida. Ma ütleks isegi, et Eestis on teatav ESG iduettevõtete ja innovatsiooni buum, mille tulemusel tekib loodetavasti ka hulk häid lahendusi nii ettevõtetele kui ka tavainimestele, et nende oluliste teemadega tegelemine saaks loomulikuks osaks meie igapäevaelust. 

Meil Swedbankis on näiteks kõigile oma portfelli ettevõtetele loodud jätkusuutlikkuse HUB, mis on ESG vallas orienteerumise teejuht ning annab oma ESG mõjude hindamiseks hea alguspunkti. Lisaks oleme koostöös TalTechiga loonud jätkusuutlikkuse eksperdi programmi ning korraldame oma meeskondadega ESG häkatone, mille parimaid lahendusi igal aastal katsetame. Meie eesmärk on töötada oma klientide ja partneritega koostöös, et vähendada asjatut halduskoormust ning võtta suund käegakatsutavatele lahendustele ja tulemustele. 

ESG valdkonda võiks vaadata laiemalt ning värske pilguga – leida enda jaoks lihtsus, vaadata seda kui võimalust, muuta see osaks oma ärist ja kultuurist ning leida selgelt kommunikeeritav positiivne mõju ja tulemused nii oma ärile kui keskkonnale.

Millisel tööl on potentsiaali Maamuna võita? Mis seda peaks iseloomustama? Mille järgi otsustada, kas töö sellesse kategooriasse esitada?

Maamunale võiksid kandideerida kõik, kes loovkampaaniates, disainis, üritusi korraldades või muudes turundustegevustes on suutnud laiemat mõju avaldada meie Maamuna jätkusuutlikkusele. 

Kokkuvõtvalt võiks töö auhinna võitmiseks olla:

• loov – loovkonkursile omaselt peaks lähenemine olema uuenduslikult üllatav ja eristuma teistest;
• mõjuv – sellel peab olema reaalne ja mõõdetav mõju sihtrühmale või laiemalt ühiskonnale;
• jätkusuutlik – kasuks tuleb ka skaleeritavus, et lahendust oleks jätkusuutlikult võimalik tulevikus rakendada.

Esita töö Kuldmunale

Mille järgi sa žürii moodustasid?

Žüriid koostades oli oluline kaasata eksperte, kes mõistavad turundust, loovust ja jätkusuutlikkust süvitsi, et nende kompetentsid üksteist täiendaksid – nad suudaksid hinnata nii loomingulist kui ka strateegilist väärtust ning lahenduste reaalset mõju. 

Seega selle aasta tuumikusse kuuluvad liikmed, kes on käivitanud ja juhtinud globaalseid jätkusuutlikkuse projekte, viinud ettevõtetes ellu suuri muudatusi, aga ka leidnud igapäevaellu uusi standardeid, mis aitaksid meil meie maamunal jätkusuutlikumalt parema tuleviku suunas purjetada.

Maamuna žürii 

Juhib Joosep Volkmann (Swedbank)

• Kadi Kenk (nõunik, Tallinna Linn; endine Let’s Do It Foundation’i tegevjuht)
• Kristjan Klaats (erasegmendi ja tööandjabrändi valdkonnajuht, Swedbank Eesti)
• Kadri Ambos (jätkusuutlikkuse juht, Alexela)
• Kristiina Sepp (tegevjuht, JCDecaux)
• Raimo Matvere (kaasasutaja, Acento)
• Ott Heidmets (tegevjuht, NEXD)
• Mati Freiberg (rohevaldkonna arendusjuht, Ülemiste City; kaasasutaja, NordWis)

Kuldmuna 2025 ajakava

• Tööde esmailmumise vahemik: 01.01.2024 – 09.02.2025
• Tööde vastuvõtt: 10.02 – 12.03.2025 (23:59)
• Hilinejate vastuvõtt: 13.03 – 19.03.2025 (23:59)
• Kuldmuna pidu: 04.04.2025
• Tutvu varasemate võidutöödega Kuldmuna arhiivist

Autor: Siim Kera, TULI

Kõik uudised