Heal disaineril on anne, tunnetus ja erksad antennid, räägib disainer Jaanus Tamme, kelle ohjata on Kuldmuna disainižürii II. Intervjuus jutustame temaga haridusest, välisklientide teistsugusest suhtumisest ning kiirdisainist.

Mulluse aasta üks suurimaid disainisündmuseid oli Asko Künnapi artikkel ja kära EKA disainiosakonna ümber. Mis sa sellest kõigest arvad? 

Ausalt öeldes ei ole ma sellesse teemasse väga süvenenud. Õppisin ERKI-s disaini ja arhitektuuri ja tean, et disainiharidus ja -tase on alati kellelgi hambus olnud. Arvan, et disaini ei saagi õppida ning kogu arutelu ja kriitika tundub selle üle mõttetu.

Disain ei ole dekoratsioonikunst, mida õppida. Disain koosneb nii paljudest eri distsipliinidest. Hea disainer peab olema loogilise mõtlemisega, mõistma matemaatikat ja majanduse toimimist. Ta peab oskama Excelit, olema süviti teadlik, mida tähendab bränding, mõistma kompositsiooni ning teadma tüpograafia põhimõtteid. 

Samas peab tal olema anne, hea tunnetus ja erksad antennid ning ta peab suutma seda kõike mitte ainult visuaalselt, vaid ka verbaalselt väljendada. Samuti peab ta tundma ja oskama kasutada kõiki kaasaegseid tehnoloogiaid ja abivahendeid. Ka tehisintellektiga peab tänapäeval rääkida oskama. 

Eeldada, et seda kõike saaks koolis õpetada, on palju nõutud. Ei saa loota, et EKA-st diplomi saanud disainer liigub kohe agentuuri arvuti taha tööle ja hakkab kütma. Ega EKA kohustus pole väljastada töötajaid kuhugi vabrikusse tööle. See pole selline ala. 

Kool saab tekitada huvi, õpetada nö erinevaid tehnikaid ja anda inimesele mõttelõnga kätte. Sealt edasi on inimese enda teha, kas temast saab disainer või mitte.

Disaini kritiseerivad tavaliselt disainerid ise, aga kõige õigem kriitika tuleb ikkagi disaini tarbija poolt ning see väljendub kliendi majandustulemustes. Varem või hiljem saab klient hea ja läbimõeldud disaini väärtusest aru, sest see mõjutab otseselt tema äritulemusi.

Kõik taandub ju majandusele. Disain on üks oluline osa kogu sellest süsteemist. Hea disaini tunnetab ära iga inimene, olgu ta sellealase haridusega või mitte. Ta võib-olla ei oska kritiseerida või sõnades väljendada, mis on hea, aga ta tunnetab seda. 

Olen kuulnud paljudelt disaineritelt väidet, et klient ei saa aru või kõige hullem – klient on rumal. Tasub meeles pidada: klient ei ole mitte kunagi rumal. 

Disaineri põhiülesanne on saada kliendist aru, pakkuda talle professionaalset lahendust ja viia protsess lõpuni nii, et kõik oleks rahul ning maailm muutuks selgemaks, esteetilisemaks ja korrastatumaks. Disainer peab kogu tööprotsessi haldama ja teadma une pealt kõiki vastuseid kliendi küsimustele. “Meeldib või ei meeldi” pole disaini puhul argumendid. Disain on funktsionaalne protsess, mille tulemus on puhas intelligentne esteetika. 

Selle jutu jätkuks. Kuidas Eesti disain 2024. aastal elab?  

Elab nii nagu elab – oma elu elab. Disaini on palju muutnud nö kiirdisain ehk sotsiaalmeedia. Vähem on läbimõtlemist, kontseptuaalsust ja sügavuti minekut. Palju rohkem on dekoreerimist ja trendidega kaasaminekut. Trendid on aga lühiajalised, hea disain on ajatu. Eks aeg, ühiskond ja klientide äritulemused annavad lõpuks ise kriitika, kuidas disaini hetkeseisuga lood on. 

Tean, et teed palju tööd välisklientidega. Kuidas meie ja teiste töökultuur erineb?

Teen tõesti väljaspool Eestit palju koostööd. Samuti on paljud Eesti kliendid rahvusvahelised. Hetkel kihab sotsiaalmeedia postitustest, kus Eesti agentuurid murravad välisturgudele. 

Disainiteenust ei saa võrrelda pankade või kindlustusfirmadega, kus minnakse võtma rahvusvahelist turuosa. Minu jaoks on näitaja see, kui oled loonud rahvusvaheliselt eduka brändi koos kõige muu ümbritsevaga. 

Erinevustest võin välja tuua, et välismaal ei loe keegi tunde, vaid tehakse diile. Disaini ja loomingulise töö puhul ei saagi tunde lugeda. Pakkumises peab olema selgelt kirjeldatud, mida klient diili eest saab. Nagu enne ütlesin: disainer peab suutma verbaalselt ja arusaadavalt kirjeldada kliendile oma töö sisu. Samuti peab ta suutma vestelda ühel tasemel ettevõtte juhiga. 

Välisklient usaldab tavaliselt disainerit 100%. See tähendab, et hinnatakse kogemust ja professionaalsust ning antakse vabad käed. Professionaal tunneb ise piire ning need paneb ta paika tegev- ja turundusjuhiga. Samuti hinnatakse välismaal rohkem üksikisiku tööd. Mõistetakse, et agentuuris teeb kliendi tööd tegelikult 1-2 inimest või väike tiim. 

Nagu välja tõin, siis hinnastamise puhul tehakse diil ja kui kliendile tundub, et ta saab pakkumisest olulisemalt suuremat väärtust, on ta nõus pikema vestluseta rohkem tasuma. 

50% rahast enne tööd ja 50% töö valmimisel on norm. Raha seob, sest teenusepakkujal tekib kohustus ning kliendil õigus tulemust nõuda. Raha ei kardeta, see on väärtusest konverteeritud number. 

Milline on Kuldmunale hästi esitatud töö?

Vastavalt reeglitele (muigab – toim.). Ja nii, et paari sekundiga oleks aru saada, millega on tegu. Seega on esitlusel oluline osa. 

Mille põhjal panid žürii kokku?

Tahtsin, et esindatud oleksid oma ala professionaalid nii Eestist kui ka välismaalt. Mitte ainult disainerid, vaid ka need, kes reaalselt tajuvad kliendi vajadusi ja teevad koostööd mainekate rahuvsvaheliste klientidega. Tahtsin võimalikult laia spektrit. 

Esita töö Kuldmunale

Disainižürii II (hindab trükisedisaini, foto, animatsiooni, illustratsiooni ja tüpograafia meisterlikkust ning keskkonnadisaini)

Juhib: Jaanus Tamme

• Samuli Karala (loovjuht ja fotograaf, Karala Creative London)
• Zed Anwar (vabakutseline kunstiline juht)
• Andrei Jakovlev (loovjuht ja disainer)
• Joosep Volk (vabakutseline loovjuht)
• Tõnu Sikk (disainer)
• Uku-Kristjan Küttis (kaasasutaja ja loovpartner, AKU)
• Marika Mäsak (turundusjuht, MyFitness)Žüriid kogunevad WIP Maakris. Teeme rutiinist elamuse!

Autor: Siim Kera, TULI

Kõik uudised