Jolos on esimene agentuur Eestis, kes sai rahvusvaheliselt tunnustatud ISO 20121 sertifikaadiga. ISO 20121 on rahvusvaheliselt tunnustatud standard, mis aitab üritusi jätkusuutlikult korraldada, st et üritusel oleks keskkonnale võimalikult vähe negatiivset mõju ning ühiskonnale rohkem positiivset mõju.

Miks on ISO standard Jolose jaoks oluline? 

Jolosel oli soov jõuda enda jätkusuutlikkuse teekonnal punkti, kus lihtsalt ei räägita jätkusuutlikkusest, vaid seda toetab usaldusväärse kolmanda osapoole kinnitus. ISO 20121 sertifikaat aitab tõestada, et Jolose jätkusuutlikkuse teenus on teaduspõhine ja tõestatud. Taolised sertifikaadid aitavad vältida ning ennetada rohepesu ning väidete asemel on olemas reaalsed ja kindlustunnet tekitavad tõestused. 

Lihtsamalt öeldes tähendab ISO 20121 sertifikaadi omamine, et ettevõttel on paigas juhtimissüsteem, mis võimaldab üritusi jätkusuutlikult korraldada ning seda mõistavad kõik Jolose tiimiliikmed läbi ja lõhki. Ühtlase kvaliteedi tagamiseks on kõik asjad must-valgelt kirja pandud ning kehtestatud on reaalsed reeglid, mida tutvustatakse juba igale uuele liikmele.

“Tänu ISO sertifikaadile oleme õppinud ka paremini juhtima ja kontrollima oma äriprotsesse, sest sertifikaadi jaoks oleme paremini määratlenud, millist pikaajalist positiivset mõju soovime oma tegevusel nii keskkonnale kui ühiskonnale avaldada. Aastase protsessi jooksul, mil me oleme ettevalmistusi teinud sertifitseerimiseks, oleme seadnud konkreetsed mõõdetavad eesmärgid, mille nimel kogu meie tiim tööd teeb,” märgib Jolose jätkusuutlikkuse juht Katre Kahre. 

Mis kasu kliendid sellest saavad?

Paljudel ettevõtetel on majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnasäästliku arengu edendamine äritegevuse lahutamatud osad. Tehes koostööd ISO 20121 sertifitseeritud agentuuriga, võimaldab see klientidel parandada oma ESG (keskkonnaalased, sotsiaalsed ja juhtimisalased) tulemusi ning lihtsustab ESG raporteerimist. 

Sertifikaat tagab klientidele kindluse, et ettevõte järgib rahvusvaheliselt tunnustatud standardit kõikide ürituste korraldamisel kogu ürituse elutsükli vältel. On ka ettevõtteid, kelle praegused eesmärgid otsest sertifikaati ei nõua, kuid siiski on hea teada, et tehakse koostööd partneriga, mis on end ette valmistanud tuleviku vajadusteks ning on pädev jätkusuutlikkuse teemadel.

Jolos on välja töötanud kindlad protsessid ja jätkusuutlikkuse kriteeriumid, mida ürituste korraldamisel rakendatakse. Majasiseselt jagatakse üritused kahte kategooriasse – jätkusuutliku lipulaeva üritused, kus jätkusuutlikkus on korraldamisel prioriteetne maksimaalsel viisil ning kõik ülejäänud üritused, mis vastavad Jolose jätkusuutlikkuse baastaseme nõuetele. 

“Kõige selle juures on paranenud ka meie üldise organisatsiooni efektiivne juhtimine ja töötamise loogika. Head meelt teeb, et kogu Jolos on jätkusuutlikkuse nurgakivina hästi vastu võetud ning kardetud kuiv bürokraatia ei ole reaalsuseks saanud. Selle asemel oleme oma organisatsiooni põhiloogikad üle vaadanud, mis aitab meid suurte rahvusvaheliste projektide juures tagada ühtlast kvaliteeti ja jätkusuutlikku mõtteviisi,” märgib Jolose partner ja kaasasutaja Martin Rauam.

Kuidas näeb välja ISO sertifikaadi protsess? 

Üheks suureks sammuks oli ka ülimahuka ISO standardi dokumendi põhjalik läbivaatamine. Aasta jooksul on Jolos selle dokumendi abil välja töötanud nii operatiivseid protsesside kirjeldusi kui ka teinud riskianalüüse ja nende maandamise tegevuskavasid ning analüüsinud erinevate sidusrühmadega koostööd.

“Ei saa salata, et protsess on olnud väga raske. Alles aasta hiljem hakkasime päriselt aru saama, miks kõik need standardis välja toodud nõuded on olulised ja kuidas need päriselt meie visioonile kaasa aitavad,” räägib Katre. 

Kui kõik standardis nõutu ja välja töötatud sai kirja pandud, tuli läbida kahe kaheastmelise auditeerimise protsess. Eestis ei suudetud leida ettevõtet, kellel oleks võimekust Jolost konkreetse ISO standardi osas auditeerida. 

Lõpuks tulid auditeerima Iirimaalt pärit ürituste ISO kogemusega professionaalid. Esimesel auditeerimisel hinnati Jolose plaane ja senist tööd, nii töötajate kui ka juhtkonna panust jätkusuutlikuma organisatsiooni ehitamisel. Detsembris toimus teine auditeerimine reaalses töökeskkonnas, mis hõlmas hulgaliselt intervjuusid ja kõikide dokumentide ning protsessidega tutvumist. “Ja jaanuaris saime imelise sõnumi, et läbisime auditeerimise ja omistasime ISO 2121 jätkusuutlikkuse sertifikaadi,” rõõmustab Katre.

Jätkusuutlikkus on kindlasti praeguse generatsiooni üks suurimaid väljakutseid ning sertifikaadi saamine ei tähenda selle väljakutse lõpuleviimist. ISO sertifikaat on elav ja pidevalt uuenev, seda tuleb igal aastal uuesti auditeerida ning see tähistab Jolose jaoks eelkõige olulist verstaposti, millelt täie auruga edasi liikuda.

Autor: Francesca Buntsel, Jolos
Toimetas: Kärt Tomp, TULI

Kõik uudised