Miks on oluline mõõta iga ürituse osa, alates elektritarbimisest kuni iga kasutatud patareini? Jolos viis läbi ürituse jalajälje mõõtmise, kus parema tuleviku planeerimiseks hinnati iga ürituse osa.

Ürituse süsiniku jalajälje mõõtmine annab võimaluse mõista, millistele ürituste aspektidele peaks rohkem tähelepanu pöörama, et keskkonnamõjusid vähendada. Ilma mõõtmiseta ei saa olla kindel, kas keskenduma peaks kaupade transpordi vähendamisele, keskkonnasõbralike auhindade hankimisele või hoopis taimse toidu osakaalu suurendamisele. Ürituse süsiniku jalajälje mõõtmisest, selle vajadusest ning andmetest räägib artiklis Jolose jätkusuutlikkuse juht Katre Kahre. 

Jolos on koostöös Sustinerega ürituse süsiniku jalajälje mõõtmise teenuse arendamisse omajagu ressurssi panustanud. Esimeseks huviliseks kogu ürituse süsiniku jalajälje mõõtmisel sai tarkvaraettevõte Helmes. 

“Mõõtsime Helmese töötajate tänuüritusel hoolikalt igat detaili, alustades lihtsamatest asjadest nagu elektri, vee ja gaasi tarbimine ning külaliste, meeskonna ja kaupade transport ning jõudes toitude, jookide, dekoratsioonide, menüüde ja auhindade jalajälgedeni,” tõi Katre välja. 

Helmese töötajate tänuüritus toimus 2023. aasta veebruaris Tallinna Lillepaviljonis ning kohal oli 213 külalist. Tegemist oli klassikalise piduliku galaüritusega, kus pakuti à la carte õhtusööki, tunnustati töötajaid ning nauditi kvaliteetset meelelahutust. 

Iga aspekt hällist hauani 

Ürituse süsiniku jalajälje hindamine viidi läbi olelusringi hindamise (LCA) metoodikast lähtudes. Olelusringi hindamine on ISO standarditega reguleeritud terviklik meetod toote või teenuse kogu olelusringi keskkonnamõjude hindamiseks. 

Teisisõnu on see terve ühe detaili elutsükli – alates selle loomisest kuni hävitamiseni – keskkonnamõjude mõõtmine.

“Näiteks, kui auhind koosnes viies osast ja need osad tulid eri kohtadest, siis võtsime seda auhinna jalajälje arvutamisel arvesse,” ütles Katre. “Toitude ja jookide puhul võtsime arvesse tooraine tootmise mõju ning selle transporti päritolumaalt Eestisse. Lugesime üle iga patarei, mis LED-küünalde sees oli ning iga ruutmeetri materjali, millest me selle ürituse tarbeks midagi ühekordset tootsime.”

Eesmärk polnud mitte ainult mõõta, vaid ka vähendada mõju, mistõttu spetsiaalselt selle ürituse tarbeks toodetud asju või vahendeid osteti vähesel määral. 

Näiteks prinditi menüüd ja kokteilimenüü vanade Kehra paberivabriku tootmisjääkidele, mille mõju süsiniku jalajäljele ei kajastu. 

Mõõtmise suurim väljakutse

Võib jääda mulje, et suurimaks murekohaks võib kujuneda lõpmatud Exceli tabelid ja keerukas andmetetöötlus. Peamine keerukus seisnes aga selles, kuidas motiveerida inimesi lisaliigutusi tegema. Pole just tavapärane, et koostööpartnerid peavad esitama infot selle kohta, kui palju nende poolt üritusele toodav kaup kaalub ja kui palju kilomeetreid sellega sõidetakse.  Suuremate muutuste jaoks peaks kogu sektor ühes sammus astuma.

“Meie sektorile on see teema veel uus, seega peame tegema palju selgitustööd selle kohta, miks me inimestelt ja ettevõtetelt andmeid küsime,” tunnistas Katre. “Samas, kui osapooled on aru saanud, milleks see kõik vajalik on, on tagasiside valdavalt väga positiivne. On selgelt näha, kui oluline on teha selgitustööd, et inimesed mõistaksid paremini meie küsimuste eesmärki.”

Andmed 

Toit 

Iga toidu ja komponendi süsiniku jalajälje mõõtmise tulemusel selgus, et toiduainete seas oli üritusel suurima süsiniku jalajäljega šokolaad. Selle keskkonnajalajälg on 175 korda suurem kui näiteks õuntel või porganditel. Põhjus peitub kakaoistanduste rajamises, mis toob kaasa troopiliste vihmametsade hävitamise ja sellega kaasneva suure maakasutuse muutuse jalajälje. 

Teadlikud toiduvalikud võivad oluliselt vähendada ürituse keskkonnajalajälge. Näiteks taimse ja loomse tooraine keskkonnajalajälje vahe võib olla 10-50 kordne. See ei tähenda, et peab täielikult taimsele menüüle üle minema. Alustuseks on hea soovitus piirata üritusel veiseliha (Eesti rohumaaveis on siinkohal erisusega), lambaliha ja piimatoodete kasutamist.

Transport

Kõige suurema keskkonnamõjuga oli transport, mis moodustas 51% ürituse kogu jalajäljest. Arvestastatud oli külaliste ja töötajate saabumine, samuti kaupade ja teenuste transport. Tulemused näitasid, et transpordi keskkonnamõju ürituse jalajäljele sõltub peamiselt sellest, kuidas inimesed kohale jõuavad. Kui pool külastajatest oleks kasutanud trammi, trolli või jalgratast, oleks keskkonnamõju olnud poole väiksem. Seepärast on oluline eelistada asukohti, mis on ühistranspordiga hõlpsasti ligipääsetavad. 

Energia

Ürituse süsiniku jalajäljest oli kolmandal kohal energia, moodustades kogu ürituse CO2-st 10%. Võimalik lahendus oleks see, kui ürituste toimumiskohad läheksid üle roheenergiale, mis on tavalisest elektrienergia CO2st ligi 92% väiksem. Hea näide sellest, kuidas jätkusuutlikkusele panustamine võib olla ka konkurentsieeliseks.

Jäätmed

Jätkusuutlike ürituste puhul pööratakse suurt tähelepanu jäätmete haldamisele, kuna iga asja tootmine, transportimine ja teenuse osutamine nõuab märkimisväärset energiat ja vett. Kuid kui vaadata jäätmete tekitatavat süsinikujalajälge, siis üldiselt moodustavad jäätmed ürituste kogujalajäljest peaaegu kõige väiksema osa.

Teadusega muutuste poole 

Ürituse süsinikujalajälje mõõtmine annab võimaluse teadusele tuginedes teha järgnevatel üritustel konkreetseid keskkonnateadlikke samme. Ainult kõhutundele toetudes võib juhtuda, et nähakse palju vaeva keskkonnasõbralike siltide tootmisega, kuid hoopis suurema mõju võiks saavutada menüü muutmisega. Kõige suuremaks väärtuseks on aga see, et andmete analüüsist tehtud järeldusi saab kasutada nii klientide, töötajate kui ka koostööpartnerite teadlikkuse tõstmiseks. 

Autorid: Katre Kahre ja Francesca Buntsel, Jolos

Kõik uudised