Mullu võidutses TULImustal projekt nimega “Apteeker Melchiori filmide kommunikatsioon”, mis oli parim tulemusturunduse kategoorias ning haaras endale ka Grand Prix. Töö teinud Agenda PR-i partner Janika Ritson jagab soovitusi, milline on hea TULImusta töö.

Kuidas teha ja esitada tööd, mis on edukas mitmel rindel? Kui tagasi vaadata, siis mis Melchiori kommunikatsiooni edu saladus oli? 

Apteeker Melchiori filmide kommunikatsiooni edu võti oli eristumine ja järjepidev proaktiivsus kommunikatsioonis, mida viisime kolme aasta jooksul ellu tihedas koostöös filmitootjatega. Kuna see oli Eesti läbi aegade suurim filmitootmine – nii meeskonna kui ka eelarve mõttes – pidi kommunikatsioon olema vähemalt sama vägev. Filme toodetakse ju igal aastal väga palju, aga vaid üksikud saavad samaväärse tähelepanu osaliseks.

Otsisime pidevalt eristuvaid lahendusi, mida pole varem filmide kommunikatsioonis kasutatud. Näiteks olid ajakirjanikud kaasatud juba võtteperioodil. Kui armastatud saatejuht osaleb filmivõtetel taustanäitlejana, siis on see huvitav nii televaataja kui ka saate toimetuse jaoks. Sealt saab põnevat materjali, mida kasutati teles mitme aasta vältel. See on vaid üks näide.

Apteeker Melchiori puhul algas edu filmist endast. Seda projekti tegi pühendunud meeskond ja kõik osapooled – alustades produtsentidest Tanel Tatterist, Kristian Taskast, Esko Ripsist, Veiko Eskenist ja Armin Karust kuni režissöör Elmo Nüganeni ja näitlejateni – panustasid kommunikatsiooni omalt poolt väga palju aega ja loovaid ideid. 

Koostöös meediaga töötasime põhjalikult sisu kallal – et lugejal, televaatajal või raadiokuulajal oleks põnev, et ta saaks midagi uut teada näiteks keskaja või Tallinna ajaloo või Indrek Hargla loodud Melchiori maailma kohta. Kommunikatsioonis saame luua tähendusi ja anda konteksti, mis lisas filmile väärtust ja andis publikule põhjust minna kinno. Oma roll oli ka meelelahutuse pakkumisel, eriti digikanalites.

Me olime seal, kus olid meie sihtrühmad – Apteeker Melchiorit võis kohata “Pealtnägijas”, linnatänaval, kaubanduskeskuses, Instagrami feedis, apteegis, kellegi pusa seljal, keskkooli ajalooprogrammis ja veel päris paljudes kohtades. Seda mitte ainult Eestis, vaid kokku 15 riigis.

Eristuda aitasid kastist väljas lahendused. Näiteks ekskursioonid vanalinnas Melchiori radadel, näitused ja eriüritused üle kogu Eesti. Suur osa nendest tegevustest sündis mitte kopsaka rahakoti, vaid entusiastlike inimeste ja loovate ideede abil.

Olid mullu žüriis. Mida TULImusta tööd esitades silmas pidada?

Eelmisel aastal oli mul tõesti olukord, kus olin žüriiliige ja samal ajal esitasin konkursile oma viimaste aastate mahukaima töö. Reeglid näevad aga ette, et enda või oma ettevõtte kolleegide töö arutelus ja hindamisel pole võimalik osaleda. 

Konkursile töö esitamise esimene ja kõige tähtsam soovitus on lugeda põhjalikult reglementi. Žüriiliikme aeg on piiratud ja tal tuleb süveneda kümnetesse töödesse – mida selgemalt oma töö erilisust ja tulemuslikkust esitleda, seda suurem on võimalus võita. 

Edukas konkursitöö on nagu hästi koostatud kommunikatsioonistrateegia. Seal on põhjalikult läbimõeldud ja selgelt välja toodud eesmärgid, sihtrühmad, kanalid, sõnumid, eristuvad lahendused ja mõõdikud. Tehtud töö puhul tuleb näidata, mida erilist tehti või saavutati, mis oleks auhinda väärt. Ajal, kus kõik on digitaalne ja mõõdetav, peavad ka tulemused olema konkreetselt esitatud.

Räägime ka viimase aasta kuumimast teemast: andmete ja efektiivsuse juures pole AI kasutamine midagi uut. Kuidas AI PR-is vastu on võetud ja millised on suurimad ohud? 

AI areng on toonud turule uued tööriistasid, mis aitavad vähendada tüütut käsitööd ja jõuda teatud valdkondades kiiremini soovitud tulemuseni. Kui varem räägiti sellest, et AI ei suuda inimesega konkureerida loovatel aladel, siis viimane aasta näitas, et ka see pole enam võimatu.

Agendas kasutame lihtsamaid AI-põhiseid tööriistu regulaarselt, näiteks tõlkimine või teksti koostamine on muutunud lihtsamaks. Kõige suurem probleem, mida kommunikatsiooni valdkonnas tehisaru arenguga seoses näen, on suur maht infot ja andmeid, mille puhul on järjest keerulisem kontrollida nende tõepärasust. Inimese roll väheneb lihtsama assisteeriva töö osas, aga kasvab tugeva strateegilise vaate olulisus, oskus püstitada õigeid ülesandeid ja eristada tõest infot võltsingust. Plagiaadioht ja autorluse küsimus on komplitseeritud valdkonnad, aga nendega on kunstivaldkondades alati maadeldud.

Nii nagu iga uue tehnoloogiaga – võidavad need, kes oskavad uusi lahendusi kõige kiiremini ja tõhusamalt rakendada. See kehtib ka loovus- ja efektiivsuskonkurssidel.

Vahepeal endiselt vastandatakse loovust ja efektiivsust. Samas on loovus lihtsalt üks vahend, kuidas olla efektiivne. Kuidas kliendid asja suhtuvad: kas nad mõistavad, et loovusel on efektiivsuse juures ka oluline roll mängida? 

Kui rääkida turundusest või PR-kommunikatsioonist, siis on pea kõigi edukate projektide puhul üldjuhul oldud loov ja kasutatud erilisi lahendusi. Eristu või sure, on turunduses alati öeldud. Ja eristuda aitavad loovad ning kastist väljas lahendused.

Tõmban julgelt võrdusmärgi loovuse ja tulemuslikkuse vahele. Agenda kliendid on selles osas ka üsna nõudlikud – ainult heast ära tegemisest ei piisa ei meile endale ega klientidele. Alati tuleb leida mingi uus nurk, mis aitaks sihtrühma tähelepanu köita.

Turunduses on ka selliseid valdkondi, kus efektiivsus põhineb rohkem andmetel ja vähem loomingulisusel. Näiteks meediaplaneerimine on kindlasti tehnilisem valdkond kui turundus või PR, aga ka andmete tõhus kasutamine ja õigete järelduste tegemine vajab turu tunnetamist ja kohati kindlasti ka loomingulisust.

Kuldmunade kontekstis räägitakse, et seal edukas olemine aitab uusi kliente tuua. TULImust toimus küll esimest korda ning tuntus pole seeläbi veel liiga suur, aga kuidas teile paistis – on TULImustal edukas olemine müügiargument, mis klientidele huvi pakub?

TULImust on tõesti alles noor konkurss, mille tuntuse kasvatamisega tuleb veel tööd teha, et sel oleks sama suur mõju nagu Kuldmunal. Konkursid tervikuna toovad aga agentuurile väga palju tähelepanu ja ka uusi kliente. Eriti rõõmustavad Eesti inimesed väliskonkursside edu üle.

On valdkondi, mis paistavad avalikkuses väga palju silma – näiteks filmide kommunikatsioon – ja ka nende eest võidetud auhinnad. Film on on üks valdkondi, mille järgi Agendat tuntakse.

Iha konkurssidel võita ei tohiks aga varjutada töö sisu. Paljud võibolla ei tea näiteks seda, et me teeme ka päris palju kommunikatsioonikoolitusi või et meil on lisaks filmisektorile pikaajalised kliendid, kes tegelevad elutähtsate teenuste pakkumise, panganduse, kaubanduse, rohepöörde, kinnisvara, transpordi, kindlustuse ja paljude muude valdkondadega. 

PR-is võib olla kõige edukamaks projektiks ära hoitud kommunikatsioonikriis või edukas meediakoolitus, mis aitas kliendil enesekindlamalt kaamera ees esineda. Need on töövõidud, mida tähistame firmasiseselt, sest avalikult neist ei räägita ja konkursitöid ei saa neist kunagi.

Autor: Siim Kera, TULI

 

Kõik uudised