Miks on vaja loovagentuuril enda ajakirja? Milline on turunduse tulevik ja kuidas massist eristuda? Istusime kuumal suvehommikul Trickster Studios (varasem Zavod) kaasasutaja Karl Altrajaga maha ning arutasime, kuidas üks noor agentuur oma tööd teeb.

Tricksteril on hästi huvitav bränd, logo ja ka koduleht. Palun räägi, kuidas te selleni jõudsite? Mis selle lugu on? Kas see on esimene koht, kus erinete teistest agentuuridest?

Selleks, et meie brändi lahti mõtestada, peab aru saama, kes seda teevad. Meil on kindlasti keskmisest noorem punt, kellel on oma arvamus ja nägemus, mida me ei karda välja öelda.

Tricksteri karakter on mütoloogiline tegelane, kes ületab piire, võtab eri vorme ja loob muutust. Kultuuriliselt on Trickster keegi, kes liigub vahel heas, vahel halvas suunas, aga tänu kellele toimuvad muutused.

Meie koduleht peegeldab loodetavasti muutusi samas tuules. Elu ei ole kunagi staatiline ning meie kodulehe ja ajakirja külastajale peaks see näha olema. Need platvormid peegeldavad meie enda olemust, töökultuuri ja inimesi. Me tahame silma torgata. Keegi ei taha jääda keskpäraseks ja sellepärast oleme enda töös võtnud kindla suuna – asi peab tulema pagana hea.

Räägime natukene ka teie klientidest ja projektidest. Tricksteri kodulehel jääb silma teie eriline käekiri ning huvitavad ja kohati väiksemad tööd. Kas teil on endal suund või visioon, kellega tahate koostööd teha, kelleni jõuda?

Muidugi on meil nägemus sellest, kuhu tahame jõuda. Sihid on paigas ja töö nende eesmärkide nimel käib. Zavodi ajalugu ulatub küll 1993.  aastani, kuid sellisel kujul on Trickster alles kaks aastat vana. Meie südameasi on luua muutust ja brände rohujuuretasandil kultuuriga põimida.

Viimast mõtet peegeldab ka meie koostöö väiksemate brändide ja projektidega nagu näiteks Valga Hot Shorts, VIUU või Paavli Kultuurivabrik. Need projektid võimaldavad meil tegutseda sügaval kultuuris ning luua tööd, mille mõju on tajutav. Tihtipeale saadavad neid projekte loominguliselt vabamad käed.

Teisalt, meie soov pole kindlasti teha koostööd ainult nišiprojektidega – töötame loomulikult ka suuremate klientidega. Meie ambitsioon on kindlasti teha koostööd kõige-kõigematega. Meid nähakse tihti kui alternatiivskeene agentuuri, mis on Z-põlvkonna, sotsiaalmeedia vms kallakuga, kuid reaalsuses suudame klientidele pakkuda ka klassikalist integreeritud turundust, nagu kõik teised.

Ilmselt peegeldab tricksterlikku lähenemist hästi hiljutine koostöö adidasega, mille käigus andsime mahakandmisele läinud tooted Eesti, Läti ja Leedu kunstnikele, kes said selle materjaliga luua erinevaid kunstivorme. Leedus võeti üks töö isegi näituselt maha, sest see oli mõne arvates liiga radikaalne, kuid kõlapind, mida sellise piire nihutava ja mitte väga klassikalise kampaaniaga saime, oli vägagi arvestatav. Tricksteri eesmärk ongi võimalusel alati kastist välja lahendusi mõelda.

Kas kastist välja mõtlemine on alati tahtlik või on see vahel tingitud ka eelarve nappusest?

Arvan, et kümnest agentuurist seitsmes öeldakse praegu, et klientide turunduseelarved võiks suuremad olla, aga ma ei taha selle taha pugeda, sest eelarved peegeldavad majandusolukorda. Me ei saa mõjutada üldist majandust, kuid saame alati mängida põnevate ideedega. Kas idee läheb käiku, sõltub paljuski sellest, kui riskialtid on turundusjuhid teisel pool lauda.

Lisaks on paratamatu, et kui majanduses on keerulised ajad, siis teeb turg oma korrektuurid. Kõik peavad jalad kõhu alt välja võtma ning keerulistes tingimustes võidavad need, kes rohkem pingutavad.

Rääkisite eelmisel aastal meie portaalis, et lisaks nimele vahetus ka kogu agentuuri sisu ning visioon. Kas vahepeal on veel midagi muutunud?

Arvan, et sisu ei ole muutunud, vaid pigem arengus olnud. Meie identiteet vahetus peale nimemuutust veel korra, kuid mõtteviis loovtööst on jäänud samaks ning praeguseks on see hästi väljakujunenud. Teame, mida teha tahame ning milline on meie käekiri. Kui keegi peaks nüüd küsima, milline see täpselt on, siis seda on raske sõnadesse panna. Eks minge tutvuge meie kodulehelt ning saate ise aimu.

Finantsiliselt oleme teinud samme ülesmäge. Viimased kaks aastat on olnud keerulised, kuid mida aeg edasi, seda tugevamaks ka see vundament muutub. Mina ning Marcus (Tricksteri kaasasutaja – toim.) tulime pardale, siis kui paat (Zavod – toim.) oli tormi keskel, kuid nüüd liigume kindlal kursil rahulikumatel vetel.

Oleme palju tähelepanu pööranud tiimi heaolule, kliendibaasi arendamisele ning ise kasvamisele. Hiiglaslikest kasuminumbritest veel rääkida ei saa, kuna oleme alles noor ettevõte, seega arvan, et see on okei.

Meil on kõrged ambitsioonid ning õnneks ka kaastöötajad, kes meid aeg-ajalt maa peale tagasi toovad. Mõlemat on heaks tasakaaluks vaja  –  suured unistused on vajalikud arenguks, kuid samal ajal tuleb ka arveid maksta. Nii see käib.

Andsite sel aastal välja omaenda ajakirja Trickster Magazine. Ka see pole ühele agentuurile tavaline ettevõtmine. Kust idee tuli ning kelleni jõuda tahate?

Magazine’i idee tuli tegelikult juba ammu. Põhjuseid, miks seda lõpuks tegema hakkasime, on samas päris palju. Üks väga loogiline põhjus on Tricksteri brändi tuntuse kasvatamine.

Teadsime, et pärast nime vahetamist peame pingutama, et inimesteni jõuaks teadmine Tricksterist. Mõtlesime alguses, et hakkame oma tegemistest rohkem Instagrami ja Facebooki postitama. Tõdesime kiiresti, et see pole tricksterlik. Postitusi ja story’sid võivad teha kõik, kuid see ei ole meie ega nihuta piire. Paralleelselt otsisin koos meie loovjuhi Anne Vetikuga tiimile rohkem lisaväljundeid, et kõiki ka aeglasematel perioodidel tegusana hoida. 

Nendel hetkedel, kui agentuuri töökoormus on madalam, on ajakiri hea variant, kuidas augud efektiivselt täita. Samuti oli meil soov anda loovtiimile platvorm, kus end välja elada ja teha asju, mis neile meeldivad. Praegu oleme iga kuu umbes kümme lugu teinud, kuid tahaksime tulevikus nii seda numbrit kasvatada. Samas – kvaliteet üle kvantiteedi. 

Läbi lugude saame teha huvitavaid pakkumisi ka klientidele. Viimati tegime loo naistest, kes on DJ-d. Järgmine kord saame mõne ägeda projekti raames kliendile välja pakkuda, et kasutame kampaanias neid tüdrukuid, kellest meil juba tutvustav lugu olemas on.

Olete öelnud, et kui pole noori, kes läheks pea ees seintest läbi, siis agentuur ei toimi. Kui pole saladus, siis mis on viimase aja kõige paksem sein või õppekoht olnud?

Arvan, et üks hea õppekoht, millega me alguses Marcusega ei arvestanud, on, et turundus ning turundusjuhid on tegelikult palju konservatiivsemad, kui pealtnäha paistab. Kui rääkida mõne agentuuri või loovjuhiga, siis tuleb välja, et lahedaid ning loomingulisi ideid on palju, kuid enamik neist kirjutatakse sahtlisse, sest klient ei tule nendega kaasa.

Teine suur õppetund on olnud, et kõik võtab palju rohkem aega, kui alguses ette kujutasime. Zavodi ja Tricksteri tiimide ühendamisel oli alguses meeskonnas 18 inimest, praeguseks on see number jäänud 13 peale. Oleme leidnud hetkel mõneks ajaks tasakaalu ja püüdleme efektiivsuse poole.

Lisaks on päris suur väljakutse olnud loovuse leidmine. Olen palju pead vaevanud selle üle, et leida õiged inimesed, kellega vibe klapib ning siis läheb ka koostöö libedamalt. Head ja talendikad inimesed on selles äris A ja O.

Tricksterist on viimase paari aasta jooksul läbi käinud palju inimesi. Mõned oleme ise kutsunud, mõned ise ära läinud ja mõnele oleme pidanud ütlema, et see koostöö ei jätku. See on olnud emotsionaalselt kurnav, kuid samas kriitilise tähtsusega, et tekiks õige tiimikeemia.

Kui Trickster ja Zavod ühinesid, tundsin kummalist mehhaanilisust. Arvan, et loovagentuur ei peaks tegema tööd nagu tehas ning projekte konveieril välja laskma. Ma ei oska hinnata, kas väljaspool tajutakse seda samamoodi, kuid olen praeguseks Tricksteri tehtud tööde üle väga õnnelik. Mis kõige olulisem – me muutume järjest paremaks. Eelmisel aastal saime ka esimese Kuldmuna, seega midagi oleme vist hästi teinud.

Tavaliselt küsitakse vanematelt tegijatelt, millised on noorte turundajate plussid, miinused ning tulevikuvaated, kuid mida sina sellest arvad?

Selle küsimuse peale jäin ausalt öeldes kõige pikemalt mõtlema. Mina, noore turundajana, arvan, et oleme ühiskonnas laiemalt, mitte ainult turunduses, jõudmas generatsioonide vahetusse. Nimetame praegust aega üleminekuperioodiks.

Vanem generatsioon agentuuride juhte ja asutajaid on valdkonna arengusse panustanud omajagu aastaid. Paralleelselt on teisel pool lauda teinud tublisid samme turundusjuhid. Tänased agentuuride ja klientide suhted on tekkinud aastate kui mitte aastakümnete jooksul.

Inimesed, mõlemal pool lauda, hakkavad lähema kümne aasta jooksul muutuma, tekivad uued suhted ja sidemed ning siis on oodata valdkonnas suuremaid muutuseid. Seejärel hakkame rohkem nägema seda, millised need noored turundajad on, kes samu brände edasi hakkavad arendama. 

Hetkel on vara öelda, kuna niite tõmbavad endiselt vanemad tegijad. Noortes on kindlasti rohkem mässaja mentaliteeti ning julgust erineda. Ajastu, kus on üles kasvatud, on ikkagi täiesti teine. 

Käisime alles hiljuti ühele kliendile loovideed tutvustamas, kuidas Z-generatsiooni jaoks bränd huvitavamaks teha. Rääkisime oma mõtte ära, mille peale klient ütles vaid, et tema sellest aru päris hästi ei saanud, aga ei peagi saama. Tema pole ju sihtgrupp. Ilmselt ei jää see viimaseks sarnaseks olukorraks, kus kliendil jääb üle vaid põhimõtteline otsus – kas julgen riskida ja katseda või mitte. Lõpuks sündis sellest tore sotsiaalmeediakampaania, mis minu arvates seda riski õigustas.

Päeva lõpuks on kahte tüüpi turundajaid – need, kes näevad turundust kui investeeringut ning neid, kes näevad seda kui kulu. Need, kes on riskialtid ja need, kes teevad asju nii nagu alati on tehtud. 

Anna Eesti turundajatele üks konkreetne soovitus. 

Üks ülikonkreetne soovitus meie poolt on see, et ettevõtted võiksid rohkem panustada kultuuri, nähes seda mitte heategevuse vaid turundusinvesteeringuna. Arvan, et rohkem brände võiksid sponsoreerida sportlasi, üritusi või hoopis heategevusorganisatsioone. Loomulikult neid, kelle valdkond sobitud ettevõtte äriga ning missiooniga.

Mõtleme näiteks olümpiamängudele ning kuidas suured brändid, nagu Coca-Cola, Visa, Nike või LVMH suutsid maailma suurima spordiürituse enda kasuks pöörata. See on imetlusväärne. Ka meie turul on sarnased võimalused. Need nurgad tuleb lihtsalt üles leida ja nendega kaasas käia, päriselt toetada ja panustada nii nõu kui ka jõuga. 

Nende koostööde ümber saab ehitada lugusid, siirast brändikommunikatsiooni ning loomulikult integreerida sinna oma tooteid. Vähem fiction’it, rohkem päris lugusid.

Mis on veel sinu viimased mõtted Tricksterist, teie tegemistest või turundusvaldkonnast?

Arvan, et kui võtsime Zavodiga ühinemise avantüüri ette, vaatasid päris paljud sellise pilguga nagu oleksime hulluks läinud, olime siis Marcusega 21-aastased.  Enamik meie töötajatest oleks võinud vanuselt olla meile ema ja isa eest. See oli nii meile kui ka teistele alguses korralik šokk, aga kohanesime ja tegime asju täpselt niimoodi edasi nagu õigeks pidasime.

Meie soov toona oli teha kiiresti pikki samme selle poole, et saavutada arvestatav suurus, millega oleksime võimelised konkureerima kõige kõrgemal tasemel. Töötada tiimiga, kes on oma ala professionaalid ning kellega saaks maailma vallutada. Seejärel teha samm edasi, laieneda ja areneda veelgi. Mõned sammud on astutud, kuid pikk tee veel on ees. Ambitsioonid on aga endised.

Samas on mul endiselt tunne, mis saatis mind kaks aastat tagasi, et kuigi Eesti agentuurid teevad tõesti tipptasemel tööd, on meie turg väga killustunud. Loovagentuuride finantsaruannetest peegeldub vaid see, et kasuminumbrid on kesised ja eksport sisuliselt puudub. Klassikalises võtmes ütleb loogika, et kui pole kasumit, siis pole millestki teha investeeringuid, näiteks välisturgudele laienemisesse.

See kõik peegeldubki lõpuks selles, mis ma eelnevalt rääkisin, et peab tulema peale järgmine generatsioon, kes on avatumad koostööle ning kes tulevad uue nägemuse ja ambitsiooniga. Seavad pikaajalised sihid ja liiguvad nende poole. Minu soov on igatahes see, et Eestist kasvaks välja suurem jõud, kes suudab rahvusvaheliselt laieneda ning valdkonna kompetentsi maailmas tutvustada. Siit igatahes mõtteainet kõigile valdkonna inimestele.

Autor: Anette Viin, TULI praktikant
Toimetas: Siim Kera, TULI

Kõik uudised