Kas kõik Eesti agentuurid peaksid endale AI-spetsialisti hankima? Uurime seda Ivar Krustoki käest, kes asus hiljuti Initiative’i Chief AI & Innovation Officeriks. Varem oli tal täpselt sama ametinimetus Delfis. Maakeeli on tegu tehisintellekti ja innovatsiooni juhiga.

Omal ajal OMD-st karjääri alustanud Ivar Krustok on ringiga meediaagentuuri tööpõllule tagasi jõudnud. Initiative’is on tema spetsialiteet tehisintellekt. Kohtume mehe esimese töönädala lõpus.

Kuidas algus läinud on ja mida sa täpselt tegema hakkad? Kuidas see ametikoht meediaagentuuri sobib? 

Tegin viimati digimeedia plaani umbes 10 aastat tagasi. Huvitav on see, et Exceli tabel, mis kliendile saadetakse, on selle ajaga nii vähe muutunud.

Näen, et paljud protsessid on justkui kuhugi kinni jäänud. Kogu aeg on küll uusi asju juurde ehitatud, ent vähem on mõeldud sellele, kuidas protsessi praegu nullist alustada. Loodan, et suudan protsesse kiirendada. Sageli on muudatuste suurim valu see, et jäädakse kauaks üleminekufaasi. Pikk vaevlev periood ruineerib. Tahaks, et muudatus oleks kiire nagu plaastri eemaldamine.

Kui ettevõttel – ja ma ei räägi ainult meediaagentuuridest – on kliendid, siis tegevused, mida nendega tehakse, on hästi laiali ja killustunud. Tekkima peaks keskne kliendi aju, kuhu kõik tegevused kokku jõuaks.

Delfis oli sul sama ametinimetus. Kas sa tunned, et meediaagentuuris on selle teemaga rohkem võimalusi tegeleda kui meediamajas? 

Ma ei oska öelda, kas rohkem või vähem. Meediamaja puhul on valupunktiks tehisintellekti keeleoskus. Ajakirjanduses on see väga oluline. Paljudel ajakirjanikel on oma stiil, mida osa lugejaskonnast naudib.

Ma arvan, et tehisintellekt ei suuda kirjutada ajakirjanduslikku teksti nii hästi, et lõpptarbija seda hindaks. Suvalisele ühemeheblogile võib tehisintellekti tekst sobida, aga jõuda tehisintellekti kasutamisega ajakirjanduses sellisesse punkti, kus kõik rahul oleks, on väga suur töö ning nõuab palju ressurssi.

Agentuuris on minu töö võib-olla paar grammi kergem. Mudelid on kordades lihtsamad ning eesti keele piirang palju väiksem. Presentatsioonid ja meediaplaanid on põhimõtteliselt andmeread.

Kas turundajad saavad lõpuni aru, kui palju tehisintellekt turundust mõjutab ja mõjutama hakkab? 

Ega me keegi ei mõista seda päris hästi. Isegi mina päris hästi ei mõista, sest väga pisikesed asjad võivad tulemust mõjutada. Olen viimase paari aasta jooksul päris mitu korda tundnud, et kui ma kuu aega tagasi ütlesin, et miski pole võimalik, siis kuu aega hiljem oli mul juba teine vastus.

Üks näide on minu arvamus SaaS-teenustest. Ühel hetkel mõtlesin, et selle turuga väga midagi ei muutu. Praegu ütleksin, et ma ei näe vähest väärtust pakkuvatel SaaS-teenustel tulevikku.

Millel sa veel tulevikku ei näe? 

Arvatakse, et arendajatel läheb raskeks. Võib-olla juuniorarendajatel küll, aga arvan, et neil, kes oskavad ärist aru saada ja probleeme kiiresti lahendada, pole põhjust muretseda. Nad suudavad masina abil prototüübi valmis teha ja paari päevaga laivi panna.

See võib olla parem lahendus kui see, et sada inimest nokitsevad kuskil aasta aega. Selliseid positsioone ja ameteid on ettevõtetes palju. Kontorikeskkonnas võidavad pikas plaanis need, kes oskavad protsesse hästi kirjeldada ja teavad, millist tulemust vaja on. Ülejäänud teeb masin.

Kas turundajad kasutavad tehisintellekti õigesti? Või ollakse stampides kinni? 

Ma ei tea. Minu arvates on igas valdkonnas põhimureks aeg. Arvan, et paljud inimesed on tehisintellektis pettunud. Ma ise pettun ka iga päev. Vahel on hommikul kõik suurepärane, aga õhtul tundub, et kuna ameeriklased on üles ärganud ja platvormi kasutama hakanud, siis on see lolliks läinud. Platvormil pole lihtsalt piisavalt ressursse.

Mulle tundub, et paljud inimesed proovivad ühe korra ja kui nad ei saa enda jaoks päris õiget vastust, annavad alla. Samuti jagatakse palju mõttetuid käske. Keegi just ütles, et nii tore oleks, kui tehisintellekt vastaks kõigile ta kirjadele.

Kui sa pead kirjade vastamiseks nii palju pingutama ja su suurim ambitsioon on, et tehisintellekt sinu asemel neid kirjutaks, siis on su probleem milleski muus. Sa ilmselgelt tegeled liiga palju oma meilidega, kuigi su positsioon eeldaks hoopis midagi muud.

Me tegelikult ei hooma kõiki võimalusi? Me mõtlemegi, et las ta vastab meie meilidele, aga ei kujuta ette, millega ta veel aidata võiks? 

Koolitustel räägitakse, kui võimekas ja tore kõik on, aga kui inimene tööle tagasi läheb, siis tal on ees valge leht ja üks kast ja ta ei tea täpselt, mida ta nüüd tegema peab. Räägiti, et sellega saab kõike teha, aga mida nüüd teha?

Et ei oska kuskilt alustada?

Ideaalmaailm on selline, et sul on mure ja sa suudad selle masinale ära seletada. Sa ise ei peagi teadma, millised vahelülid on või mis platvormi kasutada. Masin võiks meie valusid lahendada, aga mul on tunne, et tihti ei kasutata seda valude lahendamiseks, vaid nagu kaaslasena, nunnu abilisena.

Vist ka psühholoogina.

Loodan, et Eestis mitte väga.

Sa oled selle teemaga väga hästi kursis. Kui palju sa eetilistele ja moraalsetele küsimustele mõtled? Alustades sellega, et osad ütlevad, et see vähendab inimeste kriitilist mõtlemist, lõpetades sellega, et seda kasutatakse sõjategevuses. Kui palju sa selle üle pead vaevad? 

Kujutan ette, et sõjategevuses on masinõpet kasutatud väga kaua. Paljude selliste tehnoloogiate algpunkt ongi sõjalise vajaduse rahuldamine. Kas ma arvan, et keelemudelid peaksid otsustama inimelude üle? Ei, kindlasti mitte.

Teine asi on AI järgmine aste ehk AGI (üldtehisintellekt – toim.), mis suudab ise õppida. Kurb on see, et selle mõiste tähendust üritatakse ajapikku pehmendada ja AI-wash’ida. Usun, et keelemudelid meid AGI-ni ei vii, mis tähendab, et praegu ma suuremate küsimuste üle pead ei vaevaks.

Kriitilise mõtlemise kadumise osas olen nõus. Just rääkisin ühe Delfi inimesega uuringust, kus selgus, kui palju erinevad juturobotid sind takka kiidavad ja kriitilist mõtlemist hävitavad.

Paljud standardsed juturobotid on nagu hyperdrive’is sotsiaalmeedia. Hästi paljud – viisakalt öeldes teisitimõtlejate – kogukonnad leidsid sotsiaalmeediast veel omasuguseid teisimõtlejaid. Aga nüüd on igal inimesel oma masin, mis kiidab teda takka ja ütleb, et tal on head mõtted. Põhimõtteliselt on igal inimesel tema personaalne sotsiaalmeedia vestluskaaslane. See on laiem, huvitavam ja negatiivsem küsimus.

Milleni see viib?

Ma ei tea, ennustamine on tänamatu töö. Ega sotsiaalmeedia üldiselt pole ühiskonda heasse kohta viinud.

Kas sinu amet peaks igas Eesti agentuuris olemas olla? On see hädavajalik? 

Usun, et iga ettevõte peaks võimaldama töötajatele aega, et teemaga tegeleda. Meil on olemas tööriistad, mis suudavad metsikus koguses tööd lihtsustada. Lahendus pole see, et juhtkond surub tehisintellekti kasutamist peale, vaid et inimestel oleks aega leida koos tehisintellektiga oma probleemidele lahendusi.

Milleks sa ise tehisintellekti kõige rohkem kasutad? 

Platvormidest kasutan kõige rohkem Meta platvormi AI Manus. Sellega saan kõik tehtud. Sel pole küll head tasuta versiooni ja see on veidi kulukam, kuid tunnen, et muud pole eriti vaja. Näiteks ChatGPT eest ma enam ei maksa.

Viimasel ajal olen teinud lapsele spetsiifilisi muinasjutte. Talle meeldivad sellised tegelased nagu Numberblocksid ja üritan talle nende abil erinevaid teemasid selgeks teha.

Tehisintellekt teeb muinasjutu, mis ühelt poolt õpetab matemaatikat, aga samal ajal selgitab ka näiteks lasteaia käitumisreegleid. Seda kusjuures täitsa ilusas eesti keeles. Pildid saab ka juurde lisada, aga mu laps on AI-piltide osas kõige kriitilisem inimene, keda tean.

Ma olen enda jaoks piiri seadnud ja ma ei taha kõike tehisintellektile anda. Ma pigem kasutan seda asjadeks, mida ma ise ei oska. Minult on küsitud, miks ma ei lase tehisintellektil presentatsioone teha. Sest see on minu jaoks oluline osa, mida tahan ise teha.

See on vana võrdlus, aga mina oleksin õnnelikum, kui tehisintellekt korjaks mu sokid maast üles ja paneks need pesumasinasse. Aga ma pean seda ise tegema ja tehisintellekt üritab minult hoopis ära võtta väga palju asju, mida ma naudin.

Kui sulle meeldib teha midagi, mida AI väga oskab, siis see ei tähenda automaatselt, et sa pead selle osa oma elust ära andma. Tee ikka ise.

Autor: Siim Kera, TULI

Kõik uudised