Veel mitte väga ammu olid ajad, mil kopideks olid näitlejad ja muusikud, disaineriteks kunstnikud ning igas endast lugupidavas agentuuris nahistas midagi teha vähemalt üks avaliku elu tegelane. Sellest, kuidas uue generatsiooni kunstnik balansseerib agentuuri- ja loometööd, räägib Estookin Andreen.

Paljude meie sektori inimeste teadvusesse jõudis Estookini-nimelise andeka AD olemasolu esmakordselt viimasel Kuldmuna peol, kus noppisid päris mitu auhinda. Kus sa seni olnud oled ja mida teinud?

Olen tegutsenud aastaid kunstniku ja disainerina. Lõpetasin 2021. aastal Eesti Kunstiakadeemia stsenograafia eriala ning olin mitmete teatri-ja filmiprojektidega hõivatud. Ühtlasi tegin näituseid.

Üks nendest oli Telliskivi Loomelinnakus 2021. aastal toimunud näitus “Simulaakrum”, mis kujutas tuntud Eesti popmuusikuid. Järgneval aastal tegin näituse New Yorgis (“Flowers and Confessions”), kus pidin kümme teost mõõtudes meeter korda meeter käsipagasis üle ookeani toimetama.  

Kõige hiljutisem suurem ettevõtmine oli sel aastal Tallinnas toimunud sõjavastane näitus “Hetk” koostöös Rebeca Parbusega, kus oli kujutatud sõja hävitavaid tagajärgi linnaruumis. Antud projekt sai ka Kuldmunal tunnustatud. 

Samal ajal näituste korraldamisega olen töötanud oma stuudios Estookin Studio kui ka reklaamiagentuurides nagu Imagine/TBWA ja Tabasco. 2022. aastal sain Eesti Disainiauhindadel Noore Püssi tunnustuse. 

Oled äsja liitunud Optimist Creative’i tiimiga. Võib arvata, et sulle on mitmed uksed avatud. Miks otsustasid Optimisti minna?

Minu esimene kokkupuude Optimist Creative’iga oli eelmisel aastal, kui aitasin teha Piletilevi kampaaniat “Kõik on koos!”. 

Minu ülesandeks oli luua digitaalmaal Eesti kuulsustest. Mõistsin läbi selle koostöö, et mul on Optimisti meeskonnaga sarnane visuaalne arusaam ja üksteise mõistmine. Mulle tundus, et see on koht, mis pakub mulle töötamiseks sobilikku keskkonda selleks, et saaksin end rakendada võimalikult efektiivselt. Tunnen, et oleme Optimisti kollektiiviga üksteist mõlemapoolselt soojalt vastu võtnud.

Kas esimesed nädalad Optimistis vastavad sinu ootustele või on kujutlused kildudeks purunenud? Mis on sarnane senistele kogemustele, mis on teisiti?

Mida vähem on ootuseid ja kujutelmi, seda selgem pilk on hetkes olemisest. Roosad prillid olen koju jätnud ja mul on tunne, et olen õiges kohas. 

Olen kokku puutunud erinevate töökeskkondadega, mis on andnud mulle hea arusaama sellest, milline töötaja ise olen. Mäletan, kui kunagi videomängutööstustes töötasin, siis oli see üsna kaootiline periood mu elus. Olen ise pigem süsteemide ja stabiilsuse armastaja. Kui ümbritsev keskkond on rahulik, siis tunnen, et saan loominguliselt rohkem endast panustada. 

Oma Facebooki profiili kirjelduses oled märkinud, et tegutsed ka Kunstiakadeemias lektorina. Mida sa seal noortele õpetad ja miks sa seda teed?

Annan Eesti Kunstiakadeemias loenguid Avatud Akadeemias ja stsenograafia osakonnas. Õpetan Adobe Photoshopi programmis pilditöötlust ja komposiitimist. 

Üritan eelkõige õpetada, kuidas läbi selle programmi mõelda. Minu jaoks on oluline, et tudengid suudaksid iseseisvalt tuletada, kuidas programmi kasutada ja kuidas lahendada probleeme. Samuti on oluline saavutada tudengitega side, et klassiruumis oleks hea kommunikatsioon ja usaldus. 

Eelkõige õpetan inimeste pärast. Mulle meeldib kontakt ja need arutelud, mis klassiruumis tekivad. Annan oma teadmisi tudengitele ning nemad annavad endast vastu. See on kaunis sünergia. 

Mida teed selleks, et loomemajanduse trendidega kaasas käia või püsida neist ees?

Trendidega sammu pidamine nõuab aktiivset otsimist ja tähelepanu. Tasub hoida silmad lahti. Igasuguseid mustreid jälgides tänavapildis ja internetis tekib hea ülevaade, mis parasjagu loomemajanduses toimub.

Üritan olla trendidest teadlik, kuid kaasas käimine on vastavalt eesmärkidele. Sisuliselt on trendid arenevate eelistuste, käitumismustrite ja uuenduste peegeldused. Need peegeldused võivad pakkuda võimalusi kasvuks ja ajaga kaasas käimiseks, kuid need ei ole alati edu saavutamiseks vajalikud. 

Mõnikord on targem mitte kaasa minna trendidega, kui see ei ühti brändi konkreetsete eesmärkide ja sihtturuga. Põhiväärtuste ja pikaajalise strateegia prioriteediks seadmine võib olla olulisem kui viimaste moodide jälitamine. 

Aga kuidas suhtud sellesse teooriasse, et AI näppab paljude spetsialistide töö tulevikus ära? Kuidas ja kas näed oma rolli muutumist tulevikus?

Elame ajal, kus töötamise viis on muutumas. Paljud reklaamitööstuse töökohad tõenäoliselt arenevad, mitte ei kao. 

Reklaamivaldkonnas on tehisintellekt suurepärane tööriist. AI suudab automatiseerida rutiinseid ülesandeid, mis vabastab aega keerulisemaks ja loovamaks mõtlemiseks. Arvan, et loomeinimesed, kes hoiavad end AI arengutega kursis ja on valmis omaks võtma uusi tööriiste ja lähenemisviise, saavad tööturul eelise. 

Teisest küljest inimlik puudutus loomingus jääb endiselt oluliseks. Tasub meeles hoida, et loovus ja emotsionaalne intelligentsus on kohad, kus AI jääb inimestele alla. Inimkeerukuse mõistmine ja lugude loomine, mis kõnetavad emotsionaalsel tasandil, on rollid, kus inimene on oluliselt silmapaistvam kui tehisintellekt.

Digitaalkunsti osas näen isiklikul tasandil suuremaid muutuseid. Tehisintellektil põhinevad tööriistad muudavad digikunsti kättesaadavamaks inimestele, kellel puuduvad arusaamad kunsti loomise tehnilistest oskustest, ajaloost ja kontseptsioonidest. 

Mida tähendab digitaalteoste ja üldse kunsti ehtsus ajastul, kus masinad suudavad olemasolevate teoste põhjal luua ja jäljendada?

See küsimus on mind toonud üha enam tagasi traditsiooniliste meediumiteni. Oma käega teoste loomine muutub aina väärtuslikumaks ja hingelähedasemaks. Aeg on uuesti paberit rebida ning tärpentiini lõhna tunda. 

Agentuuritöö ei ole ainus asi, millega oma päevi sisustad. Kuidas balanseerid agentuuritööd ja isiklikku loomingutegevust – kas 9 to 5 rutiin sinu loomingut segama või mõjutama ei hakka?

See on üks küsimus, mida on minult mitmeid kordi küsitud tööintervjuudel.  Küllap võin jätta mulje, et olen omamoodi anarhist, mis on tõest üsna kaugel. 

Mulle on oluline rutiin ja stabiilsus. Isiklik looming on minu jaoks tähtsal kohal, kuid samuti on seda ka igapäevane töö, mida saab teha kollektiivis. Tööraamistik võimaldab mul selget eraldada töö ja eraelu, muutes enda loominguga tegelemise lihtsamaks. Agentuuritöö kõrvalt tasakaalustan hetki end ümbritseva jälgimiseks ja analüüsiks võrdväärselt kunsti loomisega. Oma vaba aja sisustamisel hoian tihti meeles: selleks, et midagi luua, peab olema materjali, millest luua.

Autor: Regina Rähn, Optimist Creative
Toimetas: Kärt Tomp, TULI

Kõik uudised