Miks on ettevõtted valesti struktureeritud? Kuidas olla parem juht? Sellest räägib juhtimiskoolitaja Daryl Seager, kes viib 24. oktoobril läbi TULI töötoa.

Juhtidele ja tiimiliikmetele mõeldud workshop on võrdlemisi omapärase ülesehitusega. Kõigepealt peab iga osalev tiim saatma sisendi oma väljakutsete kohta, millel põhjal valmistab Daryl ette töötoa, mis võtab arvesse iga tiimi eripärasid ja vajadusi. 

Loe lähemalt

Sa oled koolitanud juhte erinevatest riikidest. Kas Eesti juhid on kuidagi teistsugused? 

Kui võimalik, üritan stereotüüpidest hoiduda. See, kui avatud on inimene, kui palju ta oma nõrkusi näeb ja arengut otsib, sõltub tema isiksusest. Võin öelda, et coaching on Eestis veidi uuem nähtus kui näiteks USA-s või Suurbritannias, kus see on rohkem levinud. 

Kui midagi mainida, siis võib-olla on eestlased tõrksamad abi küsima, samuti pole teadlikkust abi küsida. Võib öelda, et seda on mõnede inimeste juures märgata, et nad arvavad, et nad ei vaja abi ning abi küsimine on kuidagi nõrkuse märk. Aga muidugi ei räägi ma kõigist eestlastest. 

Abi ongi raske küsida. Kuidas abi küsida? 

Lihtsalt küsi. Üks põhjus, miks vähe küsitakse, on ühiskondlik – mehi on kasvatatud nii, et nad ei küsiks abi ega räägiks oma tunnetest ja muredest. See peab muutuma. Paljud inimesed kannatavad seepärast. Sellest mitte rääkimine on ebatervislik. Kui räägime, siis need asjad lõpuks muutuvad. 

Juhtidel on palju pinget ja stressi. Eeldus on, et nad teavad alati vastust. Aga ei tea. On vaja abi küsida ja näiteks teistega ideid põrgatada. Nii saab oma tööd väiksema stressiga teha. 

Juhiamet on selline, et paljud lihtsalt jõuavad selle positsioonini, kuigi nad võib-olla ei tahagi. Mõni sooviks olla spetsialist, aga juhina saab teha karjääri ning teenida rohkem raha. Tulemus on see, et juhtideks on palju inimesi, kellel tegelikult pole selleks vajalikke omadusi. On see probleem?

Jah. Inimesed tahavad teha järgmist sammu ja firmade struktuur on selline, et kui sa armastad oma tööd ja olla spetsialist, siis tavaliselt on ainus viis, kuidas rohkem raha teenida, saada juhiks. Tihti ei taheta juhtida, kuid tahetakse saada rohkem raha. 

See tekitab stressi ja pinget. Spetsialist tahaks teha seda, mida ta armastab, kuid ta peab tegema juhitööd. Tavaliselt ei valmistata inimest selleks muutuseks ette. Nagu sa ütlesid, see on levinud teekond. 

Kuidas olukorda paremaks muuta? 

Ettevõtte sees peaks olema mitu erinevat karjääriredelit. Üks on juhtidele, teine spetsialistidele. Peaks olema nii, et kui tahad olla spetsialist, siis sul on ka võimalus end täiendada ja edasi liikuda. Ja kui tahad juhiks saada, siis arendad neid oskusi ja liigud sel redelil. Juhiks saamine ei tohiks olla ainus redel. 

Aga selleks peab ettevõtteid teistmoodi struktureerima ning juhid peavad aru saama, et kõigil töötajatel on erinevad karjäärivalikud ning -püüdlused. Praegu on enamik ettevõtteid traditsionaalselt struktureeritud. Väga vähe on seda, et inimene saab endale rolli luua vastavalt oma oskustele.

Mis on suurimad vead, mida juhid teevad? 

Ei kuulata teisi inimesi. Ja nagu öeldud – ei küsi abi ega tuge. Need on kaks põhilist asja. Aga paljudel juhtidel pole ka põhilisi suhtlemis- ja delegeerimisoskuseid. 

Asi on selles, et inimesed satuvad juhtideks ja oodatakse, et nad hakkavad kohe kiirelt ja hästi tööle. Aga neil pole konteksti, oskusi ega tuge. Neile öeldakse, et tee tööd. Tihti on ka ajasurve. Eile olid spetsialist, täna juht. Kus on üleminekuperiood? Sa peaksid juba kuus kuud varem uueks ametiks valmistuma. Muidugi, tööd tehes õpid ka ja see on oluline osa, aga see pole ainuke osa.

Sa oled avameelselt rääkinud vaimse tervise muredest. Kuidas juhid võiks ära tunda, et inimene vajab abi? 

Kõige tähtsam on ikkagi ise abi küsida. Mul oli pikalt raske. Väljast polnud aru saada, mis sees toimub. Kui sa oleksid mind näinud, oleksid arvanud, et olen väga õnnelik, aga tegelikult olin õnnetu ja üksik. Abi küsimine pole nõrkus, vaid tugevus. 

Suurel osal inimestel on tööstress. Tuleb mõista, millal sul on raske ja siis proovida leida parimat töö-isikliku elu tasakaalu. Juhid peavad sellises olukorras tuge pakkuma. Häirekellad võiksid lüüa, kui inimesed tunduvad väsinud, justkui nad ei oleks “kohal” ja nad on eemalehoidvad. Vaimne tervis on tähtis, aga sama tähtis on ka füüsiline tervis. 

Mida sinu töötoast õppida saab? 

See on kõigile, kel on tööl väljakutseid; kes tahavad oskusi arendada, rohkem enesekindlust saada ning üldiselt paremini suhelda.

Osta pilet

Autor: Siim Kera, TULI

Kõik uudised