Oktoobri alguses krooniti Chemi-Pharm aasta ettevõtteks. Liialduseta võib neid nimetada üheks koroonaviiruse kriisi kangelaseks. Nõudlus kasvas hüppeliselt, tööga kaasnes suur stress ja veel suurem vastutus. Kõrvale jäeti hiinlaste hiigelpakkumisi, sest kõige tähtsam oli ja on Eesti. Kiire kasvuga tuldi edukalt toime ning nüüd ootavad ees juba mitmekümne miljoni euro suurused investeeringud.

Chemi-Pharm arendab, valmistab ja turustab desinfektante, isikliku hügieeni vahendeid ning puhastus- ja erihooldustooteid. TULIga istusid laua taha ettevõtte tegevjuht Kristo Timberg, administratiivjuht Triin Uibo ning nahahoolduse brändi D’DIFFERENCE’i juht Carmen Kibur.

„Kuna oleme väike ettevõtte, mis kasvas kiiresti suuremaks, siis ei ole meil kõik traditsioonilised osakonnad veel välja kujunenud. Mingis mõttes on see meie tugevus – kõik tegelevad kõigega. Oleme paindlikud ja kiired kohanejad,“ ütleb Kristo. „Ka Triin ja Carmen osalevad paljudes muudes ettevõtte tegemistes lisaks sellele, mida ütleb ametinimetus. Küll aga on kõigil välja kujunenud fookused, millega tegeletakse rohkem,“ räägib Kristo, kelle sõnul pole väga suures kasvufaasis oleva ettevõtte struktuur praegu kõige tavalisem.

Kas saan õigesti aru, et traditsioonilist turundusosakonda teil otseselt pole? 

Kristo: Seni ei ole olnud, kuid see on hakanud viimastel aastatel kompetentsikeskusena välja kujunema. Meil on erinevad suunad. D’DIFFERENCE’i jaoks on turundus tähtis ja võib öelda, et Carmen ongi nahahoolduse poole turundusosakond. Chemi-Pharmi jaoks laiemalt on alles viimastel aastatel hakanud tekkima sisulisem ja mõtestatum turundusosa.

See tähendab, et tavaliselt on klient teid ise üles leidnud?

Kristo: Paljud kliendid tulevad ise. Suure osa meie müügist moodustab business-to-business. 80–90% käibest on seotud riigihangetega ning võib öelda, et turundusele ei ole pidanud justkui väga palju rõhku panema. Teisest küljest on suur osa meie igapäevatööst tegelik kliendiga koos tegutsemine, toodetele ja ootustele tagasiside saamine – suhtlus haiglatega, tervishoiutöötajatele mõeldud koolitused jne. See on ju turundus, aga me pole tavaliselt seda sel viisil mõtestanud. Kui osaleme näiteks riigihangetel, siis meie jaoks on oluline, et see, kes meie tooteid kasutab, oleks hoitud, kaitstud ja rahul. Nemad kujundavad otsust, kas ja miks meie tooteid tulevikus ostetakse.

80% protsenti teie toodetest läheb piiri taha. Kuidas tekitasite enda jaoks nii tugeva väljamaa võrgustiku? Kliente on 27 riigist – tundub nagu kõva töö!

Kristo: Samamoodi. Meil on eraldi ekspordi müügiosakond, kus igapäevaselt otsitakse ja leitakse võimekaid ja usaldusväärseid partnereid ning edasimüüjaid. Proovime leida endale igal turul ühe või kaks tugevat partnerit, kes suudavad seda turgu arendada. On ka erandeid: näiteks Rootsis oleme osalenud ka otse riigihangetel. See sõltub palju logistilistest võimalustest, kuidas on soodsam ja mõistlikum töötada. Enamasti on hea, kui meil on kohapeal partner, kes vastutab ja arendab.

Kas see on teie jaoks eraldi eesmärk, et tavaline inimene tänavalt teaks teie brändi nime ja logo?

Carmen: 2016. aastal muutsime logo ja visuaali. Osalesime disainibuldooseri projektis. Enne seda panime rõhku ainult toodete funktsionaalsusele, mitte brändile. Aga viie aasta eest võtsime vastu otsuse hakata inimestele oma brändi ka näitama. Sellest hakkas idanema mõte pürgida rohkem jaeturule. Disainibuldooseris tehti meile audit ning agentuur töötas meile välja uue näo.

Triin: Meil oli eraldi disainer, kes aitas kogu visuaalset muutust läbi viia. Ta õpetas, kuidas üldse disaini tellida. See on omaette oskus, kuidas püstitada disainibüroo jaoks ülesandeid ja mida küsida.

Carmen: See oli väga hea projekt, mille käigus saime disainieksperdi, kes meid konsulteeris. Ta oli nagu tõlk meie ja büroo vahel.

Toona olite tunduvalt väiksemad. Tagantjärele saab öelda, et projekt oli väga kasulik, sest peagi tuli suur kasv.

Carmen: Samamoodi saime õigel ajal ehk 2019. aasta kevadel valmis uue tehase.

Kristo: Tegime neid samme õigel ajal. Kui ma nüüd meenutan, siis kirjutasime 2016. aastal välja strateegilised suunad, kuhu turundusega liikuda. Esitasime endale erinevaid küsimusi. Mida oleme teinud, et välja paista? Kas me tahame, et meid teatakse? Kuna jaeturg polnud meie fookus, siis toimus arendus natukene teises võtmes.

Teadustasime endale, et tahame kaasa rääkida ühiskondlikes protsessides. Klassikalise brändi turunduse asemel oleme kaasa rääkinud ühiskondlikult olulistel teemadel, milles meil on kompetentsi. See on kindlasti kujundanud ka ettevõtte kuvandit.

Lähme korraks kriisi algusesse. Selge, et tervishoius teati teid hästi, aga kas poed ja restoranid leidsid teid samuti ise üles või pidite ka ise teatama, et desovahendit saab siit? Keeruline kriis andis justkui võimaluse silma paista.

Kristo: Tegelikult tundsime, et meil on kohustus olla olemas kohtades, kus on tarvis turvalist puhtust. Me ei hakanud tohutult kellagagi ise ühendust võtma ja end reklaamima, sest olukord oli vastupidine – meid otsiti meie toodete pärast. Seadsime selgelt prioriteediks hädavajalikud sektorid: tervishoid, raviasutused, apteegid jne. Meil olid prioriteedid reas, mis järjekorras keda varustada. Enamasti pöörduti ikka meie poole, sest mitte ainult meie riigis, vaid terves regioonis, oli keeruline kõiki vajadusi ära katta.

Triin: Küll aga panime selgelt fookuse Eestile. 2020. aasta veebruaris tuli Hiinast tohutult päringuid, et müüge kogu toodang meile. Me ei võtnud neid pakkumisi töösse, sest pidime kaitsma oma kodu.

Kristo: Mingil hetkel toimus pööre. Kui muidu on eksport meie põhisuund, siis järsku läks peaaegu kogu meie toodang Eestisse.

Hiinlane oli ilmselt nõus väga palju maksma.

Triin: Nad olid kõigeks valmis.

Kristo: Meilt taheti ära osta kogu toodang, siis terve aastatoodang. Terve tehas sooviti ära osta. Lõpuks taandus kõik meie missioonile: päästa elusid ja vähendada kannatusi. Meil on Eesti ja ühiskonna ees vastutus. Kuigi meile pakuti tasu, mis ulatus kordades üle turuhinna, lähtusime väärtustest: Eesti ennekõike, hoiame oma kliente, võtame vastutuse ja täidame missiooni.

Mina isiklikult sain Chemi-Pharmi brändist teada eelmisel aastal, kui oli vaja soetada koju desovahend, aga nüüd teie kodulehte uurides üllatusin, et toodete valik on nii lai. Umbes sada toodet!

Carmen: Meie kodukeemia on paljudes asjades parim, mida ma ise olen iial kasutanud. Nõudepesuvahend, vannitoa koristusvahend… Tihti on selliste ainete miinuseks tugev lõhn. Meil aga tehakse siin sellist kodukeemiat, mis paneb ahhetama: tõhus, lihtne kasutada ja pole tugevat lõhna. Suur muutus paljude toodete jaekaubanduses tekkis sel suvel, kui valmis meie e-pood, mille tõttu tõusis ka turunduse tähtsus. E-poel on seni väga hästi läinud.

Kristo: Kuna klientide töötajad olid hakanud neid tooteid kodudes kasutama, siis tundus mõistlik, et teeme kõik oma väljatöötatud vahendid inimestele kättesaadavaks.

Kuigi jutt algas osaliselt sellest, et traditsioonilist turundust pole te eriti harrastanud, siis nüüd näitasite küll taset. Ma ei kujuta ette, mis oleks teile Eesti mõistes veel kõvem turundusnipp, kui võita korraga aasta innovaatori ja aasta ettevõtte tiitlid. Palun selgitust, kuidas olla Eesti kõige innovatiivsem ettevõte?

Kristo: Tihtipeale ei mõtestata, mida see sõna „innovatsioon“ tähendab. Vahel mõeldakse see liiga keeruliseks: et peab leiutama raketi, millega Kuule minna. Tegelikult algab innovatsioon väikestest asjadest. Kogu meie töökultuur on innovatsioonist läbi põimunud. Kõik otsivad pidevalt võimalusi teha asju teisiti ja paremini. Tahame õppida, muutumine on meil veres. Auhind tuli 2020. aasta eest, selle eest, kuidas tulime toime kriisi ja kasvuga. See tähendas igapäevast innovatsiooni. Mitte ükski ettevõte ei tööta nii, et 99% tootmisvõimekusest on kuskil reservis. Lahendasime igapäevaselt probleeme. Ehitasime liine ümber, muutsime töökorraldust, tekitasime juhtimistasandeid kiiresti juurde…

Meenub üks näide. Pidime kasutama väiksemat taarat, mida tootmisliin ei võimaldanud kasutada. Tehnikapoisid disainisid kiiresti ühe ketta, lasid selle 3D printerist välja ja paigaldasid selle liinile. Niimoodi tekkis meile täiesti uus võimekus kasutada uut taarat ja suures koguses. See ongi innovatsioon.

Niimoodi iga päev?

Kristo: Just, sellised probleemid olid igapäevased. Meie tugevus ongi, et otsime kogu aeg võimalusi igal tasandil, tootmisest juhtimiseni. Lisaks kuulume ka kahe protsendi klubisse, mis tähendab, et kaks protsenti oma käibest investeerime teadusese arendusse. Meie puhul on see protsent tegelikult oluliselt suurem, viie protsendi lähedal. Meil on raske tõmmata selget piiri, kust maalt algab või lõppeb teadus ja arendus.

Triin: Töötame koos ülikoolidega. Tihti sünnivad pigem prototüübid, mis ei jõua tegelikult tarbijani. Selles koostöös võivad tekkida rasked kohad ja ebakõlad, aga me oleme neid protsesse läbides palju õppinud. See on üks väga huvitav ja mitmetahuline protsess, mis ei õnnestu tegelikult väga paljudel. Teadust tuleb esile tõsta ja kasutada inimeste hüvanguks.

Stereotüüpide maailmas pole teadlane vist kõige lihtsam nii-öelda äripartner. Teie BioBlocki näide tõestab vastupidist.

Kristo: See vajab harjutamist ja harjumist. Teadlased ja ettevõtjad võivad rääkida samast asjast väga erinevalt. Meil on väga hea meel, et saame oma SARS-CoV-2 vastaseid antikehi sisaldava BioBlockiga olla eeskujuks, kuidas on võimalik see koostöö kokku panna. Meil on näide ka projektist, kus püüdsime teadlastega koos rakendada tootmises autonoomseid siselogistika roboteid nii, et inimene ei pea selles osalema. See on näide innovatsioonist, kus me ei jõudnud lõpptulemuseni, aga õppisime, mida teha, et viie aasta pärast oleks see juba võimalik.

Kui tulla tagasi innovatsiooni tähenduse juurde, siis tegelikult on see majandustermin, mis tähendab, et kasutatakse olemasolevaid või uusi teadmisi selleks, et kasvada. Siit ehk võibki arvata, miks saime selle auhinna. Sest me tegimegi täpselt seda.

Kas kriisi ajal käis läbi mõte, et müüme nii palju, kui meil on. Ei lähe kasvuga kaasa, sest see on lihtsalt liiga kurnav.

Kristo: Veel lihtsam oleks koju minna ja telekat vaadata.

Triin: Selline stsenaarium oli võimatu. Inimesed helistasid meile ja päriselt ka nutsid. Paluti abi. Pakuti, et desoainele tullakse kas või oma kanistri või pudeliga järgi. Kui sa töötad Chemi-Pharmis, siis ei saa alla anda. Võtame meeskonnaga kogu jõu kokku ja teeme ära! Minu arust ei jäänud keegi meie töötajatest lõpuks haigeks, ei peast ega kehast. Suutsime säilitada normaalsuse. See on üks kõige suuremaid võite.

Kristo: Meil on kohusetunne. Haiglad, politsei, kiirabi… Kujutad ette olukorda, et haiglas pole desovahendit? Kriisi ajal oli meil vaja seda nõudlust täita, muud võimalust polnud. Meie tegevusest sõltus, kas hädavajalikud asutused saavad turvaliselt tegutseda.

Kristo, sina käisid sel perioodil psühholoogi juures. Kas teised käisid ka? Nutvad inimesed telefoni otsas ja samal ajal tohutu kasvamine, millest pole pääsu…

Kristo: Ma ei oska teiste kohta öelda. Tööl olin mina psühholoogi rollis. Käisin ja rääkisin inimestega. Õhtu lõpuks oli mul endal samuti vaja kellegagi rääkida.

Eelmise aasta kasvu numbrid olid müstilised. Käive kasvas 200%, kasum koguni 1600%. Minu jaoks tundub üllatav, et te ei taha nüüd puhata, vaid panete pidevalt hagu juurde. Siia samasse kerkib uus tehas, mis on kaks korda suurem kui see, kus oleme praegu.

Kristo: See on meile omane. Mäletan, et keegi küsis tööintervjuul: kas siin mingi vaiksem aeg ka on? Kui tahad vaikselt olla ja tiksuda, siis see pole sinu jaoks. Võtame väga palju ette ning see on jube põnev. Meie töötajad on lojaalsed ning suurt kaadrivoolavust pole, sest siin on huvitav! Usun, et meie inimesed tahavad teha ägedaid asju. Selleks tuleb luua võimalusi.

Triin: Aga puhkust me austame. Kui keegi on puhkusel, siis peavad teised ise hakkama saama. Hulluks ei tohi rabeleda.

Miks tekkis Chemi-Pharmi ja D’DIFFERENCE’i kõrvale veel kolmaski bränd ehk Medihex? Kas saan õigesti aru, et Medihex on ravimitööstuse alge?

Kristo: See on meie tärkav tervisetoodete bränd. Väga võimalik, et sinna alla läheb ka ravimiosa.

Kas BioBlocki ninasprei on hästi vastu võetud?

Kristo: Eestis on BioBlock väga kõva edulugu. Esimese kuuga katsime selle ninaspreiga ära 10–15% elanikkonnast. See on töötanud kõigi koroonaviiruse tüvede vastu.

Ise kasutate?

Kristo, Carmen ja Triin: Kogu aeg.

Triin: Alguses oli lisaks poolehoiule tunda ka skeptilisemat tooni. Küsiti, mis nõiarohtu te keedate ja kas tahate rikkaks saada? Ka sotsiaalmeedias tekkis suur diskussioon, kus oli kuulda nii pooldajaid kui ka skeptikuid. Aga kui nüüd sügisel vaadata, siis jagatakse just positiivseid lugusid – kasutatakse ja kiidetakse. Nüüd öeldakse meile aitäh.

Tegemist on huvitava tootega, sest ma ei saa ju kunagi teada, kas sprei töötas.

Triin: Me teame katsetest seda, et sprei töötab ja rajab aktiivse kaitse vähemalt neljaks tunniks. Haigeks jäämine on paljuski kinni ka käitumisharjumustes. Meie head partnerid on PÖFF ja selle eestvedaja Tiina Lokk. Kui nende tiim käis BioBlockiga kaitstult Cannes’i filmifestivalil, siis nende ümber tekkis palju haigestunuid, aga nemad jäid terveks. Seal oli palju kallistamist ja musitamist. Sellised on võimsad lood. Saame palju head tagasisidet ka eesliinitöötajatelt. Samamoodi annavad tagasisidet inimesed, kes on koos teise haigega kodus ja jäävad ise terveks.

Kristo: Me ei taha, et selle toote toime jääks kuidagi usu küsimuseks. Me ei pea tegelikult kõiki neid teste ja uuringuid läbi viima, aga teeme seda ikka. Tahame üha rohkem tõestada ja selgitada, et teadusest on päriselt kasu.

Spreiga peaks plaani kohaselt vallutama ilmselt terve maailma. Kuidas seda teha?

Kristo: Me suhtleme juba praegu sel teemal rohkem kui poole maailmaga. Pigem võib üles lugeda riike, kellega me veel pole jõudnud rääkida.

Kas teil on nii suure projekti tarbeks palgatud ka näiteks kommunikatsiooniagentuur?

Kristo: Müügitööd teeme ise, oleme välispartneriga tööd ära jaganud. Küll aga kasutame kommunikatsioonibürood, kes aitab sõnumeid ühtlustada ja läbi mõelda. Varem saime ise hakkama, aga viimase aastaga on asi läinud väga intensiivseks. Tahame, et kommunikatsioon oleks ühtne ja toetaks meie eesmärke.

BioBlockist rääkides võtab kõige rohkem aega, et sprei saaks igas riigis vajalikud load. Näiteks läks eelmisel nädalal välja Leedu tellimus ja nüüd läheb müük seal päris hästi.

Läheme nüüd D’DIFFERENCE’i nahahooldusbrändi juurde. Saan õigesti aru, et see kuulub luksustoodete žanrisse?

Carmen: Kui luksust defineerida läbi kliendi ootuste, siis küll. Nahahoolduse puhul eeldatakse luksustootelt peamiselt head lõhna, silmaga nähtavat mõju ja mugavat kasutuskogemust. Suur osakaal on ka kaunil välimusel.

Kui oleme brändi sees valinud sõnumeid, siis vahepeal loobusin sõnast „luksus“. Mulle meeldib mõte, et luksus on selline asi, mida ei saa inimesele lihtsalt öelda, vaid kui luksus on olemas, siis kõik tajuvad seda ise. Näiteks, kui inimene ütleb ise enda kohta, et ta on väga väljapeetud, siis see ei kõla kuigi elegantselt. Aga kui ta on väljapeetud, siis tajume seda iga ihurakuga. Luksusega on samamoodi. Küll aga olen nüüd saanud julgust seda sõna meie kommunikatsiooni tagasi tuua, sest inimesed, kes neid tooteid kasutavad, nimetavad seda just nii. Tuleb leida tasakaal.

Me kasutame oma kreemides ainult selliseid aineid, mis on pika aja jooksul tõestanud, et need toimivad. Nahahoolduses tuleb ikka ette, et Aasiast ilmub välja näiteks teolima, millest räägitakse pool aastat, aga lõpuks on kõige tähtsamad ikkagi need samad vitamiinid ja muud ained, mille mõju, tõhusus ja ohutus on pika aja jooksul tõestatud.

Teeme tohutult erinevaid teste. Testime palju rohkem, kui see tööstusharu ette näeb. Olen nahahooldusega seotud 25 aastat ning näen enamuse toodete suurt sarnasust. Küll aga erineb viis, kuidas neid müüakse. Oma brändi teha on tegelikult väga lihtne. Võtad näiteks meie rahvusliku rukkilille, millele on omistatud rahustavat mõju. Otsid ühe firma, kes rukkilillest midagi ekstraheerib. Seal pannakse kokku ka baasretsept ja sinu asi on leida lihtsalt kreemile ilus purk ning jutt juurde mõelda.

Meie retseptid on in-house arendatud. Seetõttu kulub meil vahel ühe toote tegemiseks neli-viis aastat. Teeme valmis, testime väikses grupis, testime suures grupis. Kui tuleb tagasiside, et toode ei lahendanud probleemi, siis teeme uuesti. Ühe kreemi puhul tuli neli aastat hiljem tootmisse hoopis teine toode, kui retsept, millega alustasime. Nende aastatega tehti palju uut teadust ja meil tuli juurde palju teadmisi.

Nahahooldustooteid saab teha väga erinevalt. Me eristumegi sellega, et kõik on meie enda välja mõeldud, kokku pandud ja ülipõhjalikult testitud.

Kas teil on Eestis konkurente?

Carmen: Muidugi. Näiteks meie naaber JOIK teeb väga head tööd.

Kõnnin pigem tihti läbi Stockmanni ja Kaubamaja esimese korruse. Iluosakonnas on pilt ikka väga kirju. Kuidas seal silma paista?

Carmen: Seal peavad ilukonsultandid olema meie saadikud. Teadmisterikas ja nõustav suund on meile toodete müügi juures väga südamelähedane. Kui Chemi-Pharmi müügitiim käib pidevalt haiglates rääkimas, kuidas toode töötab ning kuidas seda kasutada, siis meie teeme sama nahahooldusega. Koolitamine ja teadmusjuhtimine on ülitähtis. Tõsi, müügiseltskond vahetub tihti, aga on ka neid, kes on valdkonnale ja tööandjale truud. Teeme kõik, mis on meie võimuses, et nad ei kahtleks meie brändi väärtuses. Kui keegi küsib poes, mis on parim kosmeetikasari, siis on meie eesmärk, et müüja ütleks D’DIFFERENCE.

Kui suure tüki Chemi-Pharmist moodustab D’DIFFERENCE?

Carmen: Praegu väga väikese, sest kõik muu kasvas nii kiiresti. Kui aga vaadata ainult D’DIFFERENCE’i kasvu, siis see on ikkagi väga märkimisväärne: 2019 kasvasime 30%, 2020 oli kasv 40% ja sel aastal tuleb umbes 25%. Olen viimaste aastatega veendunud e-kaubanduse tõhususes nahahooldustoodete müügis. Kasv on tulnud läbi e-poodide. Kaubamaja müüb meie toodet internetis juba rohkem kui traditsioonilises ilumaailmas. Kuigi meil on kõik eeldused, et e-kaubanduses ebaõnnestuda, sest brändi nimi on Google’i jaoks ebasobiv.

Kas läheb rebrändimiseks?

Carmen: Me oleme ühe korra seda juba teinud, sest algselt oli nimi Domina Elegans.

L’Oréal ei kõla tegelikult samuti erilise Google’i sõbrana.

Carmen: Absoluutselt. Ma ei paneks nimele liiga suurt tähtsust. Samamoodi olen veendunud, et ei pea üritama tohutult turuga kohaneda, vaid tuleb käia oma teed. See muidugi ei tähenda, et turuga ei peaks arvestama.

Kas nahahoolduse osas on teil paigas ka mingi sihtrühm, olgu selleks vanus või rahvus?

Carmen: Umbes seitse-kaheksa aastat tagasi oli meie peamine kasutajaprofiil ametnik. Küll aga ei jõudnud me edumeelsete kunstiskeene inimesteni. Tahan jõuda üha noorema sihtrühmani. Et me ei oleks ainult see bränd, mida kasutab mu ema või tädi. Praeguseks oleme 20+ noortele palju lähemal. Noortele tuleb õpetada kõige alust – naha puhastamist, et nahk püsiks pikalt ilus. Võimalik, et Chemi-Pharmi kõige suurem oskus ongi õpetamine ja teadmiste jagamine.

Teame, et teeme vinget asja, aga tagasihoidlikkus on meile väga omane. Müügitöö ei põhine väitel, et oleme kõige paremad, vaid äratundmiseni jõudmises. Me jõuame sinna väikese ringiga läbi inimeste koolitamise.

Lõpuks tuli EAS ja ütles, et olete kõige paremad.

Carmen: Eks ka sinna tuli kandideerida.

Kristo: Innovatsiooni kategooriasse tuli kandideerida, aga aasta ettevõtte auhind tuli täieliku üllatusena.

Kas võit tekitas külmavärinaid? 

Kristo, Triin ja Carmen: Jaaa!

Kristo: Kui ma seal istusin, siis ei osanud selle kategooria peale mõeldagi. Kui hakati sisse juhatama… Siis sain tasapisi aru, et tuleb uuesti ette minna ja rääkima hakata. Täitsa ausalt, me ei mõtle nii, et peame oleme kõige paremad või kiiremad. Küll aga teeme nii hästi seda, mida oskame. Tahame lihtsalt inimesi aidata. Carmeni jutt oli õige, tuleb keskenduda koolitamisele, et inimesed saaks üha paremini aru, kuidas meie toodetest abi saada.

Alguses arutasime, et klassikalist turundustiimi teil pole, aga tegelikult on pidevalt töös hulk turundusliine.

Kristo: Eks see on valikute küsimus. Kas tekitada suur turunduseelarve või arendada selle raha eest välja uus ja hea toode. Küll aga oleme järsku kolm korda kasvanud, uus kolmekordne kasv ootab ees. Tõenäoliselt tekivad ka meile formaalsemad struktuurid, sest niimoodi jõuab kõigega tegeleda võimalikult hästi. Näiteks järgnevatel aastatel plaanime jälle umbes 20 inimest juurde palgata. Seega oleme valmis ka oma struktuuri muutma.

Eelmise aasta kasum oli 4,6 miljonit eurot. Kuhu see raha nüüd läheb?

Kristo: Ma ei tähtsustaks seda numbrit kuidagi üle. Ka need kasvuprotsendid, näiteks see 1600… See on numbrite maagia. Öeldakse ju, et statistika on mõnikord kõige suurem vale. 2019. aastal saime alles tehase valmis ja kõik investeeringud läksid siia. See tähendab, et toona oli kasumirea number hoopis teistsugune. Kui teeme väikse numbri väga suureks, siis tulebki suur protsent.

Küll aga ei taha ma musta valgeks rääkida – meil oli raske, aga hea aasta. Kasv ja kasum oli viisakas. Nüüd läheb see raha siia maja taha platsile, kuhu ehitame juurde 8500 ruutmeetrit. Meid ootavad järgmiste aastate jooksul mitmekümne miljoni euro suurused investeeringud.

Mitukümmend miljonit… Adute üldse igapäevaselt, kui suurt asja te teete? Äge!

Kristo: Eks see on meile ka uus. Järsku räägime olukordadest, kus numbritele on nulle juurde tulnud.

Mis siis saab, kui mõni protsent maailma rahvastikust hakkab pidevalt BioBlocki kasutama?

Kristo: Me katsume teha asju suurelt ja teistmoodi. Paljud mõtlesid, et kuidas me hakkame siit Eestist maailma koroonaprobleemi lahendama. Selleks on ju mitmekümne miljardise käibega ravimitööstused. Tegelikult on meil Eestis väga ägedad ülikoolid ja teadlased, kes töötavad välja võimsaid asju. Minu meelest tõime nendega koos turule lahenduse, mis töötab väga hästi.

Kaarel Täll, TULI

Kõik uudised