Hiina kõrval tundub Lääne brändide kliendikogemus vilets ja aegunud
Hiina brändide kliendikogemus on ülimugav ja “hõõrdevaba” ning inimesed saavad kõik oma asjad aetud WeChati või Alibaba keskkonnas. Samuti ei ole Hiina brändid ainult toote- või teenusepakkujad, vaid partnerid, kes aitavad tarbijaid igapäevaelus. Mida on Eesti turundajatel nende kogemusest õppida?
Mastaabid
Hiina mastaabid on peadpööritavad: Alibaba müüs 2018. aasta 11. novembril ehk
“üksikute päeval”
27 miljardi euro eest kaupa, mis on võrreldes 2017. aastaga
27% rohkem.
Samuti püstitas Alibaba ka maksetehingute maailmarekordi oma Alipay online makseplatvormiga, millega tehti 256 000 tehingut sekundis ning ühe päeva tellimuste arv ületas ühe miljardi.
Mastaapne on ka Lääne brändide ambitsioon Hiina suunal. Starbucks ütles 2017. aastal, et avab 2021. aastaks Hiinas 2000 uut kohvikut – ühe iga 15 tunni järel. Prada avab Xi’an linnas seitse kauplust – kolm neist ühes kaubanduskeskuses, millest kaks mõeldud spetsiaalselt klassikalise Briti kingabrändi Church’s müügiks.
Luksusbrändid on üks asi, aga kuidas on lood tervishoiuga? Kindlustusselts Ping An käivitas 2014. aastal Hiina suurima veebipõhise tervishoiuteenuste osutaja. Ping An Good Doctor on AI-põhine „ühe minuti kliinik”, mis pakub online konsultatsiooni ja lisaks 24/7 avatud kioskeid laiatarberavimitega. Igal kliinikul on oma „tehisarst“, kes on treenitud kogumaks andmeid patisentide sümptomite ja meditsiiniajaloo kohta läbi hääl- ja tekstisisestuse, mille põhjal inimarst paneb kaugdiagnoose, annab meditsiinilist nõu ning väljastab retsepte.
Mugavus
Hiinas on veel üks asi, mida Euroopa turundajad saavad kadedusega vaadata: tarbijamugavus. Väljend “friction-free” (tõlk. hõõrdevaba) on parim viis kirjeldamaks paljude Hiinas toimuvate tehingute igapäevast tegelikkust. See tase on Euroopaga võrreldes erakordne.
Et mõista kasutusmugavust Hiinas, peate mõistma Tencenti ja Alibaba mõju. Valdav enamus online tegevusest riigis toimub nende kahe ettevõtte poolt hallatavate rakenduste kaudu ja peaaegu kõik toimub telefoni teel. Mobiil on Hiinas üldlevinud, see on eluviis, mitte ainult suhtlusvahend.
Alibaba veebipõhine maksesüsteem Alipay kontrollib umbes poolt Hiina online makseturust. Ettevõtjatevahelise (B2B) ostu-müügiveebilehele Alibaba.com kõrval on Alibabal ka ettevõtjalt-tarbijale (B2C) Tmall keskkond ning Taobao turg tarbijalt-tarbijale (C2C) tehinguteks. Ühendage eBay, Paypal ja Amazon ning saate aimu Alibaba brändiportfellist.
Tencent omab WeChati, millel on üle miljardi kasutaja – uskumatu kombinatsioon Facebookist, Twitterist, Spotify’st, WhatsAppist, Paypalist ja YouTube’ist, samuti mängudest – kõik ühes „superrakenduses“. WeChati kutsuti hiljuti „Hiina operatsioonisüsteemiks”.
Enamik Hiina ettevõtteid on seda teadvustanud ning ehitanud nii oma reklaami ja turunduse kui ka sotsiaalse suhtlemise, poodlemise, ostmise ja makseprogrammid ümber mobiilseadme. Brändid ei ole ainult toote- või teenusepakkujad, vaid partnerid, kes aitavad tarbijaid igapäevaelus.
Te saate oma telefoni kasutada sõna otseses mõttes ükskõik milleks. Tarbijad räägivad, saadavad tekstisõnumeid, ostavad, tellivad taksot, broneerivad reise, vahetavad aktsiaid, maksavad kommunaalmakse, panevad raha panka või teevad rahaülekandeid – kõike läbi telefoni.
Selle tulemusena on Hiina üha elavam näide tuleviku „hõõrdevabast elust” – ja tarbijad ootavad seda. Jalgratta rent, toidu tellimine lugematutest restoranivalikutest, kerjusele raha andmine – kõike saab teha ühe nupuvajutusega. Puhtalt maksmise vaatenurgast teevad WeChat ja Alibaba Alipay sularaha iganenuks.
Mugavusele mõtlemine on laienenud ka mujale kui ainult maksmisele. Alibaba looja Jack Ma lõi fraasi „uus jaemüük“ selgitamaks Alibaba nägemust online ja offline ostlemise piiride hägustumisest.
Ettevõte pani asja töösse, ostes Hema supermarketite keti. Kõik 50 Hema toidupoodi suudavad kauba kohale toimetada 30 minutiga. Kõikides vahekäikudes on interaktiivsed digitaalsed ekraanid, mis annavad tarbijale toote kohta informatsiooni, näitavad sarnaseid tooteid ja tõstavad esile vahekäigu kõige populaarsemaid esemeid (soovi korral ka vanuserühmade järgi).
Hindasid saab muuta üle WiFi, muuhulgas ka mereandidel, kus hinna määrab pakkumine ja nõudlus. Soovi korral valmistab iga poesisene restoran sulle su ostetud toiduainetest ka süüa, säästes sind sellisest tüütust tegevusest nagu toidu valmistamine. Muidugi on olemas ka automaatne ostuvormistus, mis tunneb ära iga toote ja aktsepteerib Alipay makset.
Järgmine peatus on näotuvastus: Alibaba Ant Financial on ühinenud KFC-ga, et debüteerida „maksmiseks naerata” teenust.
Tulevik
Kuid kogu selle mastaabi, kiiruse ja mugavuse juures pole kõik siiski nii roosiline. Enamik on ilmselt kuulnud Hiina kasvu aeglustamisest ja sellest, kuidas Trumpi kaubandussõjad tähendavad Hiinale majanduslangust.
Hiina iga-aastaste kasvunäitajate vaatamine on Euroopa omadega võrreldes huvitav lugemine. Aastal 2018 oli Hiinas jaemüügi kasv 6,9%, võrreldes 2017. aasta 9% kasvuga. Seda ei saa just kriisiks nimetada. Euroopas on need näitajad nulli lähedal. Lääne brändidele, kes mõistavad Hiina turu nüansse ja kes suudavad pakkuda Hiina ootustele vastavat teeninduskogemust, on seal suured võimalused.
Ka tänavusel Passwordi konverentsil on mitmed esinejad Aasiast ja kavas on õppetunnid ülikiiresti kasvavast Aasiast. Näiteks leiad ettekannetest vastused järgmistele küsimustele:
- Mida Eesti brändid saavad Aasia brändidelt üle võtta, et kiiremini kasvada
- Kuidas Aasia turgudel ja Aasia turistidele Eestis paremini müüa ja turundada ning milliseid makselahendusi ja sotsiaalmeedia kanaleid kasutada
- Heidad pilgu turunduse ja tehnoloogia tulevikku – Aasia on selles valdkonnas Läänemaailma käest liidripositsiooni üle võtmas
- Mida Eesti brändid saavad Aasia brändidelt üle võtta, et kiiremini kasvada
Autor: Hando Sinisalu, Best Marketing