09.11.2022

INTERVJUU | Eva Truuverk: 80% pakendi keskkonnasõbralikkusest sõltub disainifaasist

Rohetiigri asutaja ja eestvedaja Eva Truuverk räägib positiivsete muutuste elluviimise vajalikkusest, koostööst, õigustalgutest, tasakaalus majanduse mudelist ja juba kolmandat lendu alustanud Rohetiigri Akadeemiast.

Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverk. Foto: Erakogu

Palun tee lühike sissejuhatus, mis ja milleks on Rohetiiger?

Rohetiiger on sektoritevaheline koostööplatvorm eesmärgiga 2025. aasta lõpuks mõelda välja ja sõnastada tasakaalus majanduse mudel Eesti jaoks. Ehk millist majandusmudelit me nii tööl, kodus kui ka puhkehetkel kõigi kolme sektori osavõtul peaksime aastatel 2025-2035 ellu rakendama. Võib olla suudame kõik koos selleks ajaks ka Eesti loo välja mõelda, millises riigis ja keskkonnas me tahame elada kümne ja kolmekümne aasta pärast. 

Kes on teie liikmed ja keda liituma ootate?

Me teeme koostööd neljal suunal – ettevõtjad, avalik sektor, vabakond ja üksikisikud. Rohetiigril on praegu 65 liiget ja need on Eesti mõistes tublid, tugevad, suured organisatsioonid, kellel on valgustunud juhid. See tähendab, et igas organisatsioonis on vähemalt üks juht jõudnud mõistmiseni, et kui ta tahab, et ettevõte oleks olemas ja konkurentsivõimeline nii Eestis kui ka väljaspool kümne ja ka viiekümne aasta pärast, tuleb keskkonnateemad päevakorda võtta. 

Mis on Rohetiigri liikmete roll ja mida liikmestaatus neile annab?

Meie liikmetele on väärtuspakkumine kolmes osas. Esimene ja kõige olulisem on see, et kaardistame koos liikmetega ja korjame kokku n-ö ühiskondlikku tellimuse, et selgitada välja aktuaalsed väljakutsed ja probleemid keskkonnateemadel, mis takistavad neid oma ideid ellu viimast ja eesmärke saavutamast.

Näiteks kas ja millised tegurid õigus- või maksusüsteemis võivad keskkonnateadlikku arengut takistada. See omakorda ei tähenda, et rakendame mõne konkreetse liikme ärihuvisid või tegeleme kitsalt lobistamisega, vaid sõelume kaardistatud infost välja suuremad murekohad ja asetame need lauale seal, kus tundub, et lahenduste leidmisel on võimalik ühiselt abi saada.

Teine osa on koolitused ja enesearendamine. Kõigile liikmetele on läbi aasta tasuta baaskoolitus, kus kestlikkuse ja keskkonnateemadel teadmisi tõsta. Lisaks on ka koolitused, mille osas liikmed saavad ise öelda, et siin on tulipunktid ja need teemad tuleb ette võtta.

Kolmas suund on see, et toome ettevõtted ja nende juhid omavahel kokku. Muutuste juhid ehk keskkonnateemalised inimesed tunnevad ennast organisatsioonides sageli neil teemadel üksi ning meie keskkonnas saab nii kontakte, teadmisi kui ka infot vahetada. Käime ka liikmetel külas, vaatame ettevõtteid seestpoolt ja korraldame erinevaid üritusi.

Korraldasite möödunud aastal koostöös advokaadibürooga Sorainen ja Õiguskantsleri Kantseleiga õigustalgud, et välja selgitada millised on need juriidilised põhjused või takistused, mis ei võimalda inimestel ja ettevõtetel toidu raiskamist vältida. Räägi veidi sellest protsessist lähemalt ning kas selle viimase aastaga on ka midagi muutunud võrreldes sellega, mis toona sai kirja pandud?

Väga hea, et sa selle kohta küsid. Kui ma peaksin välja tooma kõigist senistest Rohetiigri tegemistest oma n-ö lemmiklapse, siis õigustalgud oleksid kindlasti see, mida nimetaksin. Esimene seeme selleks tekkis pea 11 aastat tagasi, mil Ülle Madise mulle ütles, et oleme metsaaluseid puhastanud ja erinevas formaadis talguid teinud, et nüüd võiks ka õigustalgud teha ning puhastada Eesti õigusruumi ajale jalgu jäänud sätetest ja õigusaktidest. Ning möödunud aastal tuli see õige hetk, mil need talgud reaalselt ka ellu viia. 

Alustasime sellest, et korraldasime kampaania “Hoiame head toitu” ning selle kampaania ühe osana kutsusime inimesi teada andma, millised on müüdid toidu raiskamise osas või millised on nende kogemuslood, mil neile on mõne õigussätte tõttu öeldud, et see toit tuleb ära visata. Kahe nädala jooksul kogusime kokku e-posti ja telefoni teel jäetud lugusid ning andsime need üle advokaadibüroole Sorainen analüüsimiseks. Sellest sündis 10-leheküljeline dokument, mida ma soovitan kindlasti kõigil lugeda! See tagasiside võeti väga hästi vastu, aga tuleb tõdeda, et selle viimase aasta jooksul on põhimüüdid ikka veel õhus.

Too mõni müüt välja ka.

Näiteks, et ka kodus ei tohtivat tarvitada toitu, kui selle kõlblik kuni kuupäev on möödunud. Mina leian, et inimesed peaksid olema kahe jalaga maa peal ja rakendama oma talupojatarkust, et kodus toodet avades ise nuusutades või maitsedes järeldada, kas tähtajaga kukkus lõplik sekund või on see siiski tarbimiskõlbulik.

Teine suur müüt puudutab toitlustamist. Et kui ma olen maksnud catering-teenuse eest, siis ei lubata järelejäänud toitu hiljem kaasa võtta. Aga seal on kindlad toiduohutuse juhendid, mis rakenduvad hetkest, kui toit on välja pandud. Kui toit on välja panemata, ei saa ükski toitlustaja keelata meil seda kaasa võtmast. 

Sellega seoses meenub mulle lugu, kui käisin ühes ökopoes ja sealne poepidaja rääkis, et neil oli kontroll käinud selliselt, et 15 minutit enne poe sulgemist tuldi poodi ja räägiti kurb lugu, kuidas ukrainlastel pole süüa ja kas need toiduained, mis muidu läheksid praegu äraviskamisele, saaks neile annetada. Poeomanik tuli soovile vastu ja hiljem selgus, et tegu oli kontrollreidiga ja selle teo eest saadi trahv. Minu meelest on sellised meetodid alatud.

Kas õigustalgud korraldanud tuumiktrio hoiab tehtud ettepanekute realiseerimisel ja arengutel pidevalt ka silma peal?

Igapäevaselt me seda ei tee, aga vahetame infot ning ühel hetkel teeme ka järelkontrolli, et välja selgitada, mitu parandust on sisse viidud. 

Rohetiigril on ka oma akadeemia. Räägi palun sellestki.

Rohetiigri Akadeemia toimub koostöös nelja ülikooliga – Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Estonian Business School, Eesti Kunstiakadeemia – ja lisaks on meil ka head partnerid Miltton ja Sustinere, kes konsultantidena kaasa aitavad. Sel sügisel käivitus akadeemia kolmas lend ja lühidalt näeb protsess välja selline, et oktoobrist detsembrini on loengud ning seepeale hakkame iga organisatsiooni puhul selle konkreetset mõju välja selgitama. 

Jaanuarist maikuuni on palju grupitöid ja organisatsiooni sisevaate töid. Me ei tee intellektuaalselt huvitavaid kodutöid, vaid anname organisatsioonile praktiliselt kasulikke tööriistu. Juunikuus toimub lõpetamine ning kogu selle perioodi jooksul saab organisatsioon meie poolt keskkonna- ja juhtimismentorid endale appi. Lisaks on akadeemias ka väike moodul iga organisatsiooni tippjuhile ja kommunikatsioonijuhtidele, kuidas edusammudest rääkida ja mitte rohepesu võrku takerduda.

Käesoleva aasta augustikuus valmis Rohetiigri ja Keskkonnaministeeriumi koostöös pakendite disainijuhend. Ava selle tagamaid veidi ka.

Pakendid ja plastprügi on väga suur ja pikaaegne murekoht. Puutusin sellega igapäevaselt kokku oma varasema tausta tõttu, milleks on Teeme ära koristusaktsioon, ja otsustasime Rohetiigris selle teema teise nurga alt ette võtta. Pakendite disainijuhend on mõeldud pakendidisaineritele ja pakendiettevõtjatele, fookusega eeskätt sellistele pakenditele, mis tarbijatele koju jõuavad. 

Me ei võtnud siin ette suuri tööstuspakendeid nagu ehituspakendid jms suurpakendid. 80% sellest, kui keskkonnasõbralik on pakend, sõltub disainifaasist ja selle mõju keskkonnale tuleb algfaasis läbi mõelda. Selle juhendi autor ja koostaja on Külliki Kesa.

Katkend intervjuust pärineb TULI taskusaatest. Kuula täispikka saadet siit.

Autor: Taivi Koitla
Toimetas: Siim Kera, TULI

 

Kõik uudised