Alates 28. juunist 2025 hakkab Euroopa Liidu majandusruumis kehtima European Accessibility Act nimeline direktiiv. Antud eeskirja tulemusel loodetakse parandada Euroopas toimetavate veebikeskkondade ligipääsetavust kõikidele tarbijatele, hoolimata piirangutest, mis neid takistada võivad. See tähendab, et veebihalduritel on pisut üle aasta, et oma veebilehtedel ellu viia hulk muudatusi, kirjutab Media House’i digijuht Roger Puks.

Euroopa Liidus on piiratud töövõimega keskmiselt iga neljas inimene – see tähendab kokku umbes 87 miljonit inimest. Puuetega ja/või piiratud töövõimega inimeste osakaal erineb suuresti riigiti. Eestis on 2023. aasta seisuga puudega inimesi 116 391, piiratud töövõimega inimesi 93 094 (Sotsiaalkindlustusameti puuetega inimeste üldine statistika 31.12.2023).

Siinjuures tuleb mainida, et puue ei pruugi olla vaid füüsiline – ka erinevad neuroloogilised, kognitiivsed jm „nähtamatud“ erivajadused võivad muuta tavapärase veebilehe kasutamise keeruliseks. Erivajadus ei pruugi olla üldse defineeritud kui puue – ka vanurid, kes vajavad pisut suuremaid ning kontrasteeruvamaid fonte, et lehti mugavalt lugeda, kvalifitseeruvad erivajadustega kasutajateks.  

Nõue olla ligipääsetav pole tegelikult Euroopas midagi uut – avalikule sektorile on kehtinud nõue olla vastavuses ligipääsetavusstandardiga EN 301 549 juba aastast 2019. Eelkõige muutub aga 2025. aasta suvest see, et nõue laieneb kaudselt ka erasektori ettevõtetele ning nende digikeskkondadele: e-poodidele, rakendustele, VOD teenustele jne. 

Mis muutub aastal 2025? 

Kuigi EAA ei defineeri täpseid nõudmisi, millele digiteenused 2025. aasta juunist vastama peavad, võib eeldada, et lähtuda võib avalikule sektorile kehtestatud EN 301 549 standardist. Lõpliku otsuse selles osas peab langetama iga riigi kohalik ametkond, Eesti puhul TTJA. See tähendab, et kui seni on pidanud erinevatele standarditele vastama vaid avaliku sektori digiteenused, siis nüüd on õigus TTJA-l teostada järelevalvet ka erasektori digiteenustele.  Samaväärselt tekib tarbijatel õigus saata TTJA-le kaebuseid digiteenuste ja -toodete kohta, mis nende hinnangul ei ole piisavalt heal tasemel ligipääsetavad ja kasutajasõbralikud  erivajadustega tarbijatele.  

Ainsaks erandiks on mikroettevõtted (alla 10 töötaja või aastakäive alla 2 miljoni euro) ning veebilehed, millel olevat sisu ei uuendata peale 28. juunit 2025. 

EN 301 549 on põhjalik dokument, milles tuuakse välja väga suur hulk nõudmisi, millele digiteenused ja -tooted vastama peavad, näiteks veebilehtede puhul: 

Mõistetavusnõuded 

• Tekstialternatiivid – kõikidel visuaalsetel elementidel peavad olema tekstialternatiivid, subtiitrid jm. 
• Adaptiivsus – veebilehe sisu peab olema ümber arranžeeritav sedasi, et tähendus ei lähe kaduma (nt tekstisuuruste ja värvikontrasti muutmine).
• Eristuvus – piltidel, tekstidel jm sisul peab olema piisavalt kontrasti ning nad peavad olema selgelt eristatavad veebilehe taustast. 

Kasutatavusnõuded 

• Klaviatuuriga ligipääsetavus – kogu veebilehe funktsionaalsus peab olema ligipääsetav kasutades vaid klaviatuuri. 
• Ajastus – kasutajatel peab olema aega, et kasutada veebilehe funktsionaalsuseid, ei tohi rakendada seosusetuid rangeid ajapiiranguid. 
• Vähe vilkuvaid elemente – väldi vilkuva sisu või elementide kuvamist, vältimaks kasutajatel langetõvehoogude esile kutsumist. 
• Navigeeritus – lehel liiklemine peab olema selge ning erinevad elemendid peavad olema üksteisest selgelt eristatavad (päised, lingid jne). 

Arusaadavusnõuded 

• Loetavus – lehel kajastatud sisu peab olema selges ja lihtsas keeles ning üheselt mõistatav. 
• Ettenähtavus – navigeerimine ning lehe sisu peavad käituma üheselt kogu kasutusprotsessi jooksul. 
• Sisenditugi – kasutajatele tuleb pakkuda informatsiooni tekstiväljade täitmisel tuge (mis sisendit oodatakse ning mis põhjusel tekivad veateated). 

Töökindlusnõuded 

• Ühilduvus – veeb peab töötama hulgal erinevatel lehitsejatel, operatsioonisüsteemidel ning erinevate tugitehnoloogiatega (ekraanilugerid jm). 

Eelmainitu on vaid läbilõige erinevatest nõudmistest, millele veebilehed EN 301 549 kohaselt vastama peavad – kui osad neist on hägusemalt tõlgendatavad (sisu peab olema arusaadav),  siis osad nõudmised (redigeeritav tekstisuurus ja värvikontrast) on väga konkreetsed ning nõuavad juba põhjalikumaid arendusi.  

Mida pean tegema enne 2025. aasta juunit? 

EN 301 549 ning muud vastavusstandardid on väga põhjalikud dokumendid ning nende põhjalik läbikäimine on pikk ja vaevanõudev töö. Ligipääsetavuse analüüsimiseks on loodud erinevaid automatiseeritud tööriistu, mille abil on võimalik kontrollida veebi vastavust erinevatele standarditele, sealhulgas nii EN 301 549 kui ka muud standardid (nt samuti paljulevinud WCAG 2.1): 

• Tenon.io 
• axe DevTools 
• WAVE 

Need tööriistad peaksid olema aga eelkõige indikaatoriks, kuivõrd suur töö tuleb enne tuleva aasta juunit ära teha – sajaprotsendilise veendumuse veebi ligipääsetavusstandarditele vastavuse osas tagab siiski manuaalne kontroll.  

Tõenäoliselt tähendab antud standardi poolt sätestatud nõudmistele vastamine enamustele veebiomanikele võrdlemisi suuri arenduskulusid – sestap on mõistlik neid kaardistada võimalikult vara, et kulud jagada pikema ajaperioodi peale laiali.

EAA kasutuselevõtt on märgiline samm ligipääsetavama veebi poole, garanteerimaks, et nii meie veebilehed kui muud digiteenused on kättesaadavad kõikidele tarbijatele, hoolimata  nende erivajadustest. Olgugi, et see tähendab üpris suuri lisakulusid, avab see veebiomanikele võimaluse jõuda senisest suurema hulga tarbijateni.  

On võimalik kasutada ka erinevaid Accessibility tööriistu (AccessiBe, Userway, Equalweb), ent see ei pruugi pikas perspektiivis olla mõistlik samm. Teatavaid murekohti on võimalik neid  kasutades lahendada (kontrastimuutused, tekstisuuruste muutmine), ent nad ei lahenda printsipiaalsemaid probleeme, mida ka EAA adresseerib, nt veebilehtede ekraanilugeritega sobivuse garanteerimine. See on ka põhjuseks, miks European Disability Forum (Euroopa puuetega inimeste esindusorganisatsioonide katusorganisatsioon) soovitab vältida overlay tööriist lehe ligipääsetavamaks muutmisel. 

European Accessibility Act tähendab veebiomanike jaoks üsna palju lisakulu, ent mõneti on tegu ootuspärase sammuga võrdselt ligipääsetava digiühiskonna suunas. Kui seni oli ainus oht halva ligipääsetavusega lehele pisut kehvem SEO ranking ning ilmajäämine teatud  hulgast kasutajatest, siis nüüd lisandub sellele ka potentsiaalne sunniraha oht riiklikest järelevalveasutustest. Sellest hoolimata ei tohiks põhimotivatsioon olla hirm trahvi ees, vaid võimalus muuta oma teenused ja tooted kättesaadavaks ka nendele inimestele, kelle jaoks veebi kasutamine tavatarbijale omaselt võimalik ei ole.

Autor: Roger Puks, Media House

Kõik uudised