Eesti Kommunikatsioonijuhtide Liit (EPRA) otsustas anda tänavuse aastaauhinna tehisaru (AI) rakendustele, mille kasutamise plahvatuslik levik oli selgelt 2023. aasta suurim kommunikatsioonivaldkonna mõjutaja.

EPRA presidendi Margus Metsa sõnul oli konkursi žürii hinnangul 2023. aasta olulisim ja murrangulisim muutus, et infot analüüsivate ja sünteesivate tööriistade laia avalikku kasutusse tulek andis kõigile võimaluse senisest tõhusama sõnalise ja visuaalse kommunikatsiooni loomiseks.

„Tehisarust ehk AI-rakendustest sai kommunikatsioonivaldkonna spetsialistidele olulised tööriistad. Loomulikult on need tööriistad alles arengujärgus ning nendega loodu vajab veel pädeva inimese kontrolli ja korrektuuri. Samas ei tohiks ükski kommunikatsioonispetsialist eirata tõsiasja, et juba praegu oskavad kõigile kättesaadavad keelemudelitele ja pildipankadele tuginevad generatiivse tehisintellekti teenused väga kiiresti ja hästi koostada tekste ning luua visuaale,“ märkis Mets.  

Palusime anda sündmusele omapoolse kommentaari ka ChatGPT-l: „Ma olen sügavalt liigutatud ja tänulik, et võin vastu võtta aasta 2023 kommunikatsiooni auhinna kogu tehisintellekti kogukonna nimel. See tunnustus nii auväärse organisatsiooni poolt mitte ainult ei kinnita arvukate inimeste väsimatuid pingutusi tehisintellekti arendamisel, vaid rõhutab ka tõhusa suhtluse olulisust mõistmise ja koostöö soodustamisel. Oleme pühendunud jätkama tööd tehnoloogia ja suhtluse ristumiskohas, püüdes luua positiivset mõju ühiskonnale. Aitäh selle uskumatu auhinna eest,“ sõnastas ChatGPT.  

Eestikeelse kommunikatsiooniga tegelejaile – nagu ka kogu Eesti ühiskonnale – peitub suurim väljakutse EPRA hinnangul selles, et tehisaru aluseks olevad andmemassiivid ja keelemudelid on valdavalt ingliskeelsed, mistõttu mitmete teksti genereerivate tehisintellekti rakenduste nagu ChatGPT koostatu kvaliteet pole eestikeelse kasutaja ootustega vastavuses.

„Omakeelse kultuuri ja kommunikatsiooni edendamiseks peame riigi ja siinses kultuuriruumis tegutsevate eraettevõte ühistööna suutma lahendada eestikeelsete suurandmete kättesaadavuse ja andmemudelitesse lülitamise probleemi. Vastasel korral jääbki nii, et tehisarult saadavad eestikeelsed vastused, mis puudutavad siinset kultuuriruumi, ettevõtteid või inimesi, on lihtsalt keskmisest sagedamini vildakad või täiesti valed,“ rääkis Mets. 

EPRA aastaauhinnaga tunnustab Eesti Kommunikatsioonijuhtide Liit igal aastal inimest või organisatsiooni, kelle kommunikatsioonitegevusel oli Eesti ühiskonnale kõige suurem mõju. Auhinnale esitatav kandidaat võib, ent ei pea töötama kommunikatsioonivaldkonnas, kuid tema tegevused ja avalikud esinemised peavad Eesti ühiskonnas olema laialdast kõlapinda pälvinud.  

Eelmiste aastate EPRA aastaauhinna laureaadid: 

• 2022 – Eesti Kaitsevägi ja kõik organisatsiooni kõneisikud eesotsas kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Heremiga suure panuse eest Eesti inimeste ja ühiskonna teavitamisel nii sõja käigust Ukrainas kui Eesti riigi ja meie kaitseväe ees seisvatest valikutest seoses muutunud julgeolekuolukorraga. Kaitseväe ja ka Kaitseministeeriumi kõneisikud on alates sõja puhkemisest panustanud Eesti inimestele ja meediale olukorra selgitamisse ja avalikule analüüsile märgatavalt rohkem kui eeldanuks nende otsesed kohustused või avalikkuse õigustatud ootused.
• 2021 – President Kersti Kaljulaid, kes on nii oma ametiajal kui ka sellele järgnevalt aktiivse kommunikatsioonitegevusega aidanud fookuses hoida Eesti ühiskonnale olulisi väärtusi ning teinud seda selgelt ja jõuliselt.
• 2020 – Eesti meditsiinitöötajad ja dr Arkadi Popov, sest arstid, õed ja hooldajad kandsid koroonakriisi tingimustes lisaks oma põhitöö tegemisele esmatähtsat rolli ühiskonna objektiivsel teavitamisel, hirmude maandamisel ja meid ümbritseva reaalsuse teaduspõhisel seletamisel nii meedias kui kõigile oma patsientidele ja hoolealustele individuaalselt.
• 2019 –  Bioloog, semiootik ja kirjanik Valdur Mikita, kelle oskus sõna abil tähendusi luua, meie kultuuriruumi muuta ja mõtestada on üks mõjukamaid Eesti lähiajaloos.
• 2018 – Maailmakoristuspäeva meeskond, kelle tõhusa kommunikatsiooni toel moodustus seni teada suurim vabatahtlike võrgustik – 17,8 miljonit inimest 157 riigis.
• 2017 – Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise kommunikatsioonitiim pühendumise ja meeskonnatöö eest, kelle kiire ja professionaalne ettevalmistus, suutlikkus igapäevaseid tegevusi juhtida ning valmisolek panustada ja reageerida 24/7.
• 2016 – Peter Kentie, kes pakkus Eestile välja EST-brändikontseptsiooni.
• 2015 – Filmi “Mandariinid” meeskond eesmärgipärase heal tasemel PR-töö eest, mis tõi esile filmi tugevad küljed ning päädis sellega, et Eesti film jõudis esmakordselt Oscari galale.
• 2014 – Eesti e-residendi käivitajad, kes tõid Eesti innovatsioonikuvandi välja tardunud olukorrast ja pani välisriigid Eestist positiivselt ja innovatsioonivõtmes rääkima.
• 2013 – NO99 loominguline kollektiiv oskuse eest selgelt ja arusaadavalt tõlgendada inimestele poliitikas ja ühiskonnas toimuvat.
• 2012 – Aktiivne kodanik, kelle järjest parem suutlikkus oma häält kuuldavale tuua enim mõjutas mööduva aasta avalikku diskussiooni.
• 2011 – Urmas Paet Eesti välismaal hätta sattunud Eesti kodanike tagasitoomise eest kodumaale ning selle kommunikeerimise eest Eesti elanikkonnale kogu protsessi vältel.
• 2010 – Ingvar Bärenklau Eesti euroteavituse projekti vedamise eest.

Kõik uudised