Toodangu, impordi ja ekspordi järgi arvestades on Eesti munadega isevarustatuse tase 51%. Miks on munade tootmine Eestis kahanenud, kommenteerib DAVA Foods Estonia juht Vladimir Sapožnin: “Muna on saanud kaubanduskettide hinnasõjas oluliseks kaubaks.” Iga teine söödud muna Eestis oli mullu importmuna.

Statistikaameti andmetel toodeti Eestis 2020. aastal 159,3 miljonit muna, mida on 3% rohkem kui aasta varem. Kokku tarbiti mune pea 313,6 miljonit ehk 235 tükki iga elaniku kohta.

Statistikaameti analüütiku Ege Kirsi sõnul munatoodang küll aasta võrdluses suurenes, kuid jäi siiski oluliselt alla viimaste aastate tavapärastele mahtudele ning ei ole madalseisust taastunud. „Munade tarbimine ületas ligi kahekordselt toodangut ja iga teine söödud muna oli importmuna,“ täiendas Kirs.

Eestis oli eelmise aasta lõpu seisuga 2,1 miljonit kodulindu, kellest 96% olid kanad ja kuked, ülejäänud muud linnud. Linnud munesid kokku 159,3 miljonit ehk ligi 10 000 tonni mune. Aastatel 2014–2018 püsis Eesti munatootmine 200 miljoni piirimail, 2019. aastal aga vähenes see eelkõige salmonelloosi tõttu järsult 154 miljonile ning ei ole siiani taastunud.

Mune toodetakse vähestes suurtes ettevõtetes, kes annavad põhilise osa toodangust ning mõjutavad suurimaid kasve ja kahanemisi. Munatootmine on viimase kümnendi jooksul vähenenud ka väiksemates majapidamistes, samuti põllumajanduslikes kodumajapidamistes.

Kaks aastat tagasi toimus järsk vähenemine munade tootmises ja kasvas munade import. Möödunud aastal tarbiti mune 313,6 miljonit ehk 19 600 tonni, mis on 4% vähem kui aasta varem. Pea kogu tarbimine on söögiks, sest haudemune Eestis praktiliselt enam ei toodeta

Munatoodete import Eestisse vähenes ja oli 10 900 tonni. Sisseveost peaaegu kolmveerandi moodustasid tervel kujul munad. Koorega kanamunade impordist pärines ligi pool Lätist, kolmandik Poolast ja kümnendik Leedust. Munade eksport oli 1200 tonni, mis on viimase kümne aasta madalaim näitaja.

Miks on munade tootmine Eestis kahanenud?

“Peamaine põhjus on odav importmuna, eriti kaubanduskettide omatooted ehk private label kaubamärgid. Sealt võib leida Läti, Leedu, Poola ja praegu lihavõtete ajal ajal ka Ukraina ja Soome mune. Tootmised nendes riikides on palju suuremad ja kuna kana muneb iga päev, aga turg kõigub, siis ülejääki tasub müüa väljapoole oma riiki väga madala hinnaga või isegi alla omahinna, sest mingit raha sel moel ikka saad. Prügimäele saatmine on kallim, sest siis ei saa üldse raha ja pead veel bioloogiliste jäätmete utiliseerimise eest peale maksma. Samuti on neis riikides tootmine odavam, sest mastaabid teised ja palgad madalamad,” selgitas Eesti suurima munatööstuse DAVA Foods Estonia juht Vladimir Sapožnin, kelle sõnul on muna on saanud kettide hinnasõjas oluliseks kaubaks.

“Näiteks ühes suures Eestis tegutsevas kaubandusketis moodustab importmunade osakaal rohkem kui 95% munadest. Lisaks importmunadele on seal esindatud ainult üks väike kohalik tootja mahemunadega, mille hind 10 muna eest on üle 3 euro,” rääkis ta.

“Eggo munad on Eesti kaubanduskettides müügil hinnaga 1,49–1,69 eurot / 10 tk, olenevalt muna suurusest. Private label munad seal kõrval aga hinnaga 1,09–1,19 eurot, promos isegi isegi mõnikord hinnaga 0,89-0,99 / 10 muna, mis on absurd,” kirjeldas Sapožnin munade hinnasõda.

“Ka meie vähendame sügisest tootmist, et muna ei jääks kätte. Sanlind, kes oli suuruselt teine tootja Eestis, aga sai 2 aastat tagasi salmonelloosi, on nüüd tagasi 30% tootmise juures ja ei julge rohkem kanu võtta, sest pole, kuhu müüa,” lisas Sapožnin.

Silja Oja, TULI

DAVA Foods Estonia AS on Turundajate Liidu (TULI) liige.

Kõik uudised