Eelmise aasta Kuldmuna žüriide esimehed annavad nõu, kuidas konkursile töid paremini esitada

Kuldmuna tööde vastuvõtt on alanud! Et tänavused tööd võiksid tõsta latti veelgi kõrgemale, palusime eelmise aasta žüriide esimeestel meenutada, mis läks eelmisel aastal paremini ja mis kehvemini. Kommentaare, meenutusi ja soovitusi jagavad Martin Pütsep, Rein Iida, Urmas Villmann, Tanel Lillepalu ja Kristina Seimann.

Eelmise aasta reklaamižürii esimehe Rein Iida sõnul osales mullu rekordarv noortetiime. “Tugevused olid head visuaalsed vormistused ja huvitavad kalambuurid. Nõrkuseks oli esitatud idee killustamine väga paljudeks erinevateks lahendusteks.”

Iida arvates oli tööde ideede tase varieeruv ning rohkem tähelepanu tuleks pöörata vormistusele. “Enne oma töö vormistamist ja esitlust tasuks kindlasti üle vaadata paari varasema aasta shortlistid. Vähem liigset vahtu esitlusse ja ajatäitmist tühja videomaterjaliga,” lisas ta.

Iida soovitab vaadata ka eelmiste aastate võidutöid. “Auhinnatud tööd on reeglina alati ka kõige mõjusamad, neid saab näha näiteks Kuldmuna arhiivis.”

Eelmisel aastal oli üritusturunduse žürii esimees Tanel Lillepalu. Tema sõnul paistsid tööd silma oma tugeva taseme poolest. “Eesti turule on jõudnud suured projektid ja nii kohalikud kui ka rahvusvahelised ettevõtted investeerivad meie turule. Kui vaadata üritusturunduse võidutööd, Coca-Colat, siis see on tegelikult ju väljast tulnud klient, aga tegelikult väga suur projekt. Lahe, et Eestis toimub suuri asju.”

Nõrkustena tõi Lillepalu välja selle, et esitatakse töid, mis on “lihtsalt peod” ning millel puudub seos, miks ja kellele üritust korraldatakse. “Näiteks eelmine aasta esitati tööna ühe ettevõtte suur pidu, mida paljud konkurssi favoriidiks pidasid. Seal olid kõik Eesti artistid kohal ning tehniline produktsioon oli väga võimas, aga žürii nägi, et sellel ideel endal puudus keskne kontseptsioon. Kõike oli kuidagi liiga palju ja see ei saanud tegelikult isegi esikolmikusse,” lisas Lillepalu.

Lillepalu soovitab enne töö esitamist mõelda, kas see on Kuldmuna vääriline. “Enesekriitiliselt tuleks küsida, kas see on parim töö ja mõelda, kas see võib olla võidukas ka konkurssidel väljaspool Eestit. Kui vastus on jah, siis kindlasti peaks esitama. Lihtsalt tööd töö pärast ei ole mõtet ka esitada. Kuldmuna on ühtepidi loovusfestival ja seetõttu loovuse aspekt peab seal olemas olema. Samas hindab žürii ikkagi ka seda, kas sellel projektil on ka mingi mõte taga.”

2019. aasta Kuldmunal juhtis filmi, filmi teostuse ja raadio kategooriad Urmas Villmann. “Oli üks töö, mis eristus teistest mäekõrguselt. Ma oleks olnud väga kurb, kui see üks töö ei oleks saanud kulda. Õnneks olid ka enamus žüriiliikmeid samal meelel ja see töö sai väärilise auhinna.”

Villmann peab silmas Kalevi “Kui panused on kõrged” telereklaami. “See töö sai hiljem ka teistel loovusfestivalidel väljaspool Eestit kenasti auhindu, mis tähendab, et žüriiga tegime õige valiku.”

Suhtekorralduse žürii esimees Kristina Seimann sõnas, et eelmisel aastal oli konkurents suhtekorralduse kategoorias väga tihe. “Võistlustöid laekus rekordarv, pea kaks korda enam, kui varasemalt. Esile pääseda oli kindlasti keerulisem. Võidud kergelt ei tulnud ja esiviisikus oli rebimine tihe,” lausus Seimann.

Seimanni arvates oli näha, et mitmed kampaaniad annab edukalt üles ehitada ka ainult internetipõhiselt. “Väga palju töid laekuski eelmisel aastal suhtekorralduse alamkategooriates, kus kommunikatsioon oli lahendatud internetikeskkonnas, seda nii sotsiaalmeedia kui ka influencer marketing kategooriates. Ma ei hakka väitma, et näen siin trendi, millega kommunikatsioon liigub internetti, vaid tegemist on pigem uue normaalsusega inimeste meediatarbimises. Kuldmuna on siin hea peegeldus.”

Seimann soovitab panustada case study koostamisse. “Kodumaiste konkursside eripäraks on muidugi see, et suured kampaaniad on hindajate poolt nähtud ja oma arvamus võib olla juba kujunenud. Väiksemaid kampaaniaid või kitsama segmendi põhiseid töid aitab võiduni viia argumenteeritud case study.”

Disainikategooria žürii esimees Martin Pütsep tõi välja, et peaaegu kõigis kategooriates oli munavääriliste tööde jaoks piisavalt valikut. “Ainult trükise kategoorias oli töid vähevõitu. Vormistus on üldiselt muutunud aastatega kõvasti paremaks, aga töö sisu avav tekst oli mitmel juhul ebapiisav või segane. Selle teksti sisukust täpsust ei saa alahinnata. See võib mõnikord otsustada kas töö saab auhinna või mitte,” lausus Pütsep

Pütsepa sõnul avaldas üsna tihti muljet nutikuse ja käeliste oskuste kombineerimine. “Mitmed noored disainerid üllatasid produktiivsuse ja ka värskete ideedega,” lisas ta.

Helena Vaht, Dalton