Mida aeg edasi, seda enam me tehnoloogiast sõltuvaks muutume. Kuigi digitaliseeruv maailm justkui kaotab omavahelise distantsi ja aitab ööpäevaringselt ükskõik millisest maailma nurgast omavahel ühenduses olla, siis Karl Gustav Adamsoo hinnangul toimib see pigem tänaste noorte ja tööealiste seas. Vanemaealiste ja aktiivsema online-elanikkonna vahele võib tehnoloogia tekitada generatsioonidevahelist lõhet, mis omakorda põhjustab eakatele sageli üksildust. Samuti turvatunde kadumist, eraldatust ühiskonnas toimuvast diskussioonist ning loodud tehnoloogilistest lahendustest.

Uuringud näitavad jällegi, et pilt on muutumas paremaks – seenioride internetikasutus on olulisel määral kasvanud, samuti tarbitakse järjest enam uut meediat, mis eeldab eakatelt arvuti kasutamise oskust. Täna kasutavad üle poole 65-74-aastatest arvutit, kusjuures nendest 39% hindab oma arvutikogemusi rahuldavaks või heaks. Siiski muutuvad vanuse suurenedes ka inimeste hinnangud oma arvutikasutusoskustele. Olgugi, et vanemate põlvkondade esindajad ei tunne end internetis suheldes sama mugavalt ja kindlalt kui nooremad, tunnetavad nad siiski, et internetipõhised kanalid aitavad vähendada nii geograafilist kui psühholoogilist distantsi.

Siiski seisame silmitsi fakti ees, et Eesti rahvastik vananeb ja väheneb. Inimesed mitte üksnes ei vanane, vaid ka elavad ning töötavad üha kauem. Statistikaameti andmetel moodustavad Eestis 65-aastased ja vanemad ligi 20% kogu elanikkonnast. Prognoositakse, et 2035. aastaks on Eestis iga neljas inimene vanem kui 65 eluaastat ning kui vaadata sealt veel kümmekond aastat edasi, saame rääkida juba kolmekümnest protsendist. Neid numbreid vaadates tekib küsimus, millisel moel on meie tehnoloogilised lahendused, sealhulgas suur hulk e-teenuseid, kättesaadavad ka vanemaealistele?

Iga Sinu viies klient on seenior

Enda ülikooli lõputöid kirjutades olen keskendunud just seenioride digipädevusele. Kuigi on olnud palju poolehoidjaid ja abistajaid, kes on aidanud seda teemat arendada ja lahendusi leida, on nende kõrval ka kahtlejaid. Arvatakse, et eakad kasutavad juba piisavalt nutiseadmeid ja e-teenuseid ning muretsemiseks pole põhjust, sest tulevikus on pilt hulganisti parem – praegustel tööealistel on suhe tehnoloogiaga pensionipõlves tugevam. Tõsi, tänastel digipädevatel inimestel on olemas paremad eeldused tehnoloogiliste lahenduste kasutamiseks tulevikus kui tänastel seenioridel. Samas peame arvestama sellega, et mida vanemaks me saame, seda kehvemaks meie vaimne ja füüsiline tervis jääb, tehnoloogia areneb hüppeliselt edasi ja seenior jääb sellest pigem maha, nii täna kui ka tulevikus.

Seda enam tuleb minu hinnangul juba iga uue tehnoloogilise lahenduse loomisfaasis mõelda, kuidas sellest lahendusest saaksid kasu ka need, kes jäävad väljapoole ettevõtte peamist sihtrühma, kelleni ei jõua ka turundus- ja kommunikatsioonitegevus. Kui mõtleme Eesti suuremate teenusepakkujate peale, siis kõhutunde pealt julgen teha oletuse, et see on enam-vähem sarnane demograafilisele kõverale – iga Sinu viies klient on seenior.

Suurtele ettevõtetel aega viis aastat, et tagada kõigile inimestele võrdne juurdepääs kõigile toodetele

Siiski teevad paljud tänuväärset tööd, luues erinevaid strateegiaid ja arenguplaane, aga selle kõrval on vaja tegutseda kohe, mõeldes, kuidas vanemaealisi meie tegevustesse kaasata. Samas on mul hea meel, et Euroopa Liit suunab 2025. aastaks seatud direktiividega liikmesriikide tähelepanu erivajadustega ja ealistest iseärasustest tulenevate erinevate vajadustega inimeste juurdepääsetavuse probleemidele. Sealhulgas on suurtele ettevõtetele antud viis aastat, et tagada inimestele võrdne juurdepääs kõigile toodetele ja teenustele olenemata inimese vanusest või erivajadusest.

Kokkuvõtteks peame järjest enam süsteemsemalt mõtlema, kuidas meie lahendused oleksid mõistetavad ja ligipääsetavamad vanemaealisele elanikkonnale. Kuigi juba täna on olemas digitaalsed abivahendid veebilehtede ja teiste online-keskkondade tarbimiseks, siis jätkuvalt on tööpõld lai ning selle eesmärgi täitmiseks tuleb tegudele asuda esimesel võimalusel. Ka Telias on selleks moodustatud töörühm, kes tegutseb igapäevaselt, et kohandada meie teenuseid direktiividele vastavaks ning tundlikumatele sihtrühmadele, sh vanemaealistele, kättesaadavamaks. Alustades näiteks enda telesisu ja online-keskkondade ligipääsetavuse arendamisest, lõpetades kogu kliendikogemuse ahela parendamisega.

Paljud organisatsioonid on teinud tänaseks tänuväärseid algatusi, aitamaks seenioridel tehnoloogiale paar sammu lähemale astuda. Loodan, et need ei jää ajutisteks show off- projektideks, millega enda ühiskondlikku krediiti tõsta, sest vanemaealine sihtrühm vajab midagi kandvamat, millel on reaalne väärtus. Samuti on mulle kõrvu jäänud küsimused, et miks me peame üldse õhukese rahakotiga vanainimesele mõtlema, kui nende kõrval on hulgaliselt jätkusuutlikumaid kliente, kes maksavad-tarbivad rohkem ning haaravad kinni uutest, innovaatilistest ja kallimatest lahendustest. Mõttekäigus on tõetera, aga julgen vastu vaielda – vastupidiselt noorematele generatsioonidele on seeniorid kindlasti lojaalsemad, kui nad tunnevad, et nende kõrval on tugi nii täna kui tulevikus. Me võime küll arvata, et vanemad inimesed on hinnatundlikumad, aga uskuge mind, veel enam on nad tundlikud igakülgse toetamise ja abistamise suhtes. Kui usaldus on loodud, siis on tõenäoline, et nad jäävad teenusepakkujale truuks.

Eakad ei loobu traditsioonilise meedia kasutamisest

Üks asi on loodavad lahendused ning teine kommunikatsioon selle ümber. Päris paljudes erinevates projektides on mulle valusalt silma jäänud, millisel moel ja kanalites me vanemaealistega sidet tahame luua. Kuigi tehnoloogiliste lahenduste tarbijate osakaal on seenioride hulgas üha kasvamas, on vanemaealiste meediatarbimise kultuur küllaltki erinev tööealistest ja noorematest. Kuigi osade vanemaealistele mõeldud kampaaniate valguses üritatakse auditooriumi kätte saada ka digikanalites, sh sotsiaalmeedias, siis tänased seeniorid on jätkuvalt rohkem trükilehtede, raadio ning televisiooni usku. Eakad ei loobu lihtsalt traditsioonilise meedia kasutamisest uue meedia kasuks. 82% 65–74-aastastest ja 84% 75–79-aastastest inimestest ei ole loobunud ühestki traditsioonilise meedia liigi kasutamisest ja ega see pilt nii pea veel ei muutu ka.

Autor: Karl Gustav Adamsoo

Karl Gustav Adamsoo on Telia Eesti PR projektijuht, kes on enda Tartu Ülikooli lõputöödes keskendunud seenioride digipädevusele. Ta on olnud ETV saate “Prillitoos” seenioride nutiabi rubriigi saatejuht-toimetaja ning käivitas koroonapandeemia alguses Facebookis “eakate nutiabi” grupi. Hetkel osaleb ta rahvusvahelise projekti”Sotsiaalmeedia vastupidavuse tööriistakomplekt – SMaRT-EU” uurimisrühmas, mille eesmärgiks on pakkuda vahendeid ja ettepanekuid noorte ja üle 50-aastaste ehk digitaalsete immigrantide koolitamiseks meediumide, iseäranis sotsiaalmeedia, infokirjaoskuses.  

Allikas:

Vihalemm, P. ja Kõuts-Klemm, R. (2017). Meediakasutuse muutumine: internetiajastu saabumine. P. Vihalemm, M. Lauristin, V. Kalmus, T. Vihalemm (Toim). Eesti ühiskond kiirenevas ajas (lk 251-273). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Toimetas: Silja Oja, TULI

Telia Eesti on Turundajate Liidu (TULI) liige.

Kõik uudised