13.10.2021

Anneli Aab: kas Eesti on välisvärbamiseks valmis?

Välismaalt värvatud tippspetsialistid mitte ei võta ära kohalikke töökohti, vaid leevendavad ettevõtete arengut pärssivat tööjõupuudust. Ent kui inimene ei tunne end siin oodatuna, liigub ta päris kiiresti ära, kirjutab EASi Work in Estonia programmi juht Anneli Aab.

Anneli Aab.

Eesti ettevõtjatel on oluliselt lihtsam võtta tööle Eesti inimesi. Välismaalt värbamine on vajalik siis, kui Eestist enam inimesi ei leia ning koolitamine võtab aega. Paraku on paljudes sektorites  selline olukord juba mõnda aega käes.

Eesti tööjõuturu tulevikuvajaduste analüüsidest ilmneb üheselt, et nii lähi- kui pikaajalises perspektiivis napib riigis tippspetsialiste. Seda kinnitavad ka ettevõtjad väga erinevatest sektoritest. Lähima kümne aasta jooksul on IKT valdkonnas puudu ca 7000 spetsialisti ja seda vaatamata nii haridussüsteemist tulevale pealekasvule kui ka sisserändele.

OSKA hiljutise töötleva tööstuse raportile tuginedes jääb lähikümnendil loodus- ja täppisteaduste valdkonnas puudu mustema stsenaariumi korral 2/3 kõrgharidusega spetsialistidest, enim inseneridest. Eesti ülikoolilõpetajad katavad vaid 1/3 tuleviku tööjõu vajadusest. Tööjõuturu olukord täna, aga eriti lähiaastate perspektiivis pärsib ettevõtete võimekust luua ja kasutada tipptehnoloogiaid, teha edukat eksporti ja kaasata suuremas mahus investeeringuid.

Hariduspoliitikas tehtud otsused kannavad vilja aastate pärast, ettevõtjad vajavad abi kohe. Seega kui me soovime jätkuvalt hoida või parandada oma elatustaset, siis üheks oluliseks lahenduseks on  tark ja juhitud välistööjõu siia meelitamine ning ellu kaasamine sellistest riikidest, kust inimesed on valmis siia tulema.

Takistuseks on välistöötajate kohanemise ja hoidmisega seotud küsimused

Talendid valivad hoolega riiki, kuhu elama ja tööle tulla ja Eesti on siin konkurentsis kõigi arenenud riikidega maailmas. Mis argumentidega me Eestit praegu talentidele tutvustame? Nendeks on digitaalne ühiskond, võimalus teha kiiret karjääri, hea töö ja eraelu tasakaal, puhas loodus, stabiilne ja turvaline ühiskond, hea inglise keele oskus. Näiteks on Eestisse tulnud viimastel aastatel kümneid IT-spetsialiste Brasiiliast, kuigi nende palk on Eestis väiksem ja ilm on kehvem. Võimalus õhtuti tänavatel ilma röövimishirmuta jalutada, liiklusummikutest võidetud aeg ning puhtam õhk kaaluvad madalama palga ja kehvema kliima üles.

Sel aastal Work in Estonia poolt läbiviidud tööandjate uuringu tulemusel pidasid nii suurema kui väiksema välisvärbamise kogemusega ettevõtted välisvärbamise etappidest lihtsaimaks  meelitamist. Välismaalaste huvi Eestis töötamise vastu näevad tööandjad Work in Estonia ja EASi järjepideva Eesti riigi brändingu tulemusena.

Kuigi uuringust selgus, et ettevõtete hinnangul on välismaalaste huvi Eestis töötamise vastu olemas ja talentide Eestisse meelitamine on pigem lihtne, on murekohaks välistöötajate kohanemise ja hoidmisega seotud küsimused, mis tulenevad ühiskondlikest hoiakutest laiemalt ja eluliselt oluliste teenuste nagu näiteks perearsti teenuse ja inglise keelse hariduse kättesaadavusest.  Ehkki mitmed Eestisse tulnud talendid panevad oma lapsed ka eestikeelsesse kooli, on arvestataval hulgal inimesi, kes näevad Eestit siiski ajutise peatuspaigana näiteks 3-5 tööaastaks ja sellisel juhul on tema jaoks oluline inglisekeelse hariduse kättesaadavus lastele.

Ehk kord Eestisse tulnud talent ei pruugi siia puudutavate teenuste tõttu piisavalt pikaks ajaks elama ja tööle jääda. Ümberasumisega seotud kulud on suured nii spetsialistile endale, aga ka tööandjale ning riigile ning mida kauem välisspetsialist riigis töötab, seda enam ta maksudena riigile tagasi toob. Näiteks kaks aastat tagasi tehtud uuringust selgus, et 3000 välismaalt tulnud kõrgepalgalise tippspetsialisti maksupanus Eesti riigieelarvesse ühes aastas on sama suur kui Viljandi linna kahe aasta eelarve. Tänaseks on välisspetsialistide arv suurem ja maksupanus ainult kasvanud.

Väga oluline osa välisspetsialistide Eestisse jäämisel on tema kaaslase võimalused erialast tööd leida. Kui kaaslane ei leia riigis sobivat rakendust, liigub pere väga suure tõenäosusega edasi mõnda teise sobivasse riiki, kus see rakendus kaaslasele olemas on. Kaaslase töine ja sotsiaalne mittesulandumine ühiskonda on kõige esmaseks ja suuremaks põhjuseks, miks siia tööle saabunud pere Eestist lahkub. Sellisel juhul on selle konkreetse inimese ja pere sisseelamisse tööandjate, riigi ja inimese enda poolt pandund summad, mis on märkimisväärsed, vähemalt osaliselt nö korstnasse kirjutatud.

Work in Estonia omalt poolt on leevenduseks loonud programmi välistalentide kaaslastele. Programm aitab  teha sissejuhatuse siinsesse ellu, tööturgu ja ärikultuuri, luua ja arendada sotsiaalset võrgustikku, leida eesti keele õppe võimalusi. Programmi raames toimuvad kohtumised ettevõtete personalijuhtidega ning lisaks saab iga osaleja individuaalse konsultatsiooni Töötukassa esindajaga, mille raames planeeritakse ka samm-sammuline tegevusplaan töö leidmiseks Eestis lähtuvalt inimese huvist ja erialast.

Sel aastal saame seda teenust pakkuda 60 inimesele 4 programmi näol, aga huvi selle vastu on väga-väga suur. Samuti pakume sisseelamise ja kohanemise etapis erinevaid nõustamisteenuseid ja tuge nii spetsialistidele kui neid palganud ettevõtetele Ülemiste Citys asuvas Eesti Rahvusvahelises majas, kus lisaks pakuvad oma teenuseid Siseministeerium, Maksu- ja Tolliamet, Integratsiooni Sihtasutus, Töötukassa, Politsei- ja Piirivalveamet ning Tallinna linn, et teha välisspetsialisti sisseelamine ja asjaajamine võimalikult lihtsaks.

Meie hoiakud ja arusaamad välisspetsialistide vajalikkusest

Takistusteks välistalentide Eestis tööturule kaasamisel on täna vastuvõtmise ja kohanemise teenused üldisemalt ehk tugi sisseelamisel, elamispinna leidmine, avalike teenuste kättesaadavus inglise keeles, suhtumine välismaalastesse, kaaslase töö ja karjäärivõimalused. Aga ka konkreetse tööandja töökeskkonna võimalused – kui ja millises mahus on tööandja valmis oma sisekommunikatsioonis lisaks eesti keelele ka teisi keeli kasutama, kuidas suhtutakse välismaalastest töökaaslasse ehk see,  kas ta võetakse omaks või jääb ta üksi. Kui IT-sektoris on välismaalasest töökaaslane igapäevapraktika, siis mujal tegelikult väga mitte.

Takistuseks on kindlasti ka ühiskonna tegelik valmisolek välisspetsialistide vastu ja omaks võtta ehk see, kuidas me suhtume teist päritolu inimestesse oma avalikus ruumis, tänaval, kohvikus, poes. Töö võib olla väga huvitav ja põnev, aga kas inimesel tekib Eestiga mingisugune side? Kas ta leiab oma koha siis ühiskonnas ja tunneb end siin hästi? Kui inimene ei tunne end siin oodatuna, siis ta ei kohane. Kuvand mida Eestist loome on lugu avatud, tänapäevasest ja moodsast digiriigist. Kui reaalne kogemus sellest erineb, siis liigutakse siit päris kiiresti ära.

On viimane aeg vabaneda hirmust, et siia tööle tulnud inimesed on tööturul meile konkurentsiks.  Välismaalt värvatud tippspetsialist ei võta ära kohalikke töökohti, kuid jätab siia oma teadmisi ja kogemusi, mis tähendab, et välisvärbamine aitab kaasa ka kohalike koolitamisele ja Eesti elu arengule laiemalt.

EAS on TULI liige. TULI ühendab kõiki turundusega tegelevaid professionaale, kes on huvitatud erialase taseme tõstmisest ning valdkonna ärksaimate kaasamõtlejate hulka kuulumisest. TULI-sse kuulub praegu 91 liiget.

Kõik uudised