Kui kasutada jalgpallimõisteid, tegi Tabasco Kuldmunal kübaratriki – aasta reklaamiagentuuri tiitel tõsteti pea kohale kolmandat aastat järjest. Agentuuri tegevjuht Karl Multer ning loovjuht Indrek Viiderfeld räägivad Pakendikeskusest, kuidas sünnivad ideed ning mis saab edasi.

Karl, kui sa Tabascosse tulid, ütlesid TULI intervjuus: “minu jaoks on aasta agentuuri tiitel võita hetkel sekundaarne. Oluline on, kuidas tipptasemel loovus ja disain konverteerida kliendi jaoks äriliselt maksimaalselt tulemuslikuks.” Nüüd on aasta agentuuri tiitel käes – sulle esimene, Tabascole kolmas järjestikkune. Päris mõnus.

Karl: Eks muidugi oli mõnus, aga see printsiip ei kao kuhugi, et kõige tähtsam on teha head reklaami, mis meie klientidele äriliselt kasulik on. Kui see ka loovuskonkurssil edu toob, seda toredam. 

Mis kasu Tabasco aasta agentuuri tiitlist saab? Kas see toob näiteks uusi kliente juurde?

Indrek: Ikka tuleb kliente, aga ega ma täpselt ei tea, miks nad tulevad. Mõnikord tullakse seepärast, et tahetakse sellist asja nagu Pakendikeskusel on. 

Ahhaa, kas see on briif, mida uued kliendid tihti annavad?

Indrek: Kas just seda, aga sageli öeldakse, et meile meeldivad Pakendikeskuse reklaamid ja seepärast tulimegi teie juurde. 

Karl: Ma olen siin mõnda aega olnud ja mind väga rõõmustab, et klientide proaktiivne pöördumine on päris kõrge. Iga nädal astub mitu potentsiaalset klienti sisse. Muidugi, kõigiga ei lähe tööks, aga ettevõtte nimi on jätkuvalt üle turu ja Eesti tuntud. Meie juurde tullakse otsima nii kreatiivsust kui ka suurepärast brändingu- ja disainitööd. 

Viimasel ajal oleme rohkem tegelenud ka klientide strateegilise turunduse konsultatsiooniga, need tööd on väga põnevad. Meie teenuste spekter on laienenud ja turg hakkab vaikselt sellele jälile saama.

Kui ideid mõtlete, kas vaatate selle pilguga, et kas on ikka Kuldmuna vääriline?

Indrek: Mõtleme, et võiks publikule meeldida ja siis äkki meeldib ka kliendile ja žüriidele. Aga vaatame sellise pilguga, kas keegi on analoogset tööd varem näinud. Kui on, siis võtame kohe nimekirjast maha ja võistlustele ei saada. Üldiselt guugeldame kõik tööd märksõnade abil läbi ja vaatame, et midagi sarnast tehtud poleks. Eesti reklaame enamvähem mäletame. 

Muideks, Nike tegi kunagi ühe kampaania, mille idee oli põhimõtteliselt sama, mis meie Rademarile tegime. Selliseid asju juhtub, vaevalt, et nad Kuldmuna arhiivi vaatasid (naerab – toim.).

Ma jäin mõnda aega tagasi mõtlema, et see on huvitav, et võid teha hea reklaami, aga kui selgub, et keegi tegi sama asja 25 aastat tagasi Uus-Kaledoonias, siis see kaotab reklaamitegijate silmis väärtust. Tundlik värk. Mõtlen siis just kokkusattumusi, mitte varguseid. 

Indrek: See on loovtööstus. Kui oleks plagiaaditööstus, siis ei oleks nii tundlik (kõik naeravad – toim.). 

Karl: Jah, ega sellisel juhul ei muutu idee halvaks, vaid ta kaotab väärtust seetõttu, et keegi on selleni varem jõudnud. Tahame teha unikaalseid asju. Ainult oma mõtteid. 

Indrek: Unikaalsus on üks loovuse tunnuseid. Kui töö ei ole unikaalne, siis ei ole see loov. Eks see muidugi sõltub olukorrast ja maailm ei ole mustvalge. Ega sa ei saagi teada, kas keegi tegi 1967. aastal Mehhikos oma poeaknale samasuguse plakati. 

Aga kui sa tead, et sarnane töö on kunagi tehtud, siis sa ei esita seda auhinnale. See pole viisakas. 

Nagu enne öeldud sai – Tabasco on nüüd võitnud kolm tiitlit järjest. Kuhu siit üldse edasi minna on? 

Indrek: Tuleb võita neli järjest (naerab – toim.).

Küsisin, sest tahaks teada, kas teil on Kuldmunade kõrval lähiajal ka teisi konkreetseid sihte –  a’la välismaale laienemine või Cannes’i lõvi vms?

Karl: Meil on töös mitmeid vahvaid projekte. Teenindame osasid oma kliente ka Baltikumiüleselt, näiteks Burger Kingi, HK Scani, Peter Mikheimi jne, aga reklaam on sageli kohalik, see sõltub kohalikust keelest ja kultuuriruumist. Samas on meil hetkel töös üks väga kift brändi lansseerimine – Snowman hakkab vallutama seitset erinevat turgu.

Indrek: Pigem on oluline töö. Keskendume tööle. See on lisaboonus, kui see pärast auhinna võidab. Järgmine aasta on uus žürii, uued maitsed ja uued ideed. Võib vabalt juhtuda, et me ei võida midagi. See on ennustamatu ja seepärast ongi nii põnev. 

Karl: Absoluutselt nõus. Muideks, mulle tundub, et meil käib praegu viljakas aasta. Oleme laienenud, oleme professionaale tööle juurde võtnud, sest mahud on kasvanud ja kliendid tuleb ilusti ära teenindada. 

Praegu on meil 13 inimest, aasta tagasi oli kaheksa. Oleme praeguse suurusega päris rahul, jõude siin keegi ei istu. Inimestele tundub siin üldiselt meeldivat, siia on ka ringiga tagasi tuldud. Viimasena taasliitus meiega näiteks Alvar Lonks, kes on Eestis loovjuhina absoluutne tipptegija. See on inimeste äri ja inimestega peab tegelema.

Milline teie arust reklaamiagentuuride tulevik on? Räägitakse ärinõustamise juttu, räägitakse, et agentuurid peavad oma toimimisloogika ümber vaatama jne. 

Indrek: Mina teisi õpetama ei kipu. Eks moed tulevad ja lähevad. Tehnika täiustub ja tööriistad arenevad, aga reklaami olemus pole sugugi muutunud. Varem tegid printreklaami, nüüd teed digibännereid, aga ikka lood ja teostad ideed. Olen reklaaminduses olnud 25 aastat ja asja olemus pole sel ajal oluliselt muutunud. 

Karl: Me oleme Tabascos tugeva idee usku. Kui on tugeva ideega reklaam, siis polegi kõrvale palju meediaraha vaja, sest reklaam hakkab ise oma elu elama. Usun jätkuvalt, et kõik keerleb tugeva idee ümber. Aga muidugi hoiame tehnoloogilistel uuendustel silma peal ja vaatleme end ka tuleviku kontekstis. 

Nagu mainisin, siis avasime turunduskonsultatsiooni liini, kindlasti on sellele turul nõudlust. Tunneme, et suudame ettevõtetele strateegilistes küsimustes lisaväärtust pakkuda.

Teil on dünaamilised tiimid, üks inimene võib olla põhimõtteliselt ühes projektis kopi, teises kunstiline juht, kolmandas loovjuht. 

Indrek: Jah, võin ka ise olla erinevates rollides. Projekti süda, kes tiimi kokku paneb, on loovjuht. Kui olen selles rollis, proovin ma mitte projekti pidurdada (naerab – toim.). Proovin mitte ideid tappa. Mitte kritiseerida ega maha teha. 

Ideed on meil inimestest lahus. Kui pakud idee, siis see muutub kohe agentuuri omaks ning kõik saavad täiendada ja parandada. 

Aga erinevate tiimide moodustamine hoiab vormis (muigab – toim.). Kõik taandub muidugi sellele, kellel on aega midagi teha ja veidi juhuslikkust on ka sees, et kes on konkreetsel päeval kontoris ja kes pole. 

Kunagi ammu, kui ma TULI-s veel ei töötanud, küsis keegi mu käest, et mis on Eesti parim reklaamiagentuur. Ma ütlesin, et Tabasco vist, Seepeale vastati, et misasja, nad teevad ju ainult nalja. Ma ei tea… Kas tunnete ise, et teil on mingi naljaagentuuri maine?

Indrek: Nalja teha on kõige raskem (naerab – toim.)! Enamik inimesi, kes kurdavad, et nali ei tööta või nalja pole, ei oska seda tõenäoliselt teha. Lihtne on teha ilusaid, kurbi, šokeerivaid või nunnusid reklaame, aga proovi naljareklaame teha!

Kõik sõltub kliendist ja väärtustest. Pakendikeskusele teeme hea meelega nalja. Kuidas sa muidu suudad müüa kilekotte ja pappkaste? Arvan, et inimesed käivad Pakendikeskuses seepärast, et neile meeldivad nende reklaamid, mitte seepärast, et mujalt kilekotte ei saa. Toodete erinevus on nii väike, et sa pead reklaamidega eristuma.

Muidugi on kliente, kellele me ei tee kunagi nalja. PERHi kampaaniates ei ole midagi naljakat, aga reklaamid on ikkagi loovad. 

Karl: Mõned meie reklaamid, mida on märgatud, on võib-olla nalja peale üles ehitatud, aga meil on terve rida väga erinevaid reklaame. Meie filosoofia baseerub tugeval ideel, mida märgatakse. Vahet pole, kas see on naljakas või ei ole. Peaasi, et töötab. 

Meie loovjuht Tarmo räägib kogu aeg, et head nalja on meie ühiskonnas vähem kui vanasti. Ka telekas pole võrreldes varasemaga paraku kvaliteetset Eesti huumorit. Naerge siis meie naljade üle terviseks!

Teie agentuuri puhul tuleb inimestel esimesena meelde ikka reklaam, aga teete ka palju disaini ja brändingut. Kui tähtis see teile on? 

Karl: Ülioluline. Nii reklaam kui ka bränding on meil väga tugevad ja olulised. 

Indrek: Jäime napilt aasta disainiagentuuri auhinnast ilma. Aga kuidas need asjad tekkisid? Ega midagi teadlikku ei olnud. Stepan (Solodkov) küsis tööd ja ütles, et oskab ainult brändingut teha. Võtsime tööle ja hakkasime vaikselt tegema. Siis tuli Martin (Rae). Kuna talle meeldib pakendeid teha, mõtlesime, et teeme pakendeid. Siis tuli Dan (Malkin), kes on suurte projektide mees ning disaini- ja brändingutiim saigi praeguseks valmis.

Ei välista, et kunagi tuleb mõni vahva inimene ja ütleb, et tahab sotsiaalmeediat või PR-i teha. Vabalt võib juhtuda, et ükspäev hakkamegi tegema.

Karl: Eks inimese kvaliteet peab tiimi sobima. Meil on koos all-star võistkond. Latt on üsna kõrgel, aga muidugi oleme uutele suundadele avatud. 

Indrek, Karl on nüüd mõnda aega Tabascos olnud. Mis tema tulekuga teistmoodi on? Kui see töötajate arvu suurenemine välja arvata.

Indrek: Keskmine pikkus on kohe suurem (naerab – toim.). Kui tõsiselt rääkida, siis mul on hulk aega vabanenud, saan nüüd palju rohkem loovasjadega tegeleda. Karli õlul on finantsid ja inimeste juhtimine. 

Karl on suurepärane suhete hoidja. Nii mõnigi uus klient pole tulnud meie tööde või auhindade pärast, vaid seetõttu, et nad usaldavad Karli. Tema võimekus kliente strateegilistes küsimustes nõustada on fenomenaalne. Karli eelnev rahvusvaheline karjäär on talle andnud kogemuse, millest on paljudele kasu. Ehk siis meie teenuste spekter on laienenud. Ja muidu on ta ka lõbus sell.

Karl: Minu jaoks on see põnev väljakutse olnud. Eelnevalt olen tööelus pidanud kas midagi uut looma või siis klaarinud midagi, mis on väga korrast ära. Siin selliseid väljakutseid pole. Agentuur oli minu tulles juba väga heas vormis. Minu ülesandeks on mitte lõhkuda seda, mis töötab ning natuke juurde lisada. 

Loomeinimeste juhtimine on minu jaoks esmakordne kogemus. Üht-teist on teistmoodi.  Kogu aeg on nii palju loovust õhus. Mitte, et eelnevates töökohtades poleks loovad inimesi olnud, aga suurasutusega võrreldes on siin vähem bürokraatiat ja rohkem vabadust. Reklaamiagentuuri töö mingid komponendid klapivad väga hästi minu isikuomadustega. Siin saab rohkem hullata. 

Autor: Siim Kera, TULI

Kõik uudised