Tark ja edukas juht on emotsionaalselt intelligentne. EBSi turundusjuhtide arenguprogrammi esimene moodul lektor Ester Eomoisi juhendamisel keskendus juhiomaduste arendamisele ja juhiks kasvamisele. Tiina Lepisk tegi räägitust kokkuvõte.

On juhte, kes on kaasahaaravad ja inspireerivad ning toovad ka häid tulemusi. Ja on juhte, kes kuuluvad teise äärmusse – eelpool mainitud tunnustega nad kokku ei käi ega meeskonda tulemusteni vii. Kuidas saada heaks juhiks? Hea juht teadvustab, et tema väärtushinnangutel põhinev käitumine loob ettevõtte kultuuri ning see määrab ettevõtte edu nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis. Edukate ettevõtete head juhid hoiavad oma teadvuses pidevalt järgnevat viit valdkonda.

1) Heal juhil on kasvule suunatud mõtteviis

Eduka ja hea juhi puhul on oluline kasvule suunatud mõtteviis (growth mindset). See ei seisne ainult eesmärkide seadmises ja nende kommunikeerimises meeskonnale, vaid see on ka mõttelaad, mis peaks saama organisatsioonikultuuri igapäevaseks osaks. Ettevõtted, kelle meeskondadel ja juhtidel on kasvule suunatud mõtteviis, arenevad kiiremini ja on edukamad ka uute lahenduste leidmisel. Need ettevõtted saavad paremini hakkama muutustega ning toovad turule innovaatilisemaid lahendusi. Kasvule suunatud mõttelaad eeldab, et organisatsioonis on lubatud eksida ja seda nähakse võimalusena õppida. Kasvule suunatud organisatsioonikultuuri osaks on väikeste võitude tähistamine, mis annab eduelamuse ning suurendab motivatsiooni võtta aina uusi ja suuremaid eesmärke. Kasvule suunatud mõttelaadi saab meeskonnas arendada juhi enda eeskuju näitamisega, fookuse hoidmisega ning tunnustava käitumisega.

2) 20/80 fookus kõige väärtuslikumale

Selge on see, et üksi kõike ei jõua ja sageli on juhid suure koormuse all. Oluline on meeles pidada 20/80 printsiipi – 20% sinu tegevustest loob 80% tulemustest. Keskendumine õigetele asjadele loob suuremat väärtust kui soov kõike teha ja kõiges kaasas olla. Sellest tulenevalt on hea vaadata kriitiliselt otsa enda tänastele tegevustele ja ootelistile ning keskenduda just nendele teemadel, mis päriselt organisatsiooni seatud eesmärkide saavutamisele kaasa aitavad. Antud printsiibi puhul on oluline mõelda läbi, millised tegevused on edukriitilised ehk millised on kõige tähtsamad tegevused juhi töös ja milliste edukriitiliste tegevuste jaoks peab rohkem aega planeerima. Nii on võimalik hoida fookust tegevustel, mis aitavad jõuda soovitud eesmärgile ja vältida tegevusi, mis oodatud tulemuse saavutamiseks suurt panust ei anna.

3) „Miks?“ ja „ikigai“

Organisatsioon algab juhist ja selleks, et juht suudaks inspireerida, olla järjepidev ja viia meeskonda edasi, on oluline, et ta oskaks vastata küsimusele „Miks?“ ehk nagu Simon Sinek ütleb: oluline on leida enda sisemuses üles põhjus, miks ma midagi teen. Täna oleme harjunud Sineki lähenemist pigem ettevõtte või toote arendamiseks ja turustamiseks kasutama, aga sama küsimust võib ka iseendalt juhina küsida.

Enda sisemisele miksile vastuse leidmiseks on üks viise Jaapanlaste „ikigai“ põhimõtte järgimine (Ikigai koosneb kahest sõnast: iki, mis tähendab elu ja gai, mis kirjeldab väärtust või vajalikkust. Otsetõlge võiks olla “see, mis on väärt elamist” ehk see, mis annab elule tähenduse ja mõtte. – toim.). Ikigai lähenemine otsib vastuseid küsimustele: mida sa armastad, milles oled hea, mida maailm vajab ja mille eest sulle ollakse valmis maksma.

4) Juhi kompetentsid

Juhi tüvi on tema enesekindlus, mille peale saab ta ladvana arendada enda kompetentse. Juhi juurteks on isiklikud eesmärgid ja visioon ning isikuomadused. Tark, edukas ja hea juht on emotsionaalselt intelligentne ning teab, milline ta peaks olema, et meeskonda edukalt edasi viia.

Tavaliselt ei käsitleta vaimset ja füüsilist heaolu eraldi kompetentsidena, kuid just viimastel aastatel on nende tähtsus tõusnud. Organisatsioonid pööravad tänasel kaugtööajastul üha enam tähelepanu stressi ja läbipõlemise vähendamisele. Juht kui meeskonna liider peab esmalt iseenda eest hoolitsema. Kui meeskonna ees seisab stressis ja ületöötanud inimene, ei ole tal võimalik seista hea meeskonna vaimse tervise ja edukuse eest. Selleks, et juht oleks edukas ja suudaks meeskonda juhtida, peab ta oskama esmalt iseennast juhtida. Seetõttu on oluline lisaks oma juhtimiskompetentside arendamisele tegeleda teadlikult ka enda vaimse ja füüsilise heaoluga.

5) Teadlik võrgustiku kasvatamine

Üks juhi kompetentse, mis sageli tundub olevat nice to have, on sotsiaalne kompetents. Edukal juhil on lai sotsiaalne võrgustik, mida ta teadlikult laiendab. Lai suhtlusvõrgustik erinevat tüüpi inimestega erinevatelt erialadelt võimaldab juhil näha laiemat pilti ühiskonnast, mõista paremini klientide mõttelaadi ning kasutada seda teadmist ja neid kontakte enda toote või teenuse arendamiseks. Edukas ja hea juht kasvatab teadlikult võrgustikku enda ümber ja ümbritseb ennast inspireerivate inimestega, kellelt õppida.

Kokkuvõte

Kokkuvõtteks võib öelda, et ettevõtte kultuuri looja on juht ise. Selleks, et luua kasvule suunatud edukat ettevõtet, on oluline alustada iseendast – panna paika enda juurestik ja leida enda sisemine „miks?“ ning arendada enda kui juhi kompetentse. Sealt edasi saab juht pöörata tähelepanu tegevustele, mis päriselt väärtust loovad ja olla olemas oma meeskonnale, et neid inspireerida ning heas mõttes teenida.

Kõik need teemad väärivad eraldi süvitsi minekut. EBS-i Turundusjuhtide arenguprogrammi järgmine moodul keskendub meeskonna juhtimisele ning selle viib läbi Hede Kerstin Luik. Pärast järgmist moodulit toon teieni sarnase kokkuvõtte kogetust.

Autor: Tiina Lepisk
Toimetas: Silja Oja

Tiina Lepisk on ligi 10 aastat töötanud turundus-, kommunikatsiooni- ja müügivaldkonnas, peamiselt jaekaubandus- ja finantssektoris. Tema viimasteks tööandjateks on olnud Stockmann ja Coop Pank. Tiina juhitud meeskond võitis Coop Panga lansseerimisega ka Turundustegu 2017 auhinna ning aastatega on tema tegemisi tunnustatud 10 Kuldmuna ja 3 BalticBest auhinnaga. Tiina oli Coop Panga turundusjuhina TULI esimene kliendipoolne liige.

Kõik uudised