Uuring: Eesti inimesed käivad endiselt palju füüsilistes poodides, muretsedes samal ajal majanduslanguse ja tervise pärast

Märtsi teises pooles meediaagentuuri Mindshare poolt Baltikumis
läbi viidud 1851 vastajaga Mindscan küsitlus kaardistas seda, kuidas koroonaviirus ja sellest tulenev eriolukord on muutnud inimeste
elu- ning töökorraldust ja meediatarbimist. Eestist osales uuringus 512 inimest. Siinkohal kokkuvõte uuringu tulemustest.

EESTI

Mindscan küsitlusest selgus, et toidupoodi plaanib eriolukorra
tingimustes külastada korra nädalas 82% ning mitu korda nädalas 47%
vastanutest. Selleks, et võimalikku nakatumist vältida, planeerib 82% siiski
hoolikalt oma poeskäike, et neid peaks ette võtma võimalikult harva. 13% ostab
toidukaupu internetist, 8% tellib toitu restoranist koju. 

Mille pärast praegu enim muretsetakse? 

Selgus, et suurimad mured on majanduslangus ning tervis
viimane nii ühiskonnas laiemalt kui ka enda ja oma pere tervis. Kõige vähem murettekitav
on varustatus toiduainetega ning toimetulek laenu-, liisingu- ja
kommunaalmaksetega. Ilmselt ei ole majanduskriis veel suure osa inimeste
rahakotti otseselt mõjutanud, küll aga tuntakse selle pärast muret – töökaotust
kardab 43% vastanutest ja sissetuleku vähenemist  49%.  

Kui elanikkonnagruppe võrrelda, siis üldiselt
valutavad erinevate teemade pärast südant rohkem naised ning mitte-eestlased,
vähem noored vanuses 16-25. Madalama sissetulekuga inimesed on teistest
rühmadest enam mures majanduslanguse ning võimaliku töökoha kaotuse pärast.


Mis igapäevaelu puudutab, siis ses osas teeb inimestele tuska
spordiklubide sulgemine – suureks probleemiks peab seda 9% – ja
lõõgastumisvõimaluste piiratus, milles näeb suurt probleemi 7% vastajatest. Spordi-
ja lõõgastumisvõimaluste piirangut peetakse isegi häirivamaks kui toiduainete,
ravimite ja meditsiiniteenuste piiratud kättesaadavust või kodus laste eest
hoolitsemise kohustust, mille vastavad näitajad on 1-5% vahel. Ka igapäevaelu erinevad aspektid
tekitavad rohkem probleeme naistele kui
meestele, rohkem muust rahvusest vastajatele kui eestlastele.

Töö iseloom ja töökoormus 

Töö iseloom ja töökoormus on praeguses
olukorras arusaadavalt muutunud. Kodus on võimalik töötada 48% vastajatest. 27% neist olid
selleks juba eelnevalt kõik võimalused loonud, 5% oli vaja selleks kiireid
ümberkorraldusi teha. 13% saab kodus tööülesandeid täita osaliselt ning 3%
jaoks oli kodus töötamine juba varasemalt täiesti tavaline.  

42% vastajate jaoks ei ole kaugtöö võimalik ning nad peavad
endiselt tööle minema. 7% vastas, et nad on töölt eemal või nende töö on ajutiselt
peatatud.  

Töökoormusest rääkides selgus, see on paljude puhul
langenud kas oluliselt või mõnevõrra –  nii
vastas 40%. Neid, kelle töökoormus on tõusnud, on 20% ja neid, kel see ei ole
muutunud, on 24%. 

Online teenused tõusujoonel 

Eriolukorra tingimustes kasvavad hüppeliselt online-teenused, eriti
need, mis seotud koolilaste distantsõppega. E-kooli ja muude platvormide
kasutamine on hüppeliselt tõusnud, kuigi need teenused olid juba varasemast
tuttavad.

Täiesti esimest korda proovitakse praegu enim toiduainete
e-ostlemist ning telefoni või interneti teel arstlikku konsultatsiooni.
Treeninguvajaduse ja suletud spordiklubide probleemi on paljud lahendanud spordiklubide
online-treeningutes osaledes. Eelnevast ajast on vastajatele kõige tuttavamad
sellised teenused nagu elektrooniliste pangakanalite kasutamine ja toidu kulleriga
koju tellimine, mida ka praegu usinasti enda heaks rakendatakse.



Meediatarbimine on märkimisväärselt kasvanud

Meediatarbimine on märkimisväärselt kasvanud, põhjusteks ilmselt rohkem aega kodus, töökohustustest eemal olemine kui ka
huvi ja vajadus info järele. Endisest tunduvalt rohkem aega panustatakse ka
suhtlemisele pere, sõprade ja sugulastega. Enim on suurenenud uudistesaadete,
uudisportaalide jälgimine, internetis surfamine, aga ka sotsiaalmeedia
tarbimine. Demograafiliselt on uudismeedia tarbimine varasemaga võrreldes enam
tõusnud naiste, mitte-eestlaste ja 16-25-aastaste noorte hulgas. Viimaste hulgas, nagu ka meeste ja madalaima sissetulekuga vastajate seas, on palju
populaarsemaks saanud interneti- ja arvutimängude mängimine.


Koroonaviirusega seotud info hankimise kanalina on
teistest selgelt ees televisioon, sellele järgnevad uudisportaalid ning sotsiaalmeedia. Mõnevõrra madalamate näitajatega on raadio, trükimeedia
ja ministeeriumide/riigiametite kodulehed. Sotsiaalmeedia on infoallikana
märksa tähtsam naiste ja mitte-eestlastest vastajate jaoks. 

Kokkuvõtteks 

  • Inimesed käivad endiselt väga sageli poes, muretsevad
    majanduslanguse ja tervise pärast, igapäevaelu osas teeb suurimat muret
    lõõgastumis- ja sportimisvõimaluste piiratus.
  • Naised on praegu olukorra pärast rohkem mures kui mehed,
    muukeelne elanikkond rohkem kui eestlased.  
  • E-teenustel läheb hästi, nende kasutamine on tunduvalt on
    tõusnud ning see võib jääda harjumuseks ka edaspidiseks. Seega võib järeldada,
    et ettevõtetel tasub investeerida e-poodidesse ja muudesse online teenustesse.
  • Ootuspäraselt ruulib praegu uudismeedia, tele on
    meediatest number üks, internet tihedalt kannul, ka raadiotarbimine on tõusnud.
     
  • Töökoormus on paljudel inimestel langenud, seetõttu on
    rohkem vaba aega meedia, sealhulgas reklaamisõnumite tarbimiseks, teisalt tõenäoliselt
    vähem sissetulekuid ja võimalusi reklaamitud kaupade/teenuste ostmiseks. 

Seega
on praegu hea aeg olla oma brändiga meedias nähtaval, kuid pigem pikaajalise
strateegilise kasvu eesmärgil kui taktikaliste, kiirele müügile orienteeritud sõnumite
vaates. Hetkeolukorras saab hoida tarbijaga suhet, kasvatades brändi
relevantsust, kommunikeerides vastutustundlikkust ning edastades brändi
väärtusi.  

BALTIKUM

Mindscan uuringust tuli välja,
et leedukad suhtuvad koroonaviirusest tingitud isolatsiooni tõsisemalt kui
eestlased ja lätlased. 

Üldiselt suhtuvad kõik Balti riigid koroonaviirusest
tingitud eriolukorda tõsiselt ja on väga hästi kursis erinevate ohuteguritega. Leedukad
nõustuvad naabritest rohkem erinevate koroona kohta küsitud väidetega –
isolatsioon on oluline, viirus on kõige ohtlikum vanemaealistele, sümptomid on
sarnased gripiga jne. Samuti on Leedus kõige vähem inimesi, kes nõustuvad
väitega „koroona on üks suur mull“. Tõenäoliselt on see seotud sellega, et Leedus
on põhirahvuse osakaal suur, Eestis ja Lätis peab aga just venekeelne
elanikkond koroonaviirust rohkem suureks mulliks.

Kaitsemeetmeid rakendavad kõik Balti rahvad suhteliselt sarnaselt.
Eestlased kasutavad teiste Balti riikidega võrreldes kõige rohkem desinfitseerimisvahendeid
ja viibivad õues (kusjuures mitte-eestlased rohkem kui eestlased). Samuti
arvavad eestlased teistest rahvustest oluliselt vähem, et koroona nakkab ka
väljas/looduses – ca 49%, Leedus aga 64% ja Lätis lausa 75%.  

Leedukad ostavad naabritest tunduvalt rohkem toitu
interneti teel ning külastavad harvem toidupoode – mitu korda nädalas külastab
neid Leedus 29%, Eestis 47% ja Lätis 49%. Lisaks käivad leedukad vähem pargis
ja lihtsalt linna peal jalutamas. 

Koroonatesti tegemise vajalikkust põhjendatakse erinevalt.
Eestis on naabritest pea poole rohkem neid, kellel on tekkinud nö külmetuse
sümptomid. Leedukad on aga kordades rohkem suhelnud välismaalt tulnud
inimestega ning lätlased on naabritest oluliselt rohkem veetnud viimase 2
nädala jooksul aega avalikes kohtades. Samas leedukad on oluliselt rohkem
vabatahtlikus karantiinis. 

Vaadates pandeemiast tingitud elu-olu muudatusi, siis eestlastele
näivad need vähem probleeme valmistavat. Kui lätlaste jaoks on probleemiks
piiratud terviseteenused, siis eestlaste suureks mureks on hoopis suletud
spordiklubid. Ja kui e-teenuste esmakordses kasutuselevõtus on eesrinnas Leedu,
siis eestlased edestavad naaberriike vaid e-treeningute osas. Näib, et oleme
võrreldes naabritega suuremal määral spordihuvilised ning jätkame tervislike
eluviisidega ka kodus luku taga olles.  

Võib öelda, et leedukad on kõige rohkem oma tavarutiini
muutnud. Nad on hakanud peaaegu kõiki tegevusi naabritest rohkem tegema –
jälgivad uudiseid-uudisportaale, brausivad internetis, suhtlevad
sõprade-sugulaste-perega, jälgivad sotsmeediat ja kokkavad rohkem kui
tavaolukorras. Ka tööelu on neil hästi korraldatud – Leedus sai probleemideta
kodutööle asuda 43% vastajatest, Eestis 32% ja Lätis vaid 21%. Samas on
eestlastel juba varasemast ajast harjumus kasutada e-teenuseid, harrastada
kaugtööd ning jälgida uudisteportaale. Seega erine me naaberriikidest drastiliselt. 

Autor: Mindshare
Eesti
Allikas: Mindscan,
märts 2020

Lisainfo saamiseks
kirjuta:  

Mindshare Eesti on
Turundajate Liidu (TULI) liige.

Kõik uudised