Ise selle konto tegid, nüüd hoolitse ta eest. Magistritöö Eesti reklaamiagentuuride eneseturundusest sotsiaalmeedias.
Aliis Tops lõpetas tänavu suvel Tallinna Ülikoolis nüüdismeedia eriala. Ta spetsialiseerus ajakirjandusoskustele ja meediakultuurile, aga tegi magistritöö hoopis Eesti reklaamiagentuuride sotsiaalmeediast, mille raames küsitles kaheksat Eesti reklaamiagentuuri, et teada saada, kuidas nad suhtuvad sotsiaalmeediapõhisesse eneseturundusse, milliseid eneseturunduslikke võtteid enne sotsiaameediat kasutasid ja kuhu tänasega jõutud on.
SISSEJUHATUS
Pealkiri on küll intrigeeriv, aga olukord ei ole tegelikult üldse nii hull. Lihtsalt, sarnaselt kõigele siin elus, võiks olla parem.
See artikkel on loodud selleks, et võtta kokku magistritöö, mille lõplikuks nimeks kujunes „Eesti reklaamiagentuuride suhtumine sotsiaalmeediapõhisesse eneseturundusse“ ning mille käigus intervjueerisin kaheksat Eesti reklaamiagentuuri ja nende esindajaid.
Räägin siis lähemalt, mis eneseturunduslikke võtteid Eesti reklaamiagentuurid enne sotsiaalmeediat kasutasid, üldisest suhtumisest sotsiaalmeediasse eneseturundusliku kanalina, olulisi elemente reklaamiagentuuride sotsiaalmeedia kontodel ja sellest, et mida ühe reklaamiagentuurina oma sotsiaalmeedia kontodel siis lõpuks tegema peab.
Mis muud, alustame.
KUI PÄRIS TÄPSELT EI MEENU
Värskendame mälu ja vaatame otsa eneseturunduslikele tegevustele, mida reklaamiagentuurid enne sotsiaalmeediat kasutasid, millest mitmed on ka täna hinnas.
- Agentuuri kõneisikud ja töötajad. Igal agentuuril oli oma “nägu”, kes kogus oma erialaste sõnavõttudega agentuurile tuntust.
- Kliendiüritused ja networking. Kliendiüritused andsid ideaalseid võimalusi klientidega lähedasemaks saada, koostöid kinnitada ja end läbi selle ka teistele klientidele ihaldusväärseks teha.
- Visiitkaardid. Visiitkaardid nägid ja näevad esiteks väga ägedad välja, neid oli tuus jagada ja need hõlmasid kogu vajalikku infot, et agentuuriga kontakti saada.
- Veebilehed. Veebileht oli abiks kui taheti panna fookus portfooliole ja üldisele infole. Tänini nähakse seda kui digitaalset visiitkaarti.
- Printreklaamid. See oli endine normaalsus, lisada oma agentuuri nimi igale tehtud printreklaamile. Print oli siiski omal ajal kuldne meedium.
- Kuldmuna. Kuldmuna oli oluline, sest just sellel üritusel said reklaamiagentuurid (ja ka kliendid) teada, kui kvaliteetset tööd agentuurid teevad. Lisaks sarnaselt kliendiüritustele andis Kuldmuna võimaluse oma ala inimestel suhelda ja uusi tutvusi luua.
- Kliendi nimi. Kliendi nime külge oli end hea põimida, et kõik seostaksid kliendi nime agentuuriga. Seda enam, kui agentuur tegi kliendile mõne väga julge ja erakordse lahenduse.
- Erilahendused. Kõik, mis oli pöörane, äge, kastist väljas ja milleks kliendid veel valmis polnud.
KÕIK ON TURUNDUS
Esimene huvitav leid on see, et reklaamiagentuurid kipuvad mõtestama kõiki oma tegevusi eneseturunduslikena, kas siis orgaanilise või strateegilisena. Siiski tegevustele otsa vaadates selgub, et mitmed liigituvad ka korporatiivse kommunikatsiooni alla. Muidugi siin on rohkem täpsema definitsiooni kallal nokkimine ning teisalt arusaadav, et kui päevast-päeva tegeled turundusega, siis kõik ongi turundus.
SOTSIAALMEEDIA ON HEA KANAL, AGA…
Teiseks leiuks on, et agentuurid hindavad sotsiaalmeediat heaks müügikanaliks ja väga heaks eneseturunduskanaliks. Sotsiaalmeedia platvormide võimalused on agentuuride jaoks arusaadavad, neid osatakse klientide jaoks hästi ära kasutada ja omavahel kõike kombineerida. Siiski on siin paradoksaalne olukord. Agentuurid teavad sotsiaalmeedia võimalusi, aga enda kontode puhul ei kasuta neid maksimaalselt ära ega pööra oma kontodele ka piisavalt tähelepanu. Sealjuures olles teadlikud, et ei pööra.
REKLAAMIAGENTUURI SOTSIAALMEEDIA KONTO MUST-HAVE
Kolmandaks selgitasin välja, et mis ühel reklaamiagentuuri kontol siis lõppude lõpuks olema peab. Need kattuvad brändi oluliste kihtidega. Alustades brändi tuumast, mis kannab edasi eesmärki, visiooni ja väärtuseid. Jätkates brändi strateegiaga, mis hõlmab endas brändi lubadust, personaalsust ja positsiooni. Lõpetades kuvandiga, mis peegeldab kõike seda, mida bränd ütleb ja teeb või tegemata jätab. Tuues aga need elemendid agentuuri tasemele, siis:
- Oskused. Reklaamiagentuuri konto peab vastama tema võimekusele. See tähendab häid visuaale, tabavaid tekste ja üldist terviklikkust. Konto peab olema maksimaalselt hästi vormistatud, sest sotsiaalmeedias saab agentuur tõestada lisaks tehtud töödele ka oma oskusi inforuumi ärakasutamisel.
- Postituste sisu. Postitused peavad kajastama agentuuri tööde paremikku (ei tohi hoogu sattuda, iga töö ei vääri üles panemist), aga ka igapäevaelu ja töötajaid, et näidata agentuuri keskkonda ja inimesi, kes tööde taga on. Oluline on, et postitused oleksid kaasahaaravad ka neile, kes reklaamimaailmaga kursis ei ole, sest see tõstab laiemalt reklaamiagentuuride mainet.
- Selge kommunikatsioon. Postitused peavad kommunikeerima selgelt, millega agentuur tegeleb, olgu siis tegemist loov-, disaini-, reklaami- või üritusturundusagentuuriga. Ei ole tarvis kasutada suuri sõnu, et tõestada mitu sünonüümi lihtsatele sõnadele suudad leida. Kui uus võimalik klient/töötaja satub kontole ja täpselt ei mõista, mida agentuur talle pakub, võib ta kontolt sama kiirelt lahkuda, kui sinna sattus.
- Postitamise sagedus. Postitamise puhul on teatav mõõdukus oluline. Tuleb postitada piisavalt palju, et pildis püsida (vähemalt kord nädalas), aga mitte nii, et üleküllastus tekiks (üle päeva või iga päev). Lisaks tekitab liigne aktiivsus sotsiaalmeedias tunde, et agentuuridel pole piisavalt tööd ja on aega üle.
- Ettevõtte nägu. Agentuuri konto peab edasi kandma agentuuri enda väärtusi, filosoofiat ja nägemust. Nende kommunikeerimisel peab silmas pidama, et näidatakse agentuuri sellisena nagu ta on, et ei eksitaks võimalikke kliente või uusi töötajaid.
Tervikuna on ju kõik väga loogiline. Kui reklaamiagentuur teeb enda sõnul head tööd, hiilgab kreatiivsusega ja peab end disaini tipuks, siis see peaks ju kõik ka nende sotsiaalmeedia kontodelt välja kumama. Kui ei kuma, siis on sama hea, kui rattamehaaniku rattal on kett alati maas. Oskused ja inimesed oskuste taga on agentuuri jaoks kõige olulisemad edu saavutamisel ning mõlemaid näidates on võimalus meelitada ligi ka kliente ja oma ala spetsialiste.
Kuhu ja mida postitama peab? Võtke seda nii, et kuna Instagram on oma iseloomult väga visuaalne, toimib seal kõik visuaalselt kaunis, mida tabava tekstiga täiendada (teksti olulisust ei maksa alahinnata). Facebook on suurepärane info, pikemate tekstide ja linkide (videod, artiklid) jagamiseks. Duubeldamine pole võti, või kui on, siis roostes ja vana, mis lukuaugus kohe murdub.
KONKURENTE IKKA HEA KRITISEERIDA
Agentuurid suhtuvad oma konkurentide sotsiaalmeedia kontodesse kriitiliselt. Konkurentide kontod olevat üksluised, igavad ja ei paku piisavalt põnevust. Jah, silma hoitakse peal küll, et olla kursis sellega, mis toimub, aga vaid mõni üksik annab aktiivseks jälgimiseks põhjust.
Sellise suhtumise ja kriitika tagamaid oli üsna lihtne kokku panna. Agentuuride esindajad ise mainisid, et nad ei panusta igapäevaselt väga oma agentuuri sotsiaalmeedia kontodesse, “kingsepp on ikka ilma kingadeta”, “vaeslaps”, “pole kindlat strateegiat” ega pole aega. Või tegeletakse siis, kui meelde tuleb ja aega üle on. (Erandeid on ka, kes panustavad ja kelle puhul see ka välja paistab.) Sellele toetudes on täiesti loogiline, et kui agentuurid ei näita oma oskusi ja ei panusta maksimaalselt oma kontodesse, siis tagajärg ongi kesised agentuuride kontod, mis vähestele muljet avaldavad ja enamustele isegi meelde ei jää.
Siinjuures tasub mainida kahe agentuuri sotsiaalmeedia kontosid, mida aktiivselt jälgitakse, mis kõige enam mainimist leidsid ning mida võib nimetada asjalike ja heade reklaamiagentuuride sotsiaalmeedia kontode musternäidisteks: Imagine\TBWA ja Age Creative. Honourable mentions: Vaas, Vurr, Taevas, AKU.
LÕPETUSEKS
On mõistetav, et reklaamiagentuuri puhul on kõige tõhusam eneseturunduslik tegevus hea töö, mida oma klientidele tehakse, mille tõttu kõik muu võib tagaplaanile jääda.
Siiski, kui oled agentuurina juba konto(d) loonud sotsiaalmeediasse, on sinu ülesanne nende eest hoolt kanda. Kontot unarusse jättes võid jätta uutele võimalikele klientidele ja talendikatele töötajatele kahtlase mulje ning neist ilma jääda. Paneb ju kulmu kergitama, kui agentuur väidab, et ta oskab jõle hästi sotsiaalmeediat teha, kuigi enda kontole pole ilmselt kuid sattunud või kui ka on, siis eriti laisal moel.
Kui puudub ajaline ressurss, et kontosse panustada, on võimalus mõelda strateegia, mis ka passiivse konto puhul toimib. Kvaliteet üle kvantiteedi. Kui kõik kontoga seotud tuleb väga sunnitult, on parem ja täiesti okei, kui agentuuril sotsiaalmeedias üldse kontot ei ole. Ei pea teiste jälgedes käima, kui endal ressurssi ega viitsimist pole. Eesti turg on väike ja võimalike uute klientide ja töötajateni jõuab ka muul moel. Aga, kui teed sotsiaalmeediat oma agentuurile, tee seda hästi. Sarnaselt kõigele siin elus.
Aliis Tops
Kui soovid magistritööga põhjalikumalt tutvuda, võta ühendust selle autoriga: