Statistikaameti palgarakenduse toel saab muuhulgas tutvuda turundusvaldkondade sissetulekutega ning vaadata, mil määral erinevad need maakondade ja sugude võrdluses.

Turundusspetsialistina töötab statistikaameti andmetel 3322 Eesti inimest ning keskmiselt teenitakse 1946 euro suurust brutotasu. Oluline erinevus tuleb mängu aga sugude võrdluses: naiste keskmine palk on 493 euro võrra väiksem kui meestel, 1675 eurot vs. 2168 eurot. Turundusspetsialistid teenivad kõige enam Järva- ja Harjumaal, kus keskmine tasu ületab 2000 euro piiri. Naiste maksimaalne palk jääb siin valimis alla 4000 euro, meeste puhul ulatub aga ligi 6000 euroni.

Reklaami ja turunduse tippspetsialiste töötab Eestis 2431 ning keskmiselt teenitakse 2101 eurot kuus. Esirinnas on siinkohal Harjumaa (keskmine palk 2178 eurot) ja Tartumaa (keskmine palk 1934 eurot). Naiste ja meeste töötasude erinevus on tippspetsialistide seas väiksem kui spetsialistide valimis: meeste keskmine tasu on 89 eurot suurem. Palgad ulatuvad siin seltskonnas enam kui 6000 euroni kuus.

Turundusosakonna juhatajate maksimaalne palganumber tõuseb ka 8000 euroni. Keskmine palk on selles valimis ehk 1221 inimese hulgas 2407 eurot. Kõige enam teenitakse Harjumaal (keskmiselt 2677 eurot) ja Põlvamaal (2349). Kui andmed üle Eesti kokku panna, siis on meeste keskmine palk naistest 325 euro võrra suurem. Näiteks Harjumaal teenib keskmine meessoost turundusosakonna juhataja 2823 eurot, naiste puhul on sama number 2439.

Kadri Rootalu: iga naine saab selge pildi, kas tema palk on meeste omaga konkurentsivõimeline

Statistikaamet arendas edasi üle aasta tagasi valminud palgarakendust koostöös võrdsete võimaluste voliniku, Tartu ülikooli, Tallinna tehnikaülikooli ja sotsiaalkindlustusametiga. Selle tulemusena lisandusid rakendusse uued ametirühmad, naiste ja meeste kuupalkade võrdlus ning palga- ja pensioniprognoosid.

Rakenduse uuendamisel lähtuti selle algsest põhimõttest, et võrdsete võimaluste tagamine on ühiskonna kohustus ja ühine huvi. Usaldusväärsete andmete kasutamine, näiteks palgaläbirääkimistel, aitab vähendada ebavõrdsust ühiskonnas tervikuna. Lisaks on tööandjate teadlikkuse kasv oluliseks aspektiks võitluses palgalõhega ja praegustel otsustel on mõju tulevikule, kaasa arvatud pensionile.

Statistikaameti andmeteadur Kadri Rootalu toob välja, et uuendusega lisandus palgarakendusse hulk ametirühmi. „Uute ametirühmade palkasid saab vaadata Eestis üldiselt ja ka maakondade lõikes. Sagedamini levinud ametite palgastatistika on olemas rohkemate maakondade kohta. Vähemlevinud ametite puhul võib juhtuda, et palgastatistikat kuvatakse rakenduses vaid suuremate maakondade lõikes,“ selgitas Rootalu.

Erinevusi palgarakenduse eelmise versiooniga on Rootalu sõnul ka ametirühmade määratlemises. Uuenenud rakendus lähtub seejuures rangelt ametite klassifikaatorist. „Näiteks saab rakendusest teada, milline on minu töötasu teiste sama ametit pidavate inimestega võrreldes. Seda nii samast kui ka vastassoost inimeste puhul. Seega saab iga naine selge pildi, kas tema palk on meeste omaga konkurentsivõimeline,“ lisas ta.

Täiesti uue ja ühe kõige olulisema komponendina lisanduski rakendusse naiste ning meeste töötasude võrdlus maakondade ja ametialade lõikes. Rakendusest saab endiselt kiirelt ja lihtsalt leida mediaantöötasude info, lisandus aga Eesti kaart, kus näidatakse keskmist töötasu maakonniti ning ametialade kaupa.

Prognoosid robotite pealetungiks ja pensioniks

Koostöö tulemusena valmis ka palgaprognoos, mille abil saab hinnata tõenäosust, et vastaval ametialal asendavad tulevikus inimesi masinad või robotid. Samuti on välja toodud, kui suur on ametialal üle 55aastaste töötajate osakaal. See näitaja võimaldab hinnata, kas lähiaastatel on vastaval ametialal oodata tööjõupuudust.

Viimase täiendusena on rakendusest nüüd leitav pensioniprognoos, kus lihtsustatud kujul arvutatakse meestele ja naistele teoreetiline keskmine pension. Prognoosi eesmärk on näidata, et erinevus meeste ja naiste palkades jääb pensioniea saabudes ka erinevuseks pensionides.

Võrdsete võimaluste volinik Liisa Pakosta ütleb, et teadlikkus on eri uuringute põhjal osutunud väga heaks abiks soolise palgalõhe vähendajaks. „Oleme koos meeste ja naistega palgarakendust proovinud nii linnas kui ka maal, nii kooliõpilaste kui ka tööandjatega ning tulemuseks on üllatus, et kas tõesti on vahe nii suur või rõõm, kui ühel või teisel erialal on töötasu erinevus väike ehk normaalne. Inimestele läheb palgaõiglus väga korda ja see töövahend aitab sama töö puhul õiglasemaid tulemusi saavutada,“ kommenteerib Pakosta.

Mitme asutuse koostöös toimunud palgarakenduse uuendamist toetati Euroopa Liidu õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmist (2014–2020). Arendus tugineb teadusuuringutele ja on lisaks eesti keelele kasutatav ka vene ning inglise keeles, et jõuda paremini kõigi Eesti tööturul tegutsevate inimesteni.

Palgarakendusega saab tutvuda veebilehel palgad.stat.ee.

Kaarel Täll, TULI

Kõik uudised