Ükski TULI artikkel pole keskendunud nii palju prints Harry’le ja vormel 1 MM-etapile, kui see, mille esimest lauset sa hetkel loed. Üritusturundusagentuuri Optimist Live’i juht Laura Põldma räägib oma pikast karjäärist Dubais. Otseloomulikult peatume ka Eestil, agentuuril ja valdkonnal.

Laura naasis Eestisse 2021. aasta alguses. Seljataha jäi üheksa aastat Dubais, lisaks veidike elu Hispaanias ja Hiinas. Kokku oli ta Maarjamaalt eemal 13 aastat. Ühe tõuke naasmiseks andis COVID, kuid tegelikult ei plaaninud ta nagunii Ühendemiraatides üle kümne aasta paikneda.

Tagasi kodumaal teenis ta algselt leiba teleproduktsiooniga, seejärel hakkas kompama endale tuttavamat valdkonda. Käis intervjuudel, jõudis läbirääkimisteni – kuniks ühel päeval potsatas Instagrami postkasti kiri Optimistist. Mõeldud, tehtud, kohtutud, ning Laurast saigi Optimist Live’i juht. 

“Alguses arvasin, et see sõnum on nali,” muigab ta. “Eestisse tulles natuke pelgasin, kuidas sobiva töö leian, sest tean, kuidas soovin üritusi teha ja olen oma oskustes kindel. Super, et tuli lauale võimalus teha täpselt nii nagu ise heaks arvan.”

Optimist Live kuulub – nagu nimigi reedab – Optimisti gruppi. Erinevaid agentuure on seal rohkelt, tuntumad ilmselt loovagentuur, PR-agentuur ning produktsioonifirma Get Shot Films. Live’st on seni vähem kuulda. 

“Optimist Live loodi 2019. aastal, aga see ei olnud päris see aasta, mil agentuuriga alustada,” viitab Laura COVID-ile, mis aasta hiljem maailma teadmatusega kattis. “Päriselt hakkas agentuur jalgu alla saama kolm aastat tagasi, mil mõeldi, et keerulised ajad on möödas ja tuleb asi jälle käima lükata. Alguses olin ainult mina, praeguseks on meid kokku kolm. Kui paberile vaatad, jah, oleme kuus aastat olemas olnud ja polegi nagu kuulda, aga me alles töötame tuure üles.”

Optimist Live’ga koos on TULI-s nüüd 16 üritusturundusagentuuri. Kuidas kõik ühe päikese alla ära mahuvad?

Ma ei tea, mul pole vastust. See on natuke müstika. Ausõna, ma ütlen, minu puhul mängis rolli see, et olin Eestist 13 aastat ära. Mul olid head mõtted ja tahtmine, kuidas asju teha – ma ei teadnud palju siin agentuure on. 

Hakkasin lihtsalt tegema ja võib-olla selline sinisilmsus tuli kasuks, sest ma ei osanud mõeldagi, kas kliente jagub või mitte. Kui oleksin suurema taustatöö teinud, siis ma poleks võib-olla käsi püsti Optimisti poole jooksnud (naerab  – toim.). Tahtsin lihtsalt lahedaid asju teha ja see on õnnestunud. Asi on seda väärt, tegin hea valiku! 

Töötasid pikalt Dubais üritusturundajana. Milline maailm seal valitseb? Esimene mõte on, et raha voolab ojadena. 

Mingil määral on see õige, aga olin seal üheksa aastat ja olukord jõudis lainetada. Kindlasti on Dubais eelarved suuremad – seda juba seepärast, et kliendid on globaalsed –, aga ei olnud päris nii, et kõigil ajas raha kõrvadest välja.

Mulle tundus, et seal mõisteti juba kümme või rohkemgi aastat tagasi, et üritustel on turunduslik väärtus ja neisse tasub investeerida. Nüüd on see ka Eestis nii. 

Tundsin, et seal oli kõik hästi strateegiline ja läbimõeldud. Võib-olla seepärast mulle valdkond väga meeldibki, et ei ole ainult nii, et tellime singirullid ja kutsume inimesed. Tahame teha midagi lahedat, millel oleks kliendile päris väärtus.

Seda küsitakse Eestis palju, et miks ma nende rahamägede vahelt Eestisse tulin (sosistades ja irooniaga – toim.)? Kuna Dubaiga seostub paljudel glamuur ja kuld, tekitab see inimestes päris naljaka reaktsiooni. Küsitakse, kas on õudne tagasi olla (naerab – toim). Ei ole. Väga põnev on!

Ma olen alati olnud mentaliteediga, et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Kui ei ole eelarvet, tuleb loovam olla. Kui on eelarve, saab mõne teise nurga alt midagi kihvti teha.

Sel tööl on kaks võtit. Üks on loovus ja teine on suhtumine. Minu jaoks loeb hästi palju, kellega tööd teha. Agentuure on palju, lõpuks peab inimlikult hea klapp olema. 

Sain Dubais hea kooli ja võimaluse teha kihvte asju. Suure koha võlu on see, et kogu aeg on konkurents ja tuleb uusi inimesi ja lahendusi peale. Sa pead kõike väga lahtiselt võtma ja uusi asju mõtlema. Ei saa olla kinni viisis, kuidas kogu aeg tehtud on. 

Mis oli kõige kihvtim asi, mida seal tegid? Mõni suur klient, kellega uhkeldada? 

No neid ikka oli (muigab – toim.). Üks oli kindlasti Chivase viski, mis korraldas üritust nimega Chivas Legends Dinner. Õhtusöögile lennutati üks kuulsus, kes esindas brändi väärtuseid ning kes sai siis endale Chivas Legend tunnustuse. Kohal olid ka 200-300 kohalikku tippjuhti. 

Kaks aastat, kui mina seda korraldasin, kuulutati legendideks Sir Ben Kingsley ja Sir Jeremy Irons. See oli nagu nende autoriõhtu, nad olid laval ja vastasid küsimustele, samuti pandi neist kokku liigutav video. 

See oli juba kontseptuaalselt hästi kihvt üritus, sest oli palju detaile, millega mängida. Üks aasta toimus see Burj Khalifas (maailma kõrgeim hoone – toim.). Selline suur ja eepiline Oscari vaibiga sündmus.

Ma korraldasin ka palju spordisündmusi. Mulle õudselt meeldis Abu Dhabi vormel 1 etapp, kus minu kliendiks oli G. H. Mumm šampus, kes oli tollal ka F1 ametlik sponsor. Mõtlesime iga aasta midagi välja nii G. H. Mummi korporatiivklientidele kui ka külalistele. 

Oli huvitav olla nii suure ürituse väike osa. Pidime kõigi reeglite sisse mahtuma. Abu Dhabis toimus GP sadamas, mis muutis asja veel keerulisemaks. Samas tegime kihvte asju, meie jahil käis pooleks tunniks isegi prints Harry! 

Prints Harry! 

Olin siis vist alles teist aastat Dubais. Korraldasime jahi peal peo ja öeldi, et 20 minuti pärast tuleb prints Harry ja tema entourage. Jahil oli mitusada inimest ja meil oli järsku vaja pool tühjaks teha, sest printsil oli tarvis eraldi ala. 

Samuti pidi ta teisest sissepääsust saabuma, aga meil ei olnudki teist sissepääsu. Hakkasime nuputama, sest kliendil oli väga vaja, et prints tuleks ja jooks fotograafide ees ühe pokaali. 

Selleks ajaks oli võidusõit juba läbi, muusika mängis ja klaasid kõlisesid. Hakkasin siis VIP-idelt, küsima, kas nad saaks natuke mujale liikuda. Minu moto on kill them with kindness. Usun, et kui oled inimestega kena, on nemad sinuga kenad. Rääkisime siis kõigiga ükshaaval läbi, et nad ei tohi siin enam seista. 

Samuti oli meil liiga vähe turvamehi. Printsil olid omad regulatsioonid, kui palju neid olema peab. Kuidagi leidsime 20 minutiga kolm turvameest juurde. 

Nagu ütlesin, eraldi sissepääsu meil ei olnud, aga oli oluline, et ta ei kõnniks jahile läbi mitmesaja inimese. Lõpuks sisenes ta kuskilt alt meeskonna kajutite juurest. Ta oli peol 15 minutit ja jõi ühe õlle (naerab – toim). Ei joonud šampust! Õnneks teised tema seltskonnast jõid.

Pidime ju sinna ka eraldi baari tekitama! Tegime 20 minutiga nii suurele üritusele täieliku ümberkorralduse. Kui see läbi sai, pidin korraks istuma. Ta ise oli väga chill, tal oli täiesti ükskõik, kust ta läbi kõnnib või mitte. Eks klient ongi see, kes rohkem tudiseb ja muretseb. 

Sellises situatsioonis pead olema hästi enesekindel ja ütlema, et kõik on võimalik. Seejärel muidugi keerad ringi ja mõtled, et ma ei tea, kuidas see kõik võimalik on (naerab – toim.)

Oled tulnud Jeremy Ironsi, Harry ja F1 juurest tagasi Eestisse. Kas millegagi on keeruline harjuda? 

Ilmaga! Minu jaoks on olnud raske talvel särtsu üles leida. Tööalaselt on väga tore, sest see töö on igal pool samasugune: otsid kliendiga sideme, mõtled loovalt ja töötad eelarve sees.

Minu jaoks on uus see, et mulle ulatati Optimist Live, mida justkui polnud olemas. Üks põhjus, miks ma Optimisti kasuks otsustasin, oli see, et mulle anti vabadus mõelda, milline agentuur olla võiks. 

Milline agentuur olla võiks?

Selline, millel oleks klientidega usalduslik partnerlussuhe. Meil on praegu vedanud, sest meil on usaldavad kliendid, kes tahavad kaasa mõelda ja panustada. Seda tööd on väga raske teha nii, kui klient ütleb, et ta tahab pidu ja that’s it. Siis ta saabki lihtsalt peo.

Tahaks leida hea energiaga kliendibaasi, kasvatada tiimi ja teha asju, mis meile endale meeldivad. Tahame teha üritusi, mille kohta saame iga kord öelda, et õudselt ägeda asja tegime. Ja muidugi tahaks Eestist välja trügida. Hetkel on võib-olla veel vara nii suurelt ette võtta.

Jah, üks põhjus, miks agentuure on palju, on seegi, et üritusturunduses tundub olevat lihtsam väljapoole vaadata kui reklaamis või PR-is.

Jah, omad väljakutsed muidugi on, aga ka omad võlud. On näha, et see pole võimatu. Töötan hetkel ühe suure logistikafirma jaoks ürituste välise konsultandina. Loodetavasti suureneb välisklientide hulk jõudsalt. Mulle tundub, et kõigi suund on Eestist välja, aga ei saa unustada seda, et siia saab ka välismaa ettevõtteid tuua.

Millega me neid siia meelitame? 

Kõigega! Oleme entusiastlikud, meil on väga head loovideed ja ideaalne tehniline teostus. Tehniline tase on Eestis tõesti maailmatasemel. Ma ei suuda öelda ühtegi asja, millega me ei suudaks meelitada. Okei, hinnaga vist enam ei suuda. 

Kunagi sai kellegagi räägitud, et eestlastel on üritusturunduseks hea iseloom: oleme kohusetundlikud ja töökad.

Täiesti nõus. Minu jaoks on suur asi ka see, et eestlased on oma töö üle uhked. Mõnes teises riigis käiks kiire näpuga näitamine, kui midagi sassi läheks, aga siin vastutavad kõik oma asjade eest. Ja kui vastutad, teed ka hästi. 

Samuti pole meil üritusturunduses korporatiivsust. Valdkond on nii pisike, et kõik saavad kõigi ukse taha minna. Ma ei tunne mingisugust rivaalitsemist, kõik saavad omavahel väga hästi läbi. 

Kas sa oskad öelda midagi, mida võiksime paremini või teisiti teha? Kiitsime head iseloomu. Kas on ka midagi laita? 

Ei ole täheldanud ühtegi sellist asja, mida praegu kasti otsa ronides valdkonnale ette heita. Eestis tehakse ülivingeid üritusi. Punkt. Mitte, et väikese riigi kohta toredaid asju, vaid lihtsalt ülivingeid üritusi. Siin on palju inimesi, kes teavad, mida nad teevad. 

Miks liitusite TULI-ga?

Tahtsime ammu liituda, aga soovisin, et enne oleks midagi tehtud. Esimene aasta olid meil silmad maas, tegime tööd. Teine aasta hakkas juba tekkima mõtteid, millega panustada. Nüüd saab kolmas aasta täis ja tundus õige aeg, et tulla, kuulata ja kaasa rääkida. 

Autor: Siim Kera, TULI

Optimist Live sai just valmis uue kodulehe. Vaata siit. 

Kõik uudised