Samsung, Disney, Carlsberg, IKEA, Lego, McDonald’s, Gucci, Volkswagen, Burberry, Chanel, Dior, Armani. Tavaliselt pole hea artiklit nimekirjaga alustada, aga teeme TULI uuele liikmele Nexdile erandi.

Miks? Sest üldjuhul pole Eesti ettevõtetel rahvusvaheliselt nii võimast kliendibaasi ette näidata. Üks nimi suurem kui teine. Siinmail pole Nexdist suurt midagi kuulda, aga nad on kombitsad ajanud nii Aasiasse, Euroopasse kui ka Ameerika Ühendriikidesse.

Sellest, kuidas see õnnestunud on, räägivad turunduse projektijuht Karoliina Ranne, Head of Customer Success Öösike Niit, Customer Success Manager Sarina Wennerqvist ning tegevjuht Ott Heidmets, kes käib aeg-ajalt kuulamas, mida me jutustame ning vahel asjatab muude tähtsate toimetustega. 

Alustuseks: mis asi see 2015. aastast tegutsev Nexd üldse on? Lühidalt öeldes, tegemist on programmaatilise reklaami tarkvaraga. 

“Oleme reklaamide loomise tehnoloogia ja tööriist, mille abil saab luua interaktiivseid, meeldejäävaid digireklaami kogemusi,” ütleb Öösike. “Lähtekoht on see, et meie arvates võiks kõik reklaamikogemused olla hästi mängulised, kaasahaaravad ja interaktiivsed. See võiks olla tänapäeva standard. Klientide tulemused näitavad, et Nexd aitab turunduseesmärkide täitmisele kaasa.”

Saan aru, et üritate teha reklaami, mida inimesed väga ei vihkaks?

Öösike: Just täpselt! (elevil – toim.). See on meie suur missioon. Sa ütlesid õigesti. Kui räägime tuttavatele, millega tööl tegeleme, siis kuuleme, et inimesed on näinud nii palju kehvasti lahendatud reklaame, mis on ebarelevantsed, staatilised või igavad. Nendega ei saa kuidagi suhestuda. Inimestel on mängujanu ning uudishimu. Mängulisus loob reklaami suhtes palju positiivsema hoiaku ning sellest võidavad kõik.

Teeme erinevaid mängulisi lahendusi. Kui tahad uut seinavärvi valida, siis saad reklaami swipe’da ning seinavärv vahetub. Või tahad näiteks uut telefoni igast küljest 3D mudelina vaadata? Või näha, kus on lähimad KFC restoranid? Saame reklaami kaardikese lisada, kust näed, milline restoran sulle kõige lähemal on. Seadmete kaudu on võimalik väga palju infot näidata ning seeläbi saab tarbijatele relevantsemaks muutuda.  

Vaata näidiseid

Karoliina: Banner blindness’ist (fenomen, kus inimesed bännereid ei märka – toim.) räägitakse hästi palju. Nexd aitab sellest läbi murda. Kui saad reklaamis midagi teha, näiteks mängu mängida, siis jääb su silm sellel pidama. Sa peatud ja toimetad. 

Sarina: Üks võrdlus, mida mina ja Öösike oleme kasutanud, on see, et me tekitame reklaamiga dialoogi. Staatilise pildi või video vaatamine on nagu monoloog. Aga mängu puhul oled haaratud, tekib dialoog ning bränd jääb meelde. 

Te olete viimase aasta jooksul Aasiast uusi suuri kliente noppinud. Miks see turg teile sobib?

Öösike: See on ilmselt mitme asja kombinatsioon. Kliendivestlustes tuleb esile, et jätkusuutlikkus on seal hästi oluline. Erinevatest turu-uuringutest ja projektsioonidest on näha, et fookus läheb aina rohkem sellele, et digireklaamide jalajäljest tuleb teadlik olla ning oma toimetusi peab selle ümber seadma. 

Teiseks, paljudel arenevatel Aasia turgudel pole internetikiirus päris see, mis näiteks Euroopas. Oluline on, et reklaamid laeksid kiiresti ning Nexdi reklaamid on umbes kümme korda kergemad ja kiiremad kui tavalised rich media (reklaamid, mis sisaldavad video, heli või on kuidagi teisiti interaktiivsed – toim.) lahendused. See tagab positiivsema kasutajakogemuse, suurema nähtavuse ning seeläbi ka paremad kampaaniatulemused. 

Kolmandaks, Aasias ollakse igasuguse innovatsiooni osas hästi vastuvõtlikud. Nad on uudishimulikud ning seal on rohkem rich media lahendusi kui konservatiivsemal Euroopa turul. Inimesed on uute lahenduste järele näljased.

Lugesin teie kodulehelt, et teil on kontorid Tokyos ja Singapuris.

Öösike: Jah, meil on kohapeal müügiesindajad, kes kasutavad oma sidemeid, et leida uusi koostööpartnereid ning aitavad vanu suhteid hoida. 

Mainitud olid  ka näiteks Viini, Kopenhaageni ja Londoni kontorid. Mis teil peale Aasia veel suuremad turud on? 

Karoliina: Austraalias ja Uus-Meremaal on mitu klienti, kes on seal suured tegijad. Hiljuti on tulnud mõned Lõuna-Ameerika riigid juurde. Seal on väike keelebarjäär, aga see võiks olla mingi hetk mõnus amps. Seal turul on üle 600 miljoni inimese. 

Öösike: Jah, Inglismaa, Prantsusmaa ja Saksamaa on olulised.

Karoliina: Turgusid on hästi palju. Meil on Nigeeria kliente, kes ise tulid ja ütlesid, et tahavad. Lõuna-Aafrikast on. Iga maailmajagu peale Antarktika on kaetud. 

Sarina: Varsti on raske leida riiki, kus meil pole kasvõi üht klienti. 

Kui palju te Eesti turul tegutsete? Kui oluline see teile on?

Karoliina: Programmaatiline turundus pole Eestis fookus. Kogu turg on põhimõtteliselt Delfi ja Postimees ning see on juba vallutatud. 

Sarina: Eestlased vajavad tihti rohkem veenmist. Mahud on pisikesed, paljudel pole eelarvet. Ise mõtleme, et oleme innovaatilised, võtame näiteks Bolti või Skype’i, aga selles asjas on tunda, et maailm on Eestist ees. Mujal nähakse meie väärtust rohkem. 

Eesti on väike ning ettevõtted unistavad suuremate turgude vallutamisest. Kuidas välismaale minna ja seal vastu pidada?

Öösike: Silma jäämiseks peab midagi eristuvat olema ning meil on see tehnoloogia näol olemas. Samas on tarvis kirge ja drive’i. Me siiralt usume sellesse, millega tegeleme. Meie partnerid ja kliendid näevad seda ning tulevad teekonnaga kaasa. 

Sarina: Ma lahendame kindlat muret. Me pole lihtsalt nice to have, vaid see on igale agentuurile vajalik, et reklaame näidatakse ning ära ei bännita. See on muideks HTML5 (praegu enim levinud reklaamide ehitamise tehnoloogia – toim.) probleem, et reklaamid on liiga rasked ning Google blokeerib neid. Lõpuks on see kliendi eelarve raiskamine, sest inimesed ei näegi reklaame. 

Milliseid trende digireklaami valdkonnas oodata on?

Sarina: Tundub, et HTML jääbki minevikku ning agentuuride teadvusesse jõuab, et uus normaalsus digireklaami tegemiseks on mängulisus. Peame tekitama tarbijas mõtteviisi, et reklaamid ei ole pahad, nõmedad ja igavad. Tarbija peab vabatahtlikult tahtma olla reklaami kaasatud. See, millega me tegeleme, kasvab veelgi. 

Öösike: Reklaamis tuleb õigete vahenditega loovust rõhutada. Just loovus kumab taas rohkem läbi.

Karoliina: Kui enam ei saa inimest nii sihtida, et “hei, sa vaatasid seda toodet, nüüd osta see!”, siis peadki reklaami tegema nii ägedaks, et toode hakkab silma. Loovus on väga tähtis. 

Inimestel on üldiselt muutustega raske kohaneda. Kas turundajad tulevad teie lahendusega kaasa?

Karoliina: Tihtipeale on meie kliendiks agentuur, räägime pigem digispetsialistiga, kes reklaame üles laeb. Nemad väga palju veenmist ei vaja. Turundusjuhid vajavad vahel rohkem harimist. 

Öösike: Oleneb inimesest ja ettevõtte valupunktist. Hästi lahe on näha, et mõnel uuel partneril lähevad kohe silmad särama ja nad ütlevad, et “vau, selliseid asju saab teha, kus te olete terve see aeg olnud?” Lahe, et meie reklaamide visuaalne pool inspireerib. Samas aitab meie lahendus partneritel ka aega säästa. 

Meie partneritel on oluline olla eesrindlik mõtleja. Nad tahavad alati paremini, nad ei taha mugavustsooni kinni jääda.

Rääkisime enne digireklaamide keskkonnajäljest. Põnev teema, mis alles hakkab rohkem tähelepanu saama. 

Karoliina: See on uus teema ja alles viimase aasta-kahega fookusesse võetud. Kõik algab suurtest brändidest, kel on võimalik hankida tiim, mis saab ainult sellele keskenduda. Teised saavad siis riburada pidi järele tulla. 

Näitame oma keskkonnas infot, et tegid reklaami meie platvormis, sellega säästsid nii palju CO2, sellega saab nii mitu korda ümber maakera lennata jne. Tuleb lihtsalt inimesi harida. Olen kuulnud, et Eesti agentuurid mõtlevad selle küsimuse peale, aga praegu pigem abstraktsel tasandil, täpselt ei teata, mida teha.

Suur osa jätkusuutlikkuse jutust käib autode ja fossiilkütuste ümber. Paljud inimesed ei mõtle selle peale, et kõik liigutused, mis arvutis teeme, saavad kuskilt energiat. Andmebaase peab töös hoidma, servereid tuleb jahutada jne. Ühes viimases raportis märkasin, et Ameerika Ühendriikide digireklaamid kasutavad ühe aastaga sama palju energiat kui terve Šveitsi riik. Sellised võrdlused aitavad mõista, milline tegelik olukord on. 

Huvitav, kas tulevikus on siin ka kvoodid? Et X bränd tohib aasta jooksul tekitada X koguse digijalajälge?

Karoliina: Oleneb kohalikust seadusandlusest. Ma ei tea, Norra on sellele teemale suure hooga peale läinud. Vabalt võib sealt midagi sellist tulla. Kes teab?

Ott:  Roheteemas on kaks poolt. Üks asi on see, et kõik peavad oma rohepöörde pingutusi raporteerima. Ettevõtete osanikelt on suur surve, et tehke midagi, muutuge rohelisemaks. Teine asi on see, et kui tahame maailma järeltulevatele põlvedele toredana jätta, ning on viise, kuidas seda teha, siis oleks rumal seda mitte teha. 

Rohelisus muutub suurtel brändidel järjest olulisemaks kriteeriumiks, kuidas partnereid valida. Kui üks võimalik koostööpartner suudab jätkusuutlikkust näidata ja teine ei suuda, siis see on eelis. Kui sul pole midagi ette näidata, siis sind lihtsalt ei valita. Nii lihtne see ongi. 

Karoliina: Turundus ja jätkusuutlikkus on veidi paradoksaalsed. Aga midagi peab tegema. Ei ole võimalik, et on vaikus ning ühtegi brändi enam kunagi ei reklaamita. Peab olema alternatiiv, kuidas rohelisemalt reklaamida. 

Miks liitusite TULI-ga? 

Ott: Me ei ole Eestis mitu aastat põhimõtteliselt midagi teinud. Tundus loogiline, et üritame nüüd ka koduturul toimetada. Tahame kogemusi, nägemust ja teadmisi jagada ning ühtlasi anda teada, et oleme olemas ja pakume selliseid asju. 

Öösike: Info vahetamine on väga oluline. Tahame olulistel teemadel dialoogi avada ning jagada välismaa turgude kogemusi, mis võiksid ka teistele ettevõtetele indu ja ideid anda. 

Autor: Siim Kera, TULI

 

Kõik uudised