Eelmisel sügisel uue brändiga uude ajastusse astunud TULI värske liige Newera Events on kandnud aastate jooksul eri nimesid. On oldud nii Balti Müügiedendusagentuur, Simplimo kui ka Partizanas.

Oma teekonda alustati 10. septembril 2001. Järgmisel päeval New Yorgis toimunut ei pea vist kellelegi meenutama. 

“Ausalt öeldes tõmbasime korraks väga pingesse,” räägib partner Lea Adrikorn-Pruul. “Mõtlesime, kui kaua meie firmagi vastu peab?”

Aga on kestnud ja kuidas veel – uuel aastal täitub Newera Eventsil ja selle eelkäijatel 25 aastat. Lisaks Adrikorn-Pruulile räägivad ajaloost ja olevikust partner Kristi Kaarenperk ning müügi- ja tegevjuht Margus Joa. 

Agentuur on kogu aja keskendunud kogemusturundusele. See tähendab erinevaid sündmusi ja tooteesitlusi, ent ka tooteteste, tarbijamänge jne. Kuueliikmelisele põhitiimile on toeks ligi 200 noort, keda võib vastavalt soovile kutsuda tooteesitlejateks või promootoriteks. 

“Meil on Inforegistris kirjas 200 töötajat ja saame vahel väga kummalisi pakkumisi, sest arvatakse, et meil on siin viiekorruseline kontorihoone,” muigab Adrikorn-Pruul ettevõtte tegelikus tööpaigas, Kadrioru kenas kortermajas. 

Olen kuulnud, et tooteesitlused jms ei ole Eestis nii levinud kui suurematel turgudel. Ometi on see üks teie põhiline leib. Milliseid teie muljed on? 

Kristi: Nii ja naa. Endiselt on neid, kes arvavad, et teevad Selveris ühe lihtsa tooteesitluse ning turuosa tõuseb 50%. Päris nii see ei ole.

Meil on olnud rahvusvahelisi kliente ja oleme teinud projekte ka Londonis. See aitas näha, kuidas välismaal asju tehakse ja selles mõttes on sul õigus – mujal ollakse julgemad. Ma usun, et meie valdkond ei kao kuhugi ja seda ei saa asendada. Võib asendada copywriter’id, kujundajad ja strateegid, aga inimestevahelist kontakti robot üle ei võta. 

Marguse ülesanne on klientidele igapäevaselt selgitada, miks meie töö oluline on. Kui alustasime, olime hästi kaubandusekesksed, ent oleme sealt ammu välja liikunud. Praegu on ju igasugused digilahendused ja influencer’id – igast tooteesitlusest saab teha suure sündmuse. Valdkond on ajas palju arenenud ja see on lahe. 

Asume kusagil üritusturunduse ja tavalise turunduse vahel. Oleme igasugu asju teinud, ainult telereklaami vist ei ole tootnud. Meie jaoks on oluline olla osa suurest pildist, me ei taha teha ainult üht lõiku, vaid tahame, et tükid moodustaks terviku. 

Margus: Tänapäeval kasutatakse palju väljendit “näoga kliendi poole”. Meil on nimekiri teenustest ja toodetest, aga teeme väga palju omanäolisi asju. Istume kliendiga laua taha ja siis selgub, mida täpselt vaja on – detailid ja nüansid on alati erinevad. 

Kuidas te sedavõrd kaua vastu olete pidanud? 24 aastat pole agentuuri jaoks üldsegi mitte lühike aeg. 

Lea: Me ei ole kunagi olnud lihtsalt omanikud, vaid ka töötajad. See on teinud töö väga paindlikuks – sa ei viska oma last uksest välja ning sa ei saa tema elust ära kaduda. Meil on vastutus selle äri ning kõikide olukordade ees, mis on lahendust vajanud. Kriiside ajal oleme kokku tõmmanud ja siis jälle käised üles käärinud. 

Peab olema paindlik, loominguline ja hästi avatud. Pole just tavaline, et äri teevad kaks naist, kes on selle käigus saanud headeks sõbrannadeks. Meilt ikka uuritakse, et olete sõbrad, teete äri ja polegi riidu läinud!? Ei olegi nii, et lipid lendavad? 

Saame aru, et elu toob vahepeal raskusi, aga lahendame need ära ja liigume jõudsalt edasi. Imeretsepti siin pole.

Margus: Mina arvan, et imeretsept on see, et inimesed, kes siin töötavad, teevad seda, mida nad armastavad. Nad on leidnud oma koha ja nad on õnnelikud. 

Kristi: Noored inimesed – meie promootorid –, kes seda tööd n-ö põllul teevad, hoiavad meid värskena. Nad saavad meilt tihti esimese töökogemuse ja meil on suur roll aitamaks neid täiskasvanuellu. Anname neile sihid, eesmärgid, motivatsiooni – mingi arusaama, mida tööl käimine tähendab. Nende aastate jooksul oleme näinud sirgumas reportereid, moekunstnikke, ärimehi, kirjanikke jne. 

Noorte töökultuurist ikka ja jälle räägitakse. Kas 24 aastaga on noorte töökultuur kuidagi muutnud või on see lihtsalt tavaline “noorus on hukas” jutt? 

Lea: See on igipõline jutt, mis kordub põlvest põlve. Ma ütleks, et tänapäeva noored on isegi tublimaks läinud. Sellele on kaasa aidanud tehnoloogiline areng.

Vanasti oli nii, et sa pidid ise füüsiliselt kohale minema, et vaadata, kas tüdruk või poiss jõudis Prisma vorstileti juurde singitükikesi jagama. Praegu palume, et tee pilt, kui kohal oled. 

Minu arust on noored just ägedad, toredad ja nutikad. Kui noorega räägid, siis sa õpid temalt. Isegi kui tema öeldu võib sind alguses närvi ajada. 

Saan aru, et teete tooteesitlusi nii suuremale seltskonnale kui ka piiratud kambale, näiteks ajakirjanikele. Kas selline pealtnäha vana kooli lähenemine – pakume Prismas vorsti – töötab ka 2025. aastal? 

Kristi: Selliseid tegevusi me enam väga ei tee, ent kui on tõesti hea klient, kes seda soovib, siis me ära ei ütle. Nagu ma ütlesin: tervikut on vaja, sellest ei piisa, et käid korra poes vorsti pakkumas. 

Margus: Palju oleneb ju kliendi vajadusest. Kas ta tahab brändi tutvustada või müüki või tuntust suurendada? Vastavalt sellele mõtleme, mida teha. 

Kristi: Meie eelis on see, et saame konkreetsele sihtrühmale üsna lähedale. Võime minna spordiklubisse ja toimetada näiteks ainult meeste garderoobis. Või lähme kõrgkooli vms. Me saame kätte spetsiifilised sihtrühmad. 

Kuidas kliendid selle kõigega kaasa tulevad? On ju tohutult kanaleid, kus turundada. Kas nad küsivad, miks on vaja minna meeste garderoobi, kui võiks hoopis TikTokki teha? 

Kristi: Jah, meie konkurendid on tõesti kõik kanalid. Garderoobi näide oli küll veidi tobe, aga kui su sihtrühm on sportlik mees vanuses 25-35, siis miks mitte? Meie pluss on see, et saame inimesele midagi konkreetset kätte anda, läbi TikToki seda ei saa.

Kaasame tihti influencer’eid ja see on sündmus omaette. Me pakume ikkagi inimeselt inimesele kontakti. Pakume kogemust. 

Lea: Meilt saab ka väga head tagasisidet – kui keegi ütleb, et toode on liiga soolane või magus, on see juba väärt info.

Kristi: Tõesti, oleme tihti kaasatud toote arendamise protsessis. Oleme näiteks lasteaias tooteteste teinud. See ongi üks põhjus, miks oleme jõudnud sündmuste tegemiseni. Alguses testid vorsti, siis pakud seda ning seejärel teed juba õhtusöögi või kokkamisürituse. Need asjad on kõik omavahel seotud. 

Oluline on mainida, et meie kliendid ei tegele ainult toidu ja joogiga, on ka mitmeid tehnoloogiaettevõtteid, näiteks Samsung on meiega olnud praktiliselt meie ettevõtte algusest saati. 

Kujutan ette, et ses valdkonnas on 24 aastaga juhtunud palju naljakaid asju. 

Lea: No noored on meile igasugu asju rääkinud. Ühel noorel suri vanaema vähemalt kolm korda ära.

Kristi: Mõni on öelnud, et murdis jalaluu, aga järgmine päev kepsutas juba ringi. Toimus imeline paranemine.

Lea: Me võiks vabalt minna “Selgeltnägijate tuleproovi”. Oleme harjunud noore inimese manipulatsiooni läbi nägema. Nad ei tee seda üldse halva pärast, nad lihtsalt ei julge otse öelda ja siis hakatakse mingisugust soga ajama, aga me tajume kohe ära.

Kristi: Eks esitlejatel ole igasugu asju juhtunud. Mäletan, et kunagi oli Nestlé hommikuhelbete kampaania ja klient läks kontrollima ning esitleja rääkis aina Kellogg’sidest. 

Meenub ka üks tooteesitleja, kes jõi Martini pudeli ise ära. Lõpuks andsid poe töötajad meile teada, et ta on juba päris vintis. 

Lea: Ükskord aeles Duracelli jänes Prismas oma pruudiga. Need on need hetked, mil mõtled oh my god, miks ma pean praegu sellise asjaga tegelema.

Ma kujutan ette, et see võis olla väga tobe vaatepilt. 

Lea: See oli elusuuruses roosa Duracelli jänes. Noored ei pruugi alati tajuda, mis on sobilik ja mis mitte.

Kristi: Meenub ka inimene, kes läks limonaadi pakkuma, endal Viru Valge särk seljas. Aga eks me niimoodi õpimegi ja saame ka uutele töötajatele näiteid tuua, mida teha ei tohi.

Noorte puhul on see muutunud, et nad ei loe enam pikki tekste. Kui alustasime, siis kirjutasime põhimõtteliselt pikki raamatuid ja eeldasime, et noored loevad need läbi. Aga nüüd loetakse mobiilis maksimaalselt kolm lauset ja peame suutma sellega kõik ära öelda.

Lea: On huvitav mõelda, et kui varem selline asi juhtus, siis klient oli väga ehmunud, suu oli peas nagu kriips. Praegu tundub, on kliendid rohkem inimlikumad. Nad mõistavad, et eksimusi tuleb ette. Nad ei laienda seda kogu ettevõttele või kampaaniale. Tegemist on ikkagi noortega. 

Nojah, kui teil on 200 noort, kellel paljudel on see esimeseks töökogemuseks, siis tavaline, et asju tuleb ette.

Lea: Eks inimeste maitsed ole ka erinevad. Meil on aastaid olnud üks esitleja, kelle kohta ühed kliendid ütlevad, et ta on nii lahe ja jutukas rahvainimene. Teised aga, et natuke liiga kodukootud.

See on tore, et tänapäeval ollakse välimuse osas vabamad. Mõni noor on rõngastatud, teine helesinise peaga ja see on täiesti normaalne. Mõni aeg tagasi veel klient ütles, millisena inimene tohib tööd teha. Muidugi, kui serveerid toitu, siis lopsakad lokid peavad kinni olema, aga enam ei ahistata tätoveeringu või roosa patsi pärast. 

Vanasti siis klient ütles, et esitleja olgu blond ja õlgadeni juustega? 

Lea: Umbes nii. Mõni tahtis kõiki esitlejaid näha, et nende seast valik teha. Me alati naljatasime, et kliendid arvavad, et meil on kapp, kus ühes riiulis on 170 cm pikad brünetid, teises 175 cm pikad blondid jne. 

Promoorite hulgas on tänapäeval ka rohkem noormehi. Varasemalt on juhtunud, et klient hiljem kirjutas, et miks mingi mees toodet promos. On olnud seda seksistliku suhtumist, kus arvatakse, et kõik esitlejad peavad olema blondid mannekeenid. Õnneks see on kadunud. 

Kuidas teie arvates turundus praegu elab? 

Lea: Mulle tundub, et keeruliselt.

Kristi: Palju on rapsimist ja rabelemist. 

Lea: Kõik proovivad kõike teha – nagu ka me ise. Mulle tundub, et meil on oma nišš ja paindlikkus olemas. Aga me oleme väike agentuur. Kui ma mõtlen nendele, kel igakuine palgafond suurem, siis neil on kindlasti teatud pinge peal. 

Kristi: Klientide puhul oleme märganud, et pikemaid plaane tehakse oluliselt vähem. Kui ikka väärikas Eesti ettevõte ütleb, et tal pole plaani, siis see tekitab küsimusi. Mida te päevad läbi teete ja miks te üldse hommikul tööle tulete? 

Margus: Turundus põleb. Kliendi ootuste juhtimine on tarvis paika saada. Kui kommunikatsioon täpselt paigas ei ole, võib olla raske kliendi ootustele vastata.

Eks praegu ole seda üldist majandusärevust tunda. Kasvusurve on endiselt suur, ent hetkel on raske kasvada.

Lea: Nii ongi. See on koht, kus mõtestada, kas peab kogu aeg kasvama. Võib-olla on mõistlik hoida stabiilsust. Ma arvan, et selline ameerikalik pidev kasvamine on oma aja ära elanud. On ka okei tahta oma positsiooni hoida. Ma räägin siis kogenud ettevõtetest, uued tulijad muidugi peavad kasvama. 

Miks te Turundajate Liiduga liitusite? 

Kristi: Lugesin kogu aeg teie uudiseid ja torkisin kolleege, et peaksime liituma. Oleme seni omaette hoidnud. Me pole väga ringi käinud ja endale reklaami teinud.

Saame järgmisel aastal 25 ja tundus, et nüüd on aeg ka teistele kuulutada, et oleme olemas, areneme ja mõtleme kaasa. 

Lea: Oma valdkonna inimeste kokku koondamine on väga värskendav. Peame end ikka pidevalt mugavustsoonist välja viskama, muidu me ei arene. 

Autor: Siim Kera, TULI

Kõik uudised